1-17-2773/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juulil 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-17-2773 Kohtukoosseis Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprökuror Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise kuupäev 25.07.2019 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Hermann Marov suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Hermann Marov, isikukood 39906070246; viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; algharidus; emakeel – vene keel; õpis xxx Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 12.09.2019 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 426¹, § 432, määras: Kohaldada Hermann Marovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata üks aasta alates vanglast vabanemise päevast. Lähtudes KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevalt kohustada Hermann Marovi karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul peale vanglast vabastamisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hermann Marovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Hermann Marov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.04.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 12.09.
2. Kinnipidamisasutuses Hermann Marov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate õigusrikkumiste eest, muuhulgas keelatud eseme hoidmise ning vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise ja korralduse täitmata jätmise eest. Vabanemisel on olemas kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise üürikorteriga. Hermann Marov hakkab jagama tuba oma noorema vennaga. Rahalised võlgnevused korteri eest puuduvad. Elamistingimused sobilikud, kuritegude seos eluasemega puudub. Isik on õppinud x. Vangistuse jooksul kinnipeetav lõpetas x 9.klassi ning omandas kutseõppes abikoka eriala. Isik sooritas riigikeele A2 kursus tulemusega 79%. Vabanedes õppimissoovi ei ole, kuid töid aitab leida vanglas omandatud haridus. Isik on vanglas mitu korda vestelnud psühholoogiga, on osalenud programmis „Õige Hetk“ ja on läbinud vestlused erinevatel teemadel. Isik töötas vanglas majandustöödel toidujagajana ja köögitöölisena, hetkel jätkab töötamisega vangla majandustöödel osakonna koristajana. 10.06.2019 seisuga TÄITIS andmetel isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 1 267,68 eurot, mille likvideerimisest on huvitatud. Varasemad kuriteod on toime pandud alaealisena ja majandusliku kasu saamise eesmärgil sh röövimised. Praeguses kuriteos majandusliku kasu saamise eesmärk puudub. Ema sõnul saab pere majanduslikult hakkama. Vanglas rahaliselt toetatakse varasemalt mitte, kuid nüüd aegajalt raha kantakse. Vabanemiseks olemas ka plaanid soovib minna Soome tööle. Vabanemisel töökoht puudub. Vanemad toetavad rahaliselt, kui teenitud töötasust tasutakse nõudeid. Hetkel on isikul omandatud eriala, kui ka töötamise kogemus, siis leitakse et ohtlikkuse risk on kadunud. Hermann Marovi vanemad on lahutatud. Isikul on kaks poolõde ja üks poolvend. Hermann Marovi eluviis oli enne vanglat kambaline - koolis ei käinud, vanemate korraldustele ei allunud ning täitis ta kambareegleid. Ema sõnul alustas Hermann Marov pisivargustega juba varases lapsepõlves. Käesoleval ajal ema on pojaga kontaktis ja Hermann Marov helistab samuti tihti koju. Kriminaalse seltskonna mõjul on pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Ka kinnises 2 keskkonnas on isik jätkanud vägivaldse käitumisega, ei hoolinud teistest, seadis enda heaolu esikohale. Praeguseks väidab, et kriminaalsed sõbrad on jäänud minevikku, nendega enam ei suhtle. Suudab iseseisvalt mõelda, teiste poolt ei ole mõjutatav. Ema sõnul on Hermann Marov täielikult muutunud, saanud täiskasvanuks ja suhtub oma olukorda adekvaatselt ning leiab, et kuna poeg on oma karistuse tähtaegselt kandnud, siis on ebaõiglane talle veel kriminaalhooldus määrata. Isik kinnitab, et tarvitas minevikus alkoholi. Varasemad vägivaldsed kuriteod pani toime alkoholijoobes. Alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav on alaealisest alates viibinud kinnipidamisasutuses, nüüd on saanud vanemaks, mistõttu ei ole alkohol tema väitel enam probleemiks. Kuna kinnipeetav on vanglas olnud alates aastast 2015 ei oska vangla prognoosida, kas kinnipeetav suudab hoiduda alkoholi liigtarvitamisest. Füüsilisi ja kroonilisi haigusi ei esine, intellektipuuet isikul ei ole. H. Marovil on esinenud pikaajaliselt käitumis- ja psühhiaatrilised probleemid. 16.01.2013 suunati alaealiste komisjoni otsusega ravikuurile Tallinna Lastehaigla sõltuvushäirete osakonda ja vestlusele psühhiaatri juurde Tallinna Lastehaiglas. 11.03-25.03.2013 viibis Tallinna Lastehaiglas Psühhiaatriaosakonnas. Ei ole tundeeluhäireid ega depressiooni. Suhtumine endasse on positiivne, kohanemisega probleeme ei ole. Isik on käinud psühholoogi vastuvõtul. Vanglas on esinenud emotsioonide pinnalt endasse tõmbamisi ja ka agressiivsust. Psühholoog on temaga tegelenud alates 2016-2018, hetke seisuga tunneb ennast hästi ja ravi ning muul moel sekkumist ei vaja. Suhtlemisoskused vastavad eale. Esineb emotsioonide pinnalt vägivaldset käitumist sh käesolev kuritegu. Kinnipeetav on korduvalt vägivaldsete kuritegude sooritamise eest karistatud. Kinnipeetav jätkas kuritegude toime panemist ka vanglas olles. Esineb puudulik probleemide lahendamise oskus, ehkki võrreldes varasema käitumisega on isik muutunud palju rahulikumaks. Suudab eristada ja ka arvestada teistega, kuid teatud määral tõlgendab asju isikliku solvanguga. Ellusuhtumine on enesekindel ja kohati paindumatu, seetõttu ei suuda mõista teiste seisukohti. Tavaolukorras püüab kontrollida enda emotsioone ja käitumist, kuid oma positsiooni kaitstes võib käituda impulsiivselt ja vägivaldselt seda näitab ka viimane kuritegu ja distsiplinaarrikkumised. Vanglas on omandanud oskusi vihaga ja konflikti olukordadega toimetulekuks. Samas võib pikaajaline vangistus noore isiku käitumist pärssida ja ka teatud määral mõjutada, mis teeb ta haavatavaks ja kergesti impulsiivseks. Kinnipeetav väidab, et ei poolda kuritegelikku käitumist, samas tema korduvad kuriteod seda väidet ei toeta, mis viitab, et kuritegelikud hoiakud ikkagi esinesid. Ametnikesse suhtumine salliv, vestlustel on Hermann Marov alati viisakas, avatud ja oma otsustes kindel ja paindumatu. Kinnipeetav on väärteokorras karistatud ametniku solvamise eest. Peale vabanemist jätkas Hermann Marov varavastaste ning vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Talle määratud üldkasuliku töö tundidest ei sooritanud ta ühtegi ja pani käitumiskontrolli ajal toime uusi kriminaalkorras karistatavaid tegusid. Vabaduses on palju tuttavaid, kellega koos pani ta toime õigusvastaseid tegusid, isiku väitel ta nendega enam ei suhtle ja soovib elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust ja on valmis muutuma. Vabaduses on kindel eesmärk asuda tööle. