2-14-52132/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-52132 Tsiviilasi Kalev Närepi pankrotimenetlus Pankrotimenetluses täitmata vabastamise otsustamine jäänud Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. veebruari 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalev Närepi määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja: XXXXXXXXXXX ) Kalev Närep kohustustest (isikukood Puudutatud isikud:
4. Kohtutäitur Hille Kudu
5. AS Swedbank (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld
6. Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), esindaja OK Incure OÜ esindaja Maarja Vainsalu RESOLUTSIOON Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. Kalev Närep (võlgnik) esitas 16.05.2014 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse. 28.07.2014 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Tartu Maakohtu 05.06.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt peab usaldusisik esitama aruandeid igal aastal 01.12 ja 01.06 ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 20.
8. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 10 383,20 eurot.
9. Võlgnik esitas 26.11.2018 kohtule avalduse, milles palus vabastada teda ennetähtaegselt pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik viitab avalduses ka Riigikohtu erikogu määrusele 10.10.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12525, millega muudeti senist praktikat maksuvõlgade sundtäitmise aegumise küsimuses, leides, et täitemenetluse kohustus aegub, kui seda ei ole õnnestunud viie aasta jooksul lõpule viia. Kuna ka muud võlad aeguvad, puudub põhjus maksuvõlglasi teisiti kohelda.
10. Kohtutäitur Hille Kudu (võlausaldaja I) ei olnud nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegse vabastamisega. Võlgniku viide Riigikohtu erikogu määrusele ei ole asjakohane.
11. Swedbank AS (võlausaldaja II) leidis, et võlgniku taotluse rahuldamiseks puudub alus, sest võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja palus jätta võlgniku taotlus rahuldamata ja jätkata kohustustest vabastamise menetlust.
12. Omega Invest OÜ (võlausaldaja III) leidis, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivina lükata otsustamine edasi kuni 5 aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest. Võlausaldaja III nõuete katteks ei ole 3,5 aasta jooksul ühtegi laekumist toimunud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 11 annab küll võimaluse võlgnik vabastada võlgadest ka enne 5 aastat, kuid peale 3 aasta möödumist võlgadest vabastamise menetluse algatamisest, kuid võlausaldaja III on seisukohal, et võlgnik ei ole üles näidanud huvi võlgnevuse tasumiseks eelkõige PankrS § 173 sätestatust tulenevalt. Võlausaldaja III on teinud kulutusi nõude sissenõudmiseks menetluskulude näol kohtumenetluses ja võlgadest vabastamine oleks praegusel juhul võlausaldaja huve kahjustav. MAAKOHTU LAHEND
13. Maakohus jättis võlgniku taotluse rahuldamata, keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning otsustas jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 2 Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme, kuid alla viie aasta, kohaldub PankrS § 175 lg
14. Kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu formaalse tingimuse saabumisel (kolme aasta möödumisel), vaid sisulise kaalumise tulemusena eeskätt võlgniku kohustuste täitmist ja nõuete rahuldamist arvestades. Kohtule teadaolevalt on võlgnik oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud (usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid 30.11.2015, 30.05.2016, 29.11.2016, 05.05.2017, 17.11.2017, 21.05.2018), kuid kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul oleks võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Juhul, kui see eeldus ei ole täidetud, ei saa kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt vabastada. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest nähtuvalt pole võlgnik kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Kohus on ka pakkunud võlgnikule varianti, et võlgnik võiks vabatahtlikult eraldada 10-15 eurot kuus, millega võlgnik nõus ei olnud. Võlgnik ei leia, et tal oleks võimalik eraldada igakuiselt 10-15 eurot võlausaldajatele. PankrS § 175 lg 11 eesmärk ei ole vabastada võlgnik kohustustest üksnes seetõttu, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat. Nimetatud sätte mõtte kohaselt on võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist siiski erandlik ja võimalik juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud n-ö ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatavas osas rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et puudub alus võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel, mistõttu tuleb sellekohane avaldus rahuldamata jätta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgniku poolt viidatud Riigikohtu erikogu määrus puudutab käimasolevat täitemenetlust ning ainult maksuvõlgu. Käesolevaks ajaks on võlgniku suhtes toimunud täitemenetlused lõpetatud seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega vastavalt täitemenetluse seaduse (TMS) § 51 lg-le
15. Võlgniku vastu esitatud nõuete hulgas ei ole maksuvõlgu. Seega Riigikohtu praktika muutus ei puuduta käesolevat menetlust. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning vabastada võlgnik ennetähtaegselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik palub tuvastada ja anda hinnang, kas Tartu Maakohtu 11.02.2019, 19.07.2018 ja Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2018 määrustega ei ole toime pandud riivet võlgniku inimõiguste vastu. Võlgniku ainus sissetulek on töövõimetoetus. Tartu Maakohus ei ole määruse tegemisel isegi arvestanud ega kaalunud võlgniku kehva tervisega seotud asjaolusid. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
17. Võlausaldaja II palub jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõuete katteks ühtegi väljamakset teinud, seega on ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks vajalik eeldus täitmata. 3
18. Võlausaldaja III palub jätta määruskaebus rahuldamata. Võlausaldaja III nõustub maakohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, muutmiseks ega selle täitmise peatamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku pankrotimenetluses täitma jäänud kohustustest vabastamiseks tuleb hinnata, kas on täidetud PankrS § 175 lg 11 eeldused. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esiletoodud asjaolud – s.o, et võlgniku sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja et tal esinevad terviseprobleemid, ei ole eeldused, mida tuleb hinnata PankrS § 175 lg 11 alusel kohustustest vabastamise üle otsustamisel. PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks tuli maakohtul hinnata, kas on möödunud vähemalt kolm aastat menetluse algatamisest ning kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Maakohus on nimetatut hinnanud. Maakohus leidis, et võlgnik on küll oma kohustusi täitnud, kuid ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Määruskaebuse esitaja ei ole nimetatud maakohtu tuvastatud asjaoludele vastu vaielnud. Seega on maakohus põhjendatult keeldunud võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
21. Määruskaebuses toodud viide kriminaalasjas tehtud Riigikohtu lahendile on praeguse tsiviilasja lahendamisel asjakohatu. Samuti on asjakohatu võlgniku taotlus hinnata maakohtu määruses sisalduvat inimõiguste riivet võlgniku suhtes, kuivõrd see ei ole käesoleva menetluse esemeks. Samuti ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu ja ringkonnakohtu määruste õiguspärasust, millega jäeti võlgnikule riigi õigusabi andmata, kuivõrd need lahendid on jõustunud.
22. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/