← Eesti

1-17-1737/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2019 1-17-1737 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Vladimir Kazakovi (isikukood 39107080016) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. augusti
  3. a määrus Vladimir Kazakovi kaitsja advokaat Marko Paabumets Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov RESOLUTSIOON
  4. Jätta Vladimir Kazakovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Vladimir Kazakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Kazakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohus tunnistas
  8. mai
  9. a otsusega Vladimir Kazakovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kandmisele kuuluvaks 1 aasta 5 kuud 28 päeva. V. Kazakovi vangistusaeg algas
  10. detsembril 2018 ja lõpeb
  11. juunil
  14. juunil
  15. saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Kazakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta V. Kazakovi ennetähtaegset vabastamist.
  16. Tartu Maakohus jättis
  17. augusti
  18. a määrusega V. Kazakovi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus leidis, et kuigi V. Kazakovi osas esineb positiivseid asjaolusid, mis tema vabastamise kasuks räägivad (osalemine vangla majandusabitöödel ja sotsiaalprogrammides, õiguskuulekas käitumine vanglas, vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu), ei ole teda siiski võimalik vangistusest vabastada. V. Kazakovi vabastamist ei võimalda tema isik ja varasem elukäik. V. Kazakovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, grupis ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Tartu Maakohtu
  19. aprilli
  20. a otsusega karistati V. Kazakovi KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega KarS § 74 alusel. Tartu Maakohtu
  21. mai
  22. a määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna V. Kazakov rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Karistuse kandmise ajal selgus, et V. Kazakov oli katseajal toime pannud uue kuriteo ning Tartu Maakohtu
  23. oktoobri
  24. a otsusega karistati teda KarS § 258 lg 1 p 2 järgi. Kohtuotsuste kogumis mõisteti V. Kazakovile karistuseks reaalne vangistus, mille ta kandis lõpuni, vabanedes
  25. märtsil
  26. Tartu Maakohtu
  27. mai
  28. a otsusega karistati V. Kazakovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi reaalse vangistusega
  29. a lõpus ja
  30. a alguses toime pandud kuritegude eest. V. Kazakov vabatahtlikult karistust kandma ei ilmunud ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Seega jätkas V. Kazakov kuritegude toimepanemist isegi pärast seda, kui oli ära kandnud reaalse vangistuse. Ehk siis tolleaegse karistusaja pikkus (veidi alla 10 kuu) ei olnud piisav, mõjutamaks V. Kazakovi kuritegude toimepanemisest loobuma. Arvestades V. Kazakovi sellist varasemat käitumist, pole seni kantud karistusaeg olnud veel piisav, sisendamaks veendumust, et vabaduses suudab ta katseaja läbida edukalt ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kuna tegemist pole esmakordselt vanglas viibiva isikuga (V. Kazakovi kinnitusel kannab ta reaalset vangistust neljandat korda), ei kõla eriti veenvalt tema poolt kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Uue kuriteo risk suureneb V. Kazakovi puhul veelgi, kui ta tarvitab alkoholi. V. Kazakovi enda kinnitusel on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. V. Kazakov on avaldanud valmisolekut alkoholi mitte enam tarvitada. Süüdimõistetu praegune motiveeritus alkoholist loobuda on kiiduväärt. Samas on V. Kazakovil olnud juba varem võimalus võtta tarvitusele abinõud selleks, et hoiduda alkoholist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  31. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Kazakovi kaitsja Marko Paabumets, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kaitsja leiab, et maakohus tegi V. Kazakovi vabastamata jättes kaalutlusvea. Kohus alahindas süüdimõistetu isikut, tõstis põhjendamatult esile tema varasema elukäigu ega põhjendanud, miks kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses, paranemise soov, osalemine programmides ning muud positiivsed asjaolud ei ole piisavad selleks, et prognoosida tema edaspidist õiguskuulekust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Kazakovi kaitsja määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  33. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku 2

(3)otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Määruskaebuste argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus tegi kaalutlusvea ning jättis V. Kazakovi seetõttu alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on V. Kazakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Põhjendatult on esimese astme kohus leidnud, et V. Kazakovi korduv karistatus (sh mitmed reaalsed vanglakaristused), kuriteo toimepanemine katseajal, käitumiskontrolli tingimuste rikkumised ning riskitegurina alkoholi tarvitamise probleemid kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe ning annavad ühtlasi põhjendatud aluse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi olulist lisada.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Kazakovi kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  7. V. Kazakovi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund 30 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli
  9. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Jättes välja maakohtu määrust refereeriva osa ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. märtsi
  11. a määruse osundused rohkem kui ühel leheküljel, paiknevad advokaadi enda sisulised argumendid vaid loetud ridadel. Vaidlustatud kohtumääruse osade ja Riigikohtu määruse teksti ümberkirjutamine kaebusesse tarvilik ei ole, kuna ringkonnakohus tutvub määruskaebust läbivaadates kaevatava kohtulahendi terviktekstiga vahetult ise, ka on kohtukolleegium kursis Riigikohtu praktikaga. Selge on ka see, et kopeeri-kleebi meetodil vaidlustatud lahendi ja Riigikohtu määruse tekstiosade paigutamine määruskaebusesse ei ole eriliselt aeganõudev. Eeltoodut arvestades, samuti pidades lisaks silmas kaitsja argumentide sisu ja tema osalemist ka esimese astme kohtu menetluses, on põhjendatud arvestada kaitsja maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise ajakuluks kokku pool tundi, millele vastab riigi õigusabi tasu 25 eurot, lisandub käibemaks 5 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu (30 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu V. Kazakovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Mati Kartau 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.