KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 3. september 2019 1-15-4000 Juhan Sarv Aleksei K

§ 384

lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. 5. A. Kirienko vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamise menetluses on kohtumenetluse poolteks süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuratuur. M. Meristo-Dmitrijev pole selles kriminaalasjas ei süüdimõistetu ega prokuratuuri esindaja. Samuti ei piirata maakohtu vaidlustatud määrusega M. Meristo-Dmitrijevi õigusi. Järelikult oleneb vastus küsimusele, kas M. Meristo-Dmitrijevil on

§ 384

lg 1 järgi õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada, sellest, kas ta on A. Kirienko kaitsja.

1. M. Mersito-Dmitrijev ise ongi end määruskaebuses tituleerinud A. Kirienko kaitsjaks. Toimikus on ka A. Kirienko
2. mai
3. a volikiri, millega ta volitab M. Meristo-Dmitrijevit end vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses kaitsma (KoTo, tl 16). Ka maakohtu menetluses osales M. Meristo-Dmitrijev A. Kirienko kaitsjana. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et määruskaebemenetluses ei saa M. Meristo-Dmitrijevit A. Kirienko kaitsjana käsitada ja seda järgmisel põhjusel. 7.

§ 42

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat ja teised sama seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja) (punkt 1) või advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja) (punkt 2). 8. M. Meristo-Dmitrijev ei kuulu Eesti Advokatuuri. Järelikult pole ta advokatuuriseaduse § 22 lg 1 kohaselt ka advokaat. Teised isikud peale advokaatide saavad äsja viidatud

§ 42lg-st 1 nähtuvalt olla kriminaalmenetluses kaitsjaks ainult menetleja loal.

Praeguses määruskaebemenetluses on menetlejaks Tartu Ringkonnakohus, kes ei anna M. MeristoDmitrijevile

§ 42lg 1 p-s 1 nimetatud luba osaleda kriminaalmenetluses A.

Kirienko kaitsjana.

1. M. Meristo-Dmitrijevi kaitsjana menetlusse lubamisest keeldumis põhjus on see, et tal on kehtiv karistus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest. Nimelt tunnistati M. Meristo-Dmitrijev kriminaalasjas nr 1-16-11130 Viru Maakohtu
2. novembri
3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsusega süüdi mh KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Euroopa Inimõiguste Kohtu vastuskirja võltsimises ja selle võltsdokumendi oma kliendile esitamises. Viidatud kohtuotsused jõustusid
6. mail
7. Ehkki M. Meristo-Dmitrijev on praeguseks ära kandnud talle asjas nr 1-16-11130 KarS § 49 alusel lisakaristusena kohaldatud üheaastase juristina töötamise keelu, ei võimalda kuriteo asjaolud teda ka praegu kaitsjana kohtumenetlusse lubada. Tartu Ringkonnakohus nentis ka oma
8. juuni
9. a määruses nr 1-16-11130/70, et tõenäoliselt ei ole põhjendatud lubada kaitsjana menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest. M. Meristo-Dmitrijevi kaitsjana menetlusse lubamine enne talle mõistetud kriminaalkaristuse andmete karistusregistrist kustutamist õõnestaks õigusemõistmise autoriteeti ja usaldusväärsust. Kohtupraktikas on varemgi leitud, et kehtiv kriminaalkaristus välistab isiku osalemise kaitsjana kriminaalmenetluses (vt nt Viru Maakohtu
10. juuli
11. a määrus asjas nr 1-12-5174 ja Tartu Ringkonnakohtu
12. septembri
13. a määrus asjas nr 1-17-8124). Eriti ilmne on see olukorras, kus isikul on karistatud sellise kuriteo eest, mis seondub õigusemõistmise või õigusteenuse osutamisega. 10.

§ 42lg 1 p 1 kohaselt nõutava menetleja loa puudumise tõttu ei ole M.

Meristo-Dmitrijev praeguses määruskaebemenetluses käsitatav A. Kirienko kaitsjana. Kuna tegemist ei ole ka ühegi muu kohtumenetluse poole ega maakohtu määrusest puudutatud menetlusvälise isikuga, pole M. Meristo-Dmitrijevil

§ 384lg 1 kohaselt õigust Tartu Maakohtu 15.

augusti 2019. a määruse peale määruskaebust esitada. Seetõttu jätab Tartu Ringkonnakohus M. MeristoDmitrijevi määruskaebuse

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. 2

§ 172lg 2 p-s 2 nimetatud mõjuva põhjusena, mis tõenäoliselt annab A.

Kirienkole või tema pädevale kaitsjale aluse taotleda maakohtu määruse peale uue määruskaebuse esitamise korral kaebetähtaja ennistamist. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3