KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-583

) § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 7.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on hagejale vaidlustatav otsus kätte toimetatud e-toimiku kaudu

1. mail
2. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema
3. mail 2019 ja lõppes
4. juunil 2019 kell 24.
6. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Hageja leiab, et esitas
7. juunil 2019 nõuetele mittevastava apellatsioonkaebuse ning puudus sai kõrvaldatud
8. juunil
9. Hageja enda väitel on e-toimiku süsteemi kaudu apellatsioonkaebuse asemel esitatud ebaõige fail (190605_Mitek_ET_avaldus hagi tagamise tühistamiseks_2-18-8295

§ 633

). Menetlusdokument, mis ei ole sisu ega vormi poolest apellatsioonkaebus, ei saa sisaldada ka

§ 340¹ lg 1 mõttes kõrvaldatavaid puuduseid.

Riigilõivu tasumine ja apellatsioonkaebuse digitaalne allkirjastamine ei ole võrdsustatav apellatsioonkaebuse esitamisega. Samuti ei piisa üksnes 2

§ 336lg 2).

Seega ei ole hageja apellatsioonkaebus esitatud

§ 632lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

9. Ringkonnakohtul tuleb otsustada, kas hageja tähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu

1. mai 2007 määrus asjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
2. jaanuari 2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks

§ 67

lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu (vt nt Riigikohtu

1. mai 2018 määrus asjas nr 2-13-53779, p 14). Tähtaja ennistamise aluseks võib olla isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikohtu
2. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-2-1-148-15, p 10;
3. mai 2011 määrus asjas nr 3-2-1-40-11, p 18).
4. Apellatsioonitähtaja järgimine on oluline, sest kui apellatsioonkaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitata, siis maakohtu otsus jõustub ning poolel on õigus pöörata otsus täitmisele. Tsiviilkohtumenetluses on mõlemad pooled seaduse ja kohtu ees võrdsed (

§ 7

). Kohtul ei ole õigust kohelda ühte poolt seaduses sätestatust soodsamalt, seda eriti vastaspoole õiguste ja huvide arvelt. Seetõttu saab apellatsioonitähtaja ennistamine tulla kõne alla üksnes juhul, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud, mille esinemise korral oli apellatsioonkaebuse esitamine võimatu. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud asjaolud sellised, mis annaksid aluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul tingis apellatsioonkaebuse hilisema esitamise asjaolu, et menetlusosalise esindaja esitas e-toimiku süsteemi kaudu kohtute infosüsteemi salvestamiseks vale faili. Vale faili esitamise põhjusena on esindaja märkinud, et „põhjus ei ole teada“. Kolleegiumi hinnangul vastutab e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide esitamise eest menetlusosaline. Seega on tegemist sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist saab isik ise vahetult mõjutada. Kui menetlusosaline või tema esindaja esitab e-toimiku süsteemi kaudu kohtute infosüsteemi salvestamiseks vale menetlusdokumendi tähtaja viimasel päeval, siis ei ole isik rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse. Eelkõige käib see professionaalsete esindajate kohta. Esindaja käitumine ja hooletus loetakse menetlusosalise omaks. Mida hilisemaks menetlustoimingu tegemine jäetakse, seda suuremat hoolsust tuleb tähtaja järgimiseks üles näidata, st arvestada tuleb rohkem ka võimalike takistustega. 11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse kulusid. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.

Hageja on tasunud tähtaja ennistamise kautsjoni 75 eurot. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon arvata riigituludesse (

§ 149lg 5 teine lause).

12. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (

§ 638lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus 3

§ 638lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse

§ 638lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.

§ 68lg-st 4 ja 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Imbi Sidok-Toomsalu 4