Kohustada Arto Järvekülge alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Arto Järveküljele käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Arto Järvekülje suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Arto Järvekülg karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Arto Järvekülg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.09.2011. a otsusega kriminaalasjas 111-2696
p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 13 aastat vangistust.
a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 4 kuud 7 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest- 18.09.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Arto Järvekülg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arto Järvekülg on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tema kriminaalne käitumine algas juba noores eas. Vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mõrva eest. Tegemist on äärmiselt raske kuriteoga, kuid sellest on praeguseks möödunud pikk aeg. Arto Järvekülg on talle karistuseks mõistetud 13 aasta 4 kuu 7 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud peaaegu 9 aastat. Varasemalt on kohus jätnud süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige kuriteo raskuse tõttu, kuid kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 20, 21). Seega tuleks tähele panna Arto Järvekülje positiivset käitumist ja pingutusi vanglas. Vangla iseloomustuse kohaselt on Arto Järvekülg karistuse kandmise ajal aktiivselt läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja tema käitumine on olnud korrektne. Eeltoodu annab alust loota, et süüdimõistetu suudab ka vabaduses elada uusi kuritegusid toime panemata. Positiivsed on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. Ta on oma elukorralduse hästi läbi mõelnud. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht ja töökoht. 3
Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Arto Järveküljele käitumiskontrolli perioodiks
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.