1-19-1665/18

(17230200289)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Tõlk Jelena Kremez Prokurör Merike Tikk Kriminaalasi A Mi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Süüdistatav A M – isikukood xxxx, kodakondsuseta; keskeriharidusega; emakeel: vene keel; elukoht: xxxx; epost. xxxx; tel. xxxx; töötab xxxx Xxxx OÜ-s; kehtivad karistused puuduvad; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-19-1665

(17230200289)A M süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi.

1. Kohustada A Mit KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 3 ning lg 3 alusel: 2.
2. tegema 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd
3. novembriks
4. a. 2.
5. hüvitama järgmised kriminaalmenetluse kulud: 2.2.
6. kannatanu esindajale makstud tasu 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kanda kannatanu L F arvelduskontole nr xxxx (xxxx) 01.juuliks
7. a; 2.2.
8. menetluskulud summas 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot (s.o. ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 468 eurot) tuleb kanda Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
9. 1
10. Tähtajaliselt kohustuse mittetäitmise korral uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. Edasikaebamise kord. KrMS § 385 p 10 alusel ei saa KrMS §-s 202 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus ja menetluse käik.
11. Kriminaalasi nr 17230200289 on kohtusse saadetud 27.02.2019 arutamiseks üldmenetluses. Harju Maakohtu määrusega 09.04.2019 anti süüdistatav A M kohtu alla süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. A. Mit süüdistatakse selles, et ta 28.02.2017 kella 09.45 ajal, täites Xxxx OÜ-s tööülesandeid, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Tallinnas mööda Peterburi teed vasakpoolsel sõidurajal Maardu suunas ning ei aeglustanud ega peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees, kus sõitis otsa jalakäijana teed ületanud L F’le (sünd xxxx), kes kokkupõrke tulemusel sai eluohtlikke tervisekahjustusi. A. M pidi olema hoolikas ja tähelepanelik teel liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; pidi sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurada ületavat jalakäijat; enne reguleerimata ülekäigurajale väljasõitmist pidi olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist vähekaitstud liiklejale; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal kõikide muude liiklusoludega (võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal või selle vahetus läheduses), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees ning ei tohtinud reguleerimata ülekäiguraja ees pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäänud sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid pidi ülekäiguraja ees seisma jääma. A. M jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Ta juhtis 28.02.2017 kella 09.45 ajal mootorsõidukit xxxx (xxxx), liikudes Tallinnas mööda Peterburi teed vasakpoolsel sõidurajal Maardu suunas ning lähenedes Peterburi teel asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 ning teekattemärgisega nr 945a /ülekäigurada/, jättis oma sõiduki kiiruse piisavalt väikeseks kohandamata, et tal oleks võimalik reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jääda seal oleva etteaimatava takistuse ees, milleks oli ülekäigurajal liikuv jalakäija. A. M oleks pidanud olema tähelepanelikum ja ettevaatlikum, kuna jalakäija oli kokkupõrke hetkeks ületamas ülekäigurada sõiduki suhtes paremalt vasakule, samuti oli kõrvalrajal seisma jäänud sõiduk, millest A. M ei oleks tohtinud reguleerimata ülekäiguraja ees mööduda, s.t tal oli piisavalt aega jalakäija märkamiseks ning talle tee andmiseks. A. M aga ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ega kohandanud oma sõiduki kiirust piisavalt väikeseks ning möödus vahetult enne ülekäigurada reguleerimata ülekäiguraja ees pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäänud sõidukist, mistõttu ei näinud jalakäijat, vaid sõitis jalakäijale teed andmata reguleerimata ülekäigurajale välja ja otsa reguleerimata ülekäigurajal paremalt vasakule liikunud jalakäijale L Fle, kes sai sõidukilt löögi ning paiskus mootorsõiduki kapotile ning seejärel asfaldile, saades raskeid tervisekahjustusi (paremal ja vasakul roiete hulgimurrud, verevalumiga vasakul kusepõit