) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostjal ei olnud vastuväiteid maakohtu otsusele osas, milles kohus kehtestas kostja elatise tasumise kohustuse ulatuse, s.t määras, et kostjal tuleb hagejale ülalpidamist võimaldada määras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Küll aga heitis kostja maakohtule ette passiivsust asjaolude väljaselgitamisel, mis puudutas seda, kas kostja on hagejale menetluse kestel elatist tasunud või elatist vahetult osutanud ja missuguses määras. Ringkonnakohus on seotud kaebuse piiridega (
Esmalt selgitab ringkonnakohus, et
lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul (
Seega, kui kostja soovis, et kohus määratleks resolutsioonis menetluse käigus kostja poolt hagejale tasutud elatise suuruse, tuli seda kostjal taotleda ja välja tuua taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Kohtul ei lasu seadusest tulenevat kohustust ise välja uurida kas ja missuguses määras on kostja menetluse kestel hagejale ülalpidamist võimaldanud, kui kostja ise ei ole sellele tuginenud. Kuivõrd kostja sellekohast taotlust ja asjaolusid ei esitanud, ei pidanud kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis nähtuma kohtuotsusest. Teiseks, elatisehagi lõpplahendis määratleb kohus elatise tasumise kohustuse ulatuse. Kui kostja on menetluse kestel hagejale reaalselt elatist tasunud, ei minetata ta võimalust sellele tugineda ka siis, kui vabatahtliku tasumise ulatus ei nähtu kohtuotsusest. Kui hageja ja kostja ei saa omavahel kokkuleppele, kui palju on kostja menetluse kestel elatist tasunud ja hageja 3 pöördub nõude täismahus täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, on kostjal õigus esitada vastuväited ka täitmenetluse raames (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.