Maakohus leidis, et hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Kohus pidas hageja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt 19,73 tunni ulatuses. Kohus määras kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta, kuna hageja nõudis lepingulise esindaja kulusid koos käibemaksuga, kuid ei ole seejuures menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Taotlus jäi rahuldamata kassatsioonikautsjoni 50 eurot osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitise 2767,60 eurot (õigusabi 2367,60 eurot ja riigilõiv 400 eurot). Hageja apellatsioonkaebus 9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktis 5-8) ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3546 eurot ja viivise sellelt. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. 10. Hageja vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramise põhjusel, et maakohus määras kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta. Maakohus juhindus formaalselt õigesti
lg-st 10, kuid nimetatud säte on asjakohane vaid juhul, kui menetlusosalisel on potentsiaalselt seaduslik võimalus käibemaksu tagasi arvestamisele. Menetluskulude hüvitamise taotlus jäeti osaliselt rahuldamata käibemaksu osas, sest hageja ei kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Ei ole põhjendatud, et üldteada ja seadusest tulenevalt elementaarset asjaolu tuleb kohtule veel täiendavalt avaldada. Kuna käibemaksukohustus saab tekkida üksnes äritegevuses (ettevõtluses), siis
tuleb tõlgendada ka vastavalt, et käibemaksukohustuse olemasolu või puudumist peab kinnitama isik, kes menetlusosalisena tegutseb ühtlasi ka majandustegevuses. On põhjendamatu ja ebamõistlik, et füüsiline isik, kes ei ole ettevõtjaks, peab hakkama kinnitama, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, kuna seadusandja ei ole tavalisele inimesele käibemaksukohustuslase õigust andnud. 4
lg 1 p 2 järgi osas, milles maakohus mõistis hageja menetluskulude hüvitise välja käibemaksuta. Ülejäänud osas jääb maakohtu lahend muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. 18. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool vaidlustanud osas, millega maakohus hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus
Kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja hageja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kulude suurus on seaduslik ja põhjendatud. 19. Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele seoses menetluskulude jaotusega. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule peamiselt ette seda, et menetluskulud on jaotatud ebaõiglaselt, kuna vaidlus on sisuliselt 5
Praegusel juhul hagi rahuldati ning seega oli otsus tehtud kostja kahjuks. Menetluskulude jaotus ei sõltu üldjuhul sellest, millistel põhjendustel hagi rahuldati või rahuldamata jäi ja seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda küsimusel, millistel motiividel hagi esitati või rahuldati.
lg 4 võimaldab jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa aga üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu.
lg 4 eesmärgiks ei ole kaitsta menetlusosalist asja ebaõigest lahendamisest tuleneda võiva ebaõigluse eest. Kuivõrd hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus jõustunud, siis käesolevas menetlusetapis ei saa kostja tugineda lahendi väidetavale ebaõigsusele. 23. Käesoleval juhul ei piisa
lg 4 kohaldamiseks ka asjaolust, et menetluskulude kostja kanda jätmine tundub last üksi kasvatavale vanemale ebaõiglane. Kulude jaotamise kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, kumma vanemaga koos laps parasjagu elab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väljatoodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 26. Kuigi hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses menetluskulude väljamõistmata jätmise kogu ulatuses, s.o 778,40 euro osas, on hageja apellatsioonkaebuse põhjendustes rõhutanud ainult käibemaksu ebaõiget hüvitamata jätmist ja ei ole toonud esile, miks ta peab ebaõigeks maakohtu poolt teenuse osutamise aja vähendamist 1,77 tunni võrra ja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni 50 eurot hüvitamata jätmist. 27. Vastuseks nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebustele seoses kindlaksmääratud kulude suurusega leiab kolleegium, et maakohus on vastavalt
lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu 1,77 tunni võrra ja jätnud välja mõistmata kassatsioonikautsjoni määruskaebuselt 50 eurot ning seega rahuldanud hageja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Eeltoodu osas on maakohtu seisukoha kujunemine vaidlustatud otsuse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. 28. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega üksnes osas, milles hageja leiab, et maakohus on menetluskulude hüvitamisel eksinud käibemaksu küsimuses. Iseenesest viitas maakohus õigesti, et
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Sellise kinnituse puudumine menetluskulude hüvitamise taotluses ei tähenda aga automaatselt, et 7
lg 10 ei kohaldu olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud füüsiline isik. Füüsiline isik (kui ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja) ei saa olla käibemaksukohustuslaseks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14356). Kuivõrd käesoleval juhul oli õigusabi saaja füüsiline isik, kes taotles menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (
Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kulud õigusabile 2841,12 eurot (2367,60 + km 473,52) ja riigilõiv 400 eurot (300 + 50 + 50), kokku 3241,12 eurot. 29. Vastavalt
lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei kuulu hüvitamisele kulud, mis tekkisid seoses hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamisega. 30. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis
Hageja menetluskulud seonduvalt kostja apellatsioonkaebusega olid 90 eurot (75 eurot + käibemaks 15 eurot). Apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus kostja esindajal 0,5 tundi. 31.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Eva Tibari teenuse tunnitasu määra 150 eurot ilma käibemaksuta õigusabiturul tavapäraseks. Esindaja ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Seega kuulub hüvitamisele 0,5 tunni eest 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 90 eurot. 32. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.