ümbritsevates pehmetes kudedes vaagnaluude ebastabiilsed hulgimurrud (paremal ristluu külgmassi killunenud murd, niudeluukõpruse nihketa murd ja puusaliigese liigespinnani ulatuv puusanapa eesmise samba nihketa murd, mõlema häbemeluu alumise haru nihketa murd, 2 kehaossa ulatuv vasaku häbemeluu ülemise haru murd), pehmekelmealune verevalum vasakus oimusagaras, vasaku kopsu põrutus, haav kuklapiirkonnas. Vasakpoolsete roiete hulgimurrud tüsistusid veri-õhkrinna ja nahaaluse emfüseemi ehk puhitusega vasakul pool rindkerel, traumaatiline pehmekelmealune verevalum vasakus oimusagaras tüsistus peaajutursega vasakul kiiru-oimupiirkonnas s.t tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega on põhjustatud oht elule ning mis vastab KarS § 118 lg 1 p 1, 2 sätestatud tunnustele. Lisaks tekkis rindkerevigastuste tüsistusena kopsupõletik, mille tõttu osutus kannatanule vajalikuks antibakteriaalne ravi. A. M pani kuriteo toime hooletusest s.t ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud jalakäijat ülekäigurajal nägema, millega seoses oleks suutnud ka vältida talle raskete tervisekahjustuste põhjustamist. A. M rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 33 lg 1 (juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist); § 35 lg 1 (juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes); § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada); § 35 lg 5 (kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat); § 50 lg 3 p 1, 2 (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb). Seega pani A. M toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
12. Kohtuistungil 15.05.2019 taotles prokurör M. Tikk süüdistatava A. Mi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel ühes kohustusega tasuda menetluskulud ja teha 30 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et A. Mi süü ei ole suur, oma tegu on ta tunnistanud, toimepandut kahetsenud. Samuti on ta tasunud kannatule hüvitise mittevaralise kahju katteks 3 000 eurot. Kannatanu esindaja on kinnitanud, et neil puuduvad täiendavad nõuded süüdlase vastu mittevaralise kahju osas. Küll aga tuleb kannatanu kasuks välja mõista menetluskulud, s.o kannatanu esindajale makstud tasu 1 000 eurot hiljemalt 01.07.
13. A. Mit ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning uusi süütegusid ei ole ta toime pannud. Talle süüks arvatud kuriteo pani ta toime ettevaatamatusest. Neist asjaoludest lähtuvalt peab prokurör A. Mi süüd väikeseks ning leiab, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse 3 tagamiseks ei ole vaja rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva kohustuse määramisest: s.o tasuda menetluskulud: kannatanule 1000 eurot
14. juuliks 2019, riigieelarve tuludesse 552 eurot
15. novembriks 2019 ning teha 30 tundi üldkasulikku tööd
16. novembriks
17. a.
18. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava A.Mi osas on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A. Mit süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadusandja on karistusena ette näinud rahalise karistuse või vangistuse üks kuni kolm aastat. Varem ei ole A. Mit kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole prokuröri andmetel tema suhtes menetluses uusi süüasju. Oma süüd on ta tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Ta on vabatahtlikult hüvitanud kannatanule 3 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Prokuröri taotletud kohustuste panemisega A. Mile on kohtu arvates tagatud hukkamõistev hinnang toimepandud kuriteole, saavutatud õigusrahu ning kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks A. Mi suhtes puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kohustada süüdistatavat tegema 30 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitama menetluskulud kogusummas 1 552 eurot on põhjendatud ning selliste kohustuste täitmisega taotluses ettenähtud tähtaegadel on A. M kohtuistungil ka nõustunud. Kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ja taolise kohustuse panemist süüdistatavale on toetanud kohtuistungil ka süüdistatava kaitsja L. Viil. A. M on teadlik sellest, et kui ta jätab tähtajaks täitmata kohtumäärusega talle pandud kohustused, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse ning asja arutatakse üldises korras. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4