) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Komei Grupp (kes on vastavalt üürileandjaks alates 01.05.2015) ja C S sõlmisid 01.01.2014 majutuslepingu ning selle lisa (Leping). Lepinguga andis hageja kostjale õiguse kasutada enda omandis olevat majutusasutuses aadressil x (muudetud kinnistusregistris uueks aadressiks x, registrikoodiga x lisa 2), Tallinn, korteri tx (Ruumid). Leping on sõlmitud tähtajaliselt, esmaselt 1 kuuks, ning edaspidi tingimusel, et leping pikeneb automaatselt 3 kuuks juhul, kui kumbki poolt ei teata 1 kuu jooksul lepingu lõpetamise soovist. Leping lõpetati poolte vahel 13.02.2018.a. Kostja kohustus maksma Ruumide kasutamise eest hagejale tasu (Tasu). Vastavalt Lepingu kohaselt oli igakuise Tasu summa 1200 eurot (Lepingu lisa 2 punkt 4), mis sisaldas käibemaksu 9%. Hageja on esitanud kostjale Ruumide kasutamise eest igakuiselt Tasu arved. Kostja on jätnud tasumata arveid perioodi eest 15.11.2017 kuni 15.12.2017, kokku summas 1864,04 eurot: 17074, arve summa 1200 €, sellest tasumata 975,10 € (224,9 € on tasutud 10.12.2018) 17068, arve summa 1200 €, sellest tasumata 673,95 € (526,05 € on tasutud 10.12.2018) 201761, arve summa 214,99, kõik tasumata. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,15% päevas (Lepingu p.6.2). Kostja on esitatud arvetega tasumisega viivituses olnud perioodi eest alates 15.11.2017a. Seega nõuab hageja kostjalt viivist kolmekordse viivismäära ulatuses, kokku summas 490,25 eurose viivisnõude tasumist Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1864,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas viivised 490,25 eurot, kahjuhüvitisena sissenõudekulud 50 eurot ning viivised määraga 0,0657% päevas alates 19.01.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2 2-19-855 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 539 eurot (275 eurot riigilõiv ja 264 eurot õigusabikulud). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 275 eurot ning õigusabikulud summas 264 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 275 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 264 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 539 eurot (275+264).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (264 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3 2-19-855 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.