Obsah (5)

§ 163§ 162§ 657§ 164§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1280

§ 163

lg-le 1, märkides, et praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt, s.o 5,1% ulatuses, ja arvestas hagis esitatud nõuete kogusummat (1787,56 eurot) ja nõuete rahuldamise ulatust (90,29 eurot). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja nende rahalise suuruse kindlaks määramata. Kostja palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja.
2. Kostja ei nõustu maakohtu otsustusega, millega kõik kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda, kuigi hagi rahuldati vaid 5,1% ulatuses. Selliselt on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, jättes oma vastava otsustuse ka täielikult põhjendamata. Antud juhul ei kohaldu ka

§ 162lg-s 4 sätestatud erand kulude jaotamisel.

Kostja menetluskulud olid 720 eurot, seega tulnuks

§ 163

lg-st 1 lähtudes hagejalt kostjale välja mõista 683,28 eurot, millega oleks saanud vastastikused nõuded tasaarveldada. 3 Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 651 lg-s 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Seega ülejäänud osas, s.o nii asja sisulise lahenduse kui ka hageja menetluskulude 5,1% ulatuses kostja kanda jätmise ja sellele vastava rahalise hüvitise väljamõistmise osas on otsus jõustunud. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole hageja menetluskulude osas otsuses märkinud, et 94,9% ulatuses jäävad need hageja enda kanda, kuigi otsuse loogikast nähtuvalt on maakohus menetluskulud selliselt jaganud. 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulud 94,9% osas hageja kanda ja 5,1% ulatuses kostja enda kanda. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust ja jätab hageja menetluskuludest 94,9% tema enda kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 10. Kolleegium nõustub kostjaga, et kohtu otsustus jätta hageja menetluskulud 5,1% ulatuses kostja kanda ning kostja kulud täielikult tema enda kanda ei vasta otsuses kohaldatud

§ 163

lg-le 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 1 sõnastusest tuleneb, et kulude kandmist võrdsetes osades ei pea kohus täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral. Sättes sisalduvate alternatiivide kohaldamist tuleb aga kohtul põhjendada. Kuivõrd praegusel juhul ei jäetud menetluskulusid võrdsetes osades poolte kanda, tuli kohtul oma kaalutlusotsust põhjendada. Kohus seda teinud ei ole. Vaidlustatud otsuses määratud menetluskulude jaotus on ka arusaamatu – kohus on hageja kulud jaotanud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kostja kulud jätnud täielikult tema enda kanda. Seega on kohus kohaldanud

§ 163lg-s 1 sätestatud alternatiive ilma igasuguse põhjenduseta läbisegi.

11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel

§ 163

lg-s 1 sätestatud esimesest alternatiivist, s.t kulude jaotamisest võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Selles osas, et kohus jättis hageja kulud 5,1% ulatuses kostja kanda, ei ole otsust ka vaidlustatud. Eelmainitud kulude jaotamise alternatiiv aga eeldab, et sellisel juhul tuleks hagi rahuldamata jäänud osa proportsiooni arvestades jätta kostja menetluskulud 94,9% ulatuses hageja kanda (v.a kui esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaks

§ 163lg 2 või § 162 lg 4 kohaldamist).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu praeguses asjas

§ 163

lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või 4 suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on maakohtule 22.05.2019 avaldanud, et tegi kostjale kompromissiettepaneku, mis jäi vastuseta, mistõttu palus kohaldada menetluskulude jaotamisel

§ 163lg 2.

Riigikohus on selle sätte osas leidnud, et kompromissiettepaneku korral võib kohus kaaluda

§ 163

lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-13, p 13). Hageja ei ole tõendanud kostjale kompromissiettepaneku tegemist. Hageja on üksnes 22.05.2019 kohtule menetluskulude nimekirja saatmise e-kirjale lisanud kompromissiettepaneku ja märkinud, et on esitanud selle korduvalt nii kostjale kui tema esindajale, kuid vastust ei ole saanud. Andmeid, millal täpselt eelnevalt ettepanek kompromissi sõlmimiseks tehti, kohtule esitatud ei ole. Lisaks ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus üks pool oleks põhjendamatult venitanud menetlust. Arvestades, et hageja kompromissiettepanek kannab kuupäeva 20.05.2019 ning maakohus kuulutas asjas lõpplahendi 28.05.2019, millise aja tegi teatavaks 26.04.2019 määruses, ei venitanud kostja poolt kompromissist keeldumine menetlust. Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et

§ 163

lg-st 1 lähtudes kulude jaotamine oleks hageja suhtes ebaõiglane ning kohaldada tuleks

§ 163lg 2.

13. Asjas ei ole esile toodud ning toimiku materjalidest ei nähtu ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid osaliselt, s.o kostja kulude osas,

§ 164lg 2 kohaldamist.

Seega kohaldub tervikuna kulude jaotusele

§ 163

lg-s 1 sätestatud esimene alternatiiv ning arvestades hagi rahuldamata jäänud ulatust, tuleb jätta kostja maakohtu menetlusega seotud kulud 94,9% ulatuses hageja kanda (ning seega 5,1% ulatuses kostja kanda).

1. Apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väide, et praeguses asjas on kohus sisuliselt jätnud kulud poolte endi kanda, ja sellega seoses esitatud viide kohtupraktikale, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise puhul, kui rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on küllaltki tavapärane jätta menetluskulud poolte endi kanda, jääb kolleegiumile arusaamatuks, kuivõrd maakohtu lahendis ongi tegemist olukorraga, kus hagi rahuldamise ulatust saab pidada marginaalseks (5,1%).
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud

§ 162lg 1 (koosmõjus § 639 lg-ga 1) alusel hageja kanda.

16. Kuna maakohus määras kindlaks ainult hageja menetluskulude rahalise suuruse, aga käesoleva otsuse tulemusena tuleks määrata kindlaks ka kostja menetluskulude rahaline suurus, jätab ringkonnakohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-15 p-s 21 väljendatud seisukohast juhindudes kulud kindlaks määramata.

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kuulub kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele asja lahendanud maakohtu poolt mõistliku aja jooksul peale menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Samuti tuleb maakohtul lahendada kostja apellatsioonkaebuses esitatud menetluskulude hüvitamise korra kindlaksmääramise taotlus. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing