← Eesti

1-18-7415/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2019 1-18-7415 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Nikolay Fursovi süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuni
  3. a otsus Nikolay Fursovi kaitsja Silvi Erro Süüdistatav - Nikolay Fursov, isikukood 35408213739, elukoht XXX Tema kaitsja - Silvi Erro, valitud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsus osas, millega Nikolay Fursovilt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus ja süüdistatavat kohustati loovutama juhiluba Maanteeametile.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  9. Nikolay Fursov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi järgmise teo toimepanemises.
  11. augustil 2015 kella 09.30 paiku liikus Tallinn-Narva maantee
  12. kilomeetril Narva poolt Tallinna suunas sõiduk Opel Vivaro, mida juhtis A.P. , kes oli kaine ja turvavööga kinnitatud. Opel Vivaro lülitas sisse vasaku suunatule, hakkas pidurdama ja peatus oma sõidurajal eraldusriba juures, et sooritada vasakpööre tanklasse.
  13. Sõiduki Opel Vivaro taga sõitnud buss Mercedes-Benz, mida juhtis N. Fursov, kes oli kaine, kuid tarvitanud ravimit Alprazolam, ei jõudnud bussi peatada ja sõitis sõidukile Opel Vivaro tagant otsa. Kokkupõrke tagajärjel kaldus Opel Vivaro vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõidukiga Dodge Ram, mida juhtis P.T. , kes oli kaine ja turvavööga kinnitatud. Pärast seda paiskus Opel kraavi. Kokkupõrke tagajärjel kaldus Mercedes-Benz samuti vastassuunavööndisse, kus põrkas omakorda kokku P.T. i juhitud sõidukiga Dodge Ram. Pärast seda kukkusid mõlemad sõidukid teekraavi.
  14. Sündmuskohalt toimetati haiglasse Opel Vivaro reisija V.A. , kellel tuvastati hulgitrauma, mille tõttu ta
  15. augustil 2015 suri.
  16. Bussi Mercedes-Benz juht N. Fursov, kes oli tarvitanud ravimit Alprazolam, mille kõrvalmõjud pärsivad juhi juhtimisvõimet, ei liikunud sellise pikivahe ja kiirusega, mis võimaldanuks tal peatada oma sõiduk enne ees peatunud autot või siis võimalusel temast ohutult mööduda. N. Fursov rikkus liiklusseaduse (LS) § 46 lg 1, § 50 lg 3 p-de 1 ja 2, ning § 70 lg 1 nõudeid. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa 2

(6)
  1. Viru Maakohus tegi
  2. juunil 2019 otsuse, millega: 1) tunnistas N. Fursovi KarS § 422 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; 2) võttis N. Fursovilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel 8 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse ja kohustas süüdistatavat loovutama juhiloa Maanteeametile; 3) rahuldas osaliselt – summas 1477 eurot 40 senti – kannatanu tsiviilhagi; 4) mõistis N. Fursovilt riigi kasuks välja menetluskulu summas 1737 eurot 40 senti, lubades selle täitmise ositi. (b) Maakohtu põhjendus mõistetud karistuse kohta
  3. Olles eelnevalt asunud seisukohale, et N. Fursov pani toime süüdistuses kirjeldatud teo, rikkudes sellega LS § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p-de 1 ning 2 nõudeid ja põhjustades V.A. u surma, märkis maakohus N. Fursovi karistuse kohta järgmist.
  4. N. Fursovi ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tema süü ei ole keskmisest suurem, arvestades tema poolt liiklusnõuete rikkumise ulatust. Põhjustatud tagajärg on aga KarS § 422 lg-s 1 ette nähtud tagajärgedest raskeim. Neid asjaolusid arvestades tuleb N. Fursovi karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, on põhjendatud kohaldada KarS § 73 lg-t 1 ja 3 ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata.
  5. Arvestades eelkõige saabunud tagajärje raskust, ei pidanud maakohus üksnes põhikaristuse kohaldamist piisavaks. Kohus leidis, et N. Fursovi suhtes tuleb kohaldada ka KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristust, kuid seda sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kuna kuriteo ja süüdimõistmise vahele jääv periood on peaaegu neli aastat ja N. Fursov on vahepealsel ajal liikluses käitunud õiguskuulekalt, tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järelduks, et N. Fursov kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja apellatsioon 3
(6)
  1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N. Fursovi kaitsja S. Erro, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdistatavalt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Muus osas palub apellant jätta maakohtu otsuse muutmata.
  2. Kaitsja märgib, et N. Fursovi maakohtus antud ütluste kohaselt on tal liikumispuue. Seega poleks kohus KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt tohtinud N. Fursovilt mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. N. Fursovi liikumispuude kinnituseks lisas kaitsja apellatsioonile ka koopia N. Fursovile väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardist ja Sotsiaalkindlustusameti
  3. detsembri
  4. a otsusest, millega tuvastati N. Fursovil keskmine puude raskusaste kestusega
  5. novembrist 2017 kuni
  6. novembrini
  7. Sotsiaalkindlustusameti viidatud otsuse kohaselt on N. Fursovil mõõdukas piirang liikumisel ja füüsilist pingutust nõudvatel toimingutel. N. Fursov jõuab puhkamata käia ligikaudu 200 meetrit ja ta liigub tugikepi toel. Piirangud on põhjustatud lülisamba ja parema põlveliigese kulumuslikest muutustest ning südame ja vereringeelundite haigustest tingitud koormustaluvuse langusest.
  8. Lisaks leiab kaitsja, et neli aastat pärast liiklusõnnetust on N. Fursovilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oma aktuaalsuse kaotanud. Seda eriti arvestades asjaolu, et kõik need aastad juhtis N. Fursov mootorsõidukit. N. Fursovi pole kunagi varem liiklusnõuete rikkumise eest karistatud ja
  9. augusti
  10. a liiklusõnnetuse ajal oli süüdistatav kaine. Pärast liiklusõnnetust elas N. Fursovi abikaasa üle insuldi. Prokuratuuri apellatsioonivastus
  11. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Apellatsioonivastuses leitakse, et dokumendid N. Fursovi terviseseisundi kohta on esitatud hilinenult ja neid ei saa seetõttu kriminaalasja lahendamisel tõendina arvesse võtta. Sõltumata sellest leiab prokurör, et süüdistatava liikumispuue ei välista lisakaristuse kohaldamist. Kannatanu apellatsioonivastus
  12. Kannatanu A.P. leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Apellatsioonivastuses leitakse, et maakohtu otsus on niigi liiga leebe. N. Fursov pole ennast sisuliselt süüdi tunnistanud, vaid peab juhtunut õnnetuseks. Ta töötab elukutselise autojuhina ja kujutab endast liikluses teiste inimeste elule ja tervisele ohtu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Kolleegium leiab, et N. Fursovi kaitsja apellatsioon on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4
(6)
  1. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mh mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Samas sätestab KarS § 50 lg 2, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.
  2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule Sotsiaalkindlustusameti
  3. detsembri
  4. a otsuse, millest nähtub, et N. Fursovil on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Arvestades asjaolu, et see tõend ei puuduta isiku süüküsimuse lahendamist ja prokuratuur ei ole selle tõendi sisulist usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, peab kolleegium võimalikuks seda dokumenti karistuse kohaldamisel arvestada. Pidades silmas Sotsiaalkindlustusameti otsuse aluseks oleva N. Fursovi liikumispuude iseloomu ja raskust – sh asjaolu, et süüdistatav jõuab puhkamata käia kõigest 200 meetrit ning liigub tugikepi toel –, on ringkonnakohtu arvates täidetud KarS § 50 lg 2 rakendamiseks nõutav tingimus, mille kohaselt peab mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu olema isiku jaoks hädavajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-70-14, p 7.2). Seega on N. Fursovilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine vastuolus KarS § 50 lg-ga
  8. Samas leiab kolleegium, et isegi juhul, kui asuda vastupidiselt eelmärgitule seisukohale, et KarS § 50 lg 2 praeguses asjas ei kohaldu, poleks alust N. Fursovilt mootorsõiduki juhtimise õigusest ilma jätta.
  9. Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. mai
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-18-17, p 13)
  12. N. Fursov on 65-aastane ja tal on maakohtu otsuse kohaselt mootorsõiduki juhi staaži ligikaudu 32 aastat. Teadaolevalt pole teda kunagi varem liiklusnõuete rikkumise eest karistatud. N. Fursov on nii kriminaal- kui ka väärteokorras üldse karistamata. Menetletava kuriteo toimepanemise ajal oli ta kaine. Ka kuriteo toimepanemisest praeguseks möödunud nelja aasta jooksul on N. Fursov juhtinud mootorsõidukit, kuid pole tuvastatud, et ta oleks seda tehes liiklusseadust eiranud. Käesolevas asjas tuvastatud N. Fursovi kuritegu on selgelt juhu-, mitte harjumussüütegu. Nii N. Fursovi enda kui ka tema abikaasa terviseseisundi tõttu on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine süüdistatava jaoks ilmselgelt väga koormav isegi juhul, kui vastupidiselt eelmärgitule saaks asuda seisukohale, et praeguses asjas pole tegemist KarS § 50 lg-s 2 ette nähtud juhtumiga. 5
(6)
  1. Eelmises punktis osutatud asjaoludel pole alust väita, et N. Fursovil mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu muudaks ta ühiskonnale ohtlikuks ja et avalik huvi süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vastu kaaluks praegusel juhul üles lisakaristuse kohaldamisega kaasneva N. Fursovi õiguste riive.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsuse osas, millega kohus võttis N. Fursovilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kaheksaks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Ühtlasi tuleb tühistada ka maakohtu otsustus, millega kohustati N. Fursovi loovutama juhiluba LS § 127 alusel Maanteeametile. Ringkonnakohus jätab lisakaristuse kohaldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada. Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.