← Eesti

2-19-6379/6

Obsah (5)§ 75§ 70§ 426§ 173§ 168

2-19-6379 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-19-6379 Kohtuasi A K hagi D L vastu elatise vähendamise

) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 kohaselt käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega. Nõukogu

  1. detsembri
  2. a määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, artikli 3 järgi liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kostja teatas, et tema on alaliselt elab Soomes. Rahvastiku registri andmetel on kostja registreeritud elukoht alates 11.12.2018 on Soomes. Hageja andis notariaalse nõusoleku kostja elukoha muutmiseks ja Soome elama asumiseks. Kohus leiab, et vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev tsiviilasja lahendama ning avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Asja lahendamine on lapse elukohajärgse ehk Soome kohtu pädevuses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. 2

(3)2-19-6379

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 2 alusel tuleb jätta kõik menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse hagile allkirjastas tema seaduslik esindaja L L. Lepingulist esindajat kostjal ei ole. Samuti ei nähtu ka muid menetluskulusid, mida kostja oleks menetluses kandnud. Kohus järeldab, et ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud ja asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.