KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juunil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3086 Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Anatoli Jõhvik (ik 36203280267) väärteokaebus Kohtuasi Vaidlustatud lahend LS § 205 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2315,19,002508 Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus määras RESOLUTSIOON
- Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
- Jätta Anatoli Jõhviku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.05.2019 otsusele väärteoasjas nr 2315,19,002508 läbi vaatamata. Edasikaebekord Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendused
- Anatoli Jõhviku kaitsja esitas 31.05.2019 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.05.2019 otsusele väärteoasjas nr 2315,19,
- Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (VTMS § 114 lg 1 p 2 ja lg 4). Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on tema juures kättesaadav alates 13.05.
- Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 28.05.2019.a. A. Jõhvik on oma allkirjaga kinnitanud tutvumist väärteoprotokolliga ja oma õigustega väärteomenetluses.
- A. Jõhvik taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et tal puudub juriidiline haridus ning ta ei oma teadmisi kaebuse esitamise kohta kohtusse. A. Jõhvik pöördus kaitsja poole peale kaebuse esitamise tähtaja saabumist.
- VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 ja 2 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on selline objektiivne takistus, mis tegi kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Selliste objektiivsete takistustena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (vt RKKK 3-1-1-93-09 p 7).
- Kohus ei loe kaebaja esitatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks. Kaebekorra ja -tähtaja mõistmine ei nõua juriidilist haridust. Edasikaebetähtaeg on piisavalt pikk selleks, et soovi korral pöörduda kaitsja poole. Seda võimalust ongi A. Jõhvik kasutanud.
- Kohus jätab VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel A. Jõhviku kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.