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas ja vanglas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, kergete kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem konfliktsituatsioonis, kus isik võib lahendada probleemi vägivaldselt. Süütamise oht on kaudne, pani toime alaealisena. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem konflikti tekkimisel. Kaudne oht kui tarbib alkoholi, viibib kriminaalsete tuttavatega. 3 Kriminaalhooldaja leiab, et arvestades isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, tuleb Hermann Marovle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Arvestades Hermann Marovi senist kriminaalset käitumist on ettepanek katseaja pikkuseks 1 aasta ning kohaldada kohustusi: otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Kohtuistung 25.07.2019 toimunud kohtuistungil Hermann Marov selgitas, et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega kuna vabaduses ta soovib minna tööle välismaale. Võõrkeeli ta ei valda, aga ta on arvamusel, et see ei saa takistada välismaal töötamist. Tema kuriteod on toimepandud neli aastat tagasi ning ta kandis karistust lõpuni. Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Hermann Marovi suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
3. peatüki 1., 2.,
4. või
5. jaos,
6. peatüki
7. jaos või
8. peatüki
9. või
10. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Maakohtu 27.04.2017 kohtuotsusega nr. 1-17-2773 tunnistati Hermann Marov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 12.09.
11. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 5 päeva. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud ning KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 5 päeva vangistust. Seega Hermann Marov on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. 4 Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Hermann Marovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud koristaja, toidujagaja ja köögitöölisena. Õppimiseks ei avaldanud ta huvi. Osales programmis Õige Hetk, on vestelnud psühholoogiga ja on läbinud vestlused erinevatel teemadel. Hermann Marov on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud röövimise, süütamise, kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise ja väljapressimise eest. Isik on viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja on toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust kehalise väärkohtlemise korduva toimepanemise eest. Süüdistuse kohaselt Hermann Marov olles eelnevalt süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, taas 27.11.2016 kella 13.56 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla H hoone esimesel korrusel asuvas spordisaalis ründas kaaskinnipeetavat ja tekitas talle tervisekahjustusi. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on töötanud vangistuses, on osalenud „Õige Hetk“ programmis ja on vestelnud psühholoogiga. Vabanemisjärgne elukoht ja toetav lähivõrgustik on olemas. Samas tuleb pöörata tähelepanu, et isik pani vanglas mitu distsiplinaarsüütegu ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti olles vanglas ta pani uue kuriteo toime. Kõik need asjaolud näitavad, et isiku kinnipidamisasutuses viibimine ei mõju talle distsiplineerivalt ja ei suuda teda õiguskuulekale käitumisele suunata. Kohus leiab, isiku suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna kõik formaalsed eeldused on täidetud. Isikul on kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Samuti on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on süüdi mõistetud vägivaldse kuriteo eest, mille eest mõisteti talle karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Lisaks sellele esinevad Hermann Marovi puhul KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused. Arvestades isiku kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohus veendumusel, et Hermann Marovil on ükskõikne suhtumine avalikkuse ohutuse suhtes. Tema poolt vägivalla kasutamisega varem toimepandud kuriteod, näitavad Hermann Marovi isiksuse erilist ohtlikkust. Isik on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuriteo toimepanemise eest. Isegi vanglas jätkas ta kuritegelikku käitumist, mis näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda. See aga kinnitab veelgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust. Kuritegude soodusteguriks on mõtlematu käitumine. Viru Vangla iseloomusest nähtub, et isiku puhul on üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades ülalmainitud asjaolusid, kohus on veendunud, et Hermann Marovi puhul on olemas retsidiivsusrisk. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Hermann Marovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. 5 Kohus märgib, et käitumiskontroll ei välista isiku töötamist välismaal siis, kui selleks on saadud luba kriminaalhooldusametniku käest. Süüdimõistetu tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli ajal allutada KarS § 75 lg 1 p 1-6 käitumiskontrollile. Kuna materjalidest nähtuvalt on varem süüdimõistetu pannud kuriteo toime alkoholijoobes, siis peab kohus vajalikuks määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks alkoholi mittetarvitamise kohustuse. Samuti tuleks süüdimõistetul kuriteoriskide maandamiseks määrata täiendavad kohustused - mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul peale vanglast vabastamisest. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata üks aasta. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov kohtunik 6