1-15-4367 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.
- a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-4367 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Kristina Isokoski (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Edgar Viiardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Edgar Viiard (ik: 38306134236; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 29.04.
- a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
- Vabastada Edgar Viiard karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.02.
- a, millest esimeseks 6 (kuueks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- KarS § 76 lg 5 alusel allutada Edgar Viiard katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada Edgar Viiardi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
- Edgar Viiardile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- Edgar Viiard vabastada määruse jõustumisel.
- KrMS § 180 alusel mõista Edgar Viiardilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 100 € (sada eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Edgar Viiardile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, Edgar Viiardile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 03.04.
- a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Viiardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 16.07.
- a kohtuotsusega tunnistati Edgar Viiard süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 266 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.07.
- a ja lõpp on 10.02.
- a. Edgar Viiardi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning vanglas viibib viiendat korda. Viimati karistatud röövi, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise ning varguse eest. Soodusteguriks on sõltuvus alkoholist ja puudulikud majandusliku toimetulekuoskused. Kuriteod pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (v.a joobes juhtimised) ja hetke ajel. Avavanglas olles septembris 2018 käis lühiajalisel väljasõidul kodus, kuid ei ilmunud ettenähtud ajaks vanglasse tagasi – kinnipeetav peeti kinni järgmisel päeval kodulinnas xxxx alkoholijoobes olles. Vangistuses on isikule määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on kinnipeetav töötanud vangla majandustöödel ning avavanglas töötas väljaspool avavanglat ettevõtetes OÜ Xxxx ja Xxxx OÜ. Töötamisega probleeme pole täheldatud ja töötab üldiselt kohusetundlikult. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, osalenud õppetöös, taotlenud isikut tõendava dokumendi ja temaga on korduvalt toimunud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga vabanemiseelseks nõustamiseks. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on neljatoalise eramajaga, mille kasutamiseks on
- a detsembris sõlmitud tähtajatu üürileping. Majas elab hetkel kinnipeetava ema üksi. Elukoha omanik ja kinnipeetava ema on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ Xxxx, kus ta saab teha tööd xxxx. Isik on xxxx. K-Raha andmetel on seisuga 20.03.2019 kinnipeetava suhtes nõudeid 10887,82 eurot ning vabanemisfondis on 1167,93 eurot. Nii kinnipeetava ema kui ka õde on nõus vajadusel kinnipeetavat majanduslikult toetama. Edgar Viiard taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Edgar Viiardi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab andma hinnangu kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, mõistab enda alkoholismi, on vangistuse ajal töötanud ning asunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahjusid. Isik soovib tegeleda enda alkoholiprobleemiga ning panna endale ampull. Vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht. Oluliseks asjaoluks on ka see, et kinnipeetava ema vajab haiguse tõttu poja abi. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Edgar Viiardi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Edgar Viiardi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat vangistust ning ta on selle aja jooksul läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud pidevalt tööhõives. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks sõltuvus alkoholist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Edgar Viiardi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Edgar Viiardile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused, millele viitab ka vangla iseloomustuses märgitu, et isikul on tuleviku eesmärgid selgemaks saanud, ei taha jätkata sarnast eluviisi ja püüab oma käitumist parandada. Vestluses omab soovi hoiduda kuritegudest, tunnistab muutuste vajadust ja väidab, et on vangistusest väsinud. Sellised asjaolud viitavad kinnipeetava tõsimeelsele tahtele muuta enda edaspidist elukäiku. Pärast vabanemist on Edgar Viiardil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Edgar Viiard, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.