← Eesti

1-18-1860/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1860 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Riigiprokurör

§ 210lg 2 järgi, M T süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi, T T süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi, K K süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210

lg 3 järgi Süüdistatavad L O, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht xxxx, emakeel eesti keel, kõrgharidus, töökoht Xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer kokkuleppel V A, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht xxxx, emakeel eesti keel, kõrgharidus, töökoht Xxxx OÜ, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna kokkuleppel M T, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht xxxx, emakeel eesti keel, keskharidus, töökoht OÜ Xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna kokkuleppel 1 OÜ Xxxx, registrikood xxxx, asukoht xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud; juhatuse liige M T Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna kokkuleppel T T, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht xxxx, emakeel eesti keel, kõrgharidus, töökoht OÜ Xxxx xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna kokkuleppel OÜ Xxxx, registrikood xxxx, asukoht xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud, juhatuse liige T T Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna kokkuleppel K K, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht xxxx; emakeel eesti keel, kõrgharidus, töökoht OÜ Xxxx xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru kokkuleppel OÜ Xxxx, registrikood xxxx, asukoht xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud, juhatuse liige K K Kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru kokkuleppel Asja läbivaatamise aeg 13.09.2019 kohtuistungil RESOLUTSIOON Rahuldada riigiprokurör Sigrid Nurme taotlus ja lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-18-1860 L O süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, V A süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi, M T süüdistuses Kar

S § 22 lg 3 KarS § 210 lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 3 järgi, T T süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S § 22 lg 3 KarS § 210 lg 3 järgi, K K süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi ning OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi. Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada 6 (kuue) kuu jooksul maksma riigituludesse: - V A’d 600 (kuussada) eurot; - M T’t 600 (kuussada) eurot; - Xxxx OÜ-d 1000 (üks tuhat) eurot; - T T’t 500 (viissada) eurot; - Xxxx OÜ-d 800 (kaheksasada) eurot; - L O’t 250 (kakssada viiskümmend) eurot; 2 - K K 600 (kuussada) eurot; Xxxx OÜ-d 1000 (üks tuhat) eurot. Riigituludesse välja mõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank: - V Al viitenumbriga 99919900001476 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - M Tl viitenumbriga 99919900001515 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - Xxxx OÜ-l viitenumbriga 99919900001502 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - T Tl viitenumbriga 99919900001492 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - Xxxx OÜ-l viitenumbriga 99919900001528 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - L Ol viitenumbriga 99919900001463 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - K Kl viitenumbriga 99919900001489 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“; - Xxxx OÜ-l viitenumbriga 99919900001531 ning selgitusega: „V A, 1-18-1860, summa riigituludesse“. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Süüdistatavad on KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse tasunud. KrMS § 206 lg 5 alusel käesoleva määruse avalikustamisel KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendada süüdistatavate nimed ja isikuandmed tähemärkidega. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10). Asjaolud Käesolev kriminaalasi puudutab seda, et: - 17.10.2012 aadressil xxxx esitas OÜ Xxxx juhatuse liige A K PRIA-le taotluse nr 152012590214 projektile „Puiduhakkuri koos hakkepuhuri ja tõstukiga soetamine“ kogumaksumusega 298 000 eurot, millega soovis saada toetust summas 149 000 eurot. On alust arvata, et A K on esitanud taotluses valeandmeid puiduhakkuri tegeliku hinna ning tasutud omafinantseeringu osas. Esitades taotluses valeandmeid, tekitas A K OÜ Xxxx juhatuse liikmena pettuse teel näilise õiguspärase võimaluse saada PRIA-lt toetust. Valeandmete esitamise tulemusena määras PRIA Xxxx OÜ-le toetuse summas 149 000 eurot, millest tänaseks on välja makstud 148 900 eurot. - 16.09.2013 aadressil xxxx OÜ Xxxx juhatuse liige A K esitas PRIA-le taotluse nr 313013590036 projektile „Xxxx Rekonstrueerimine“ kogumaksumusega 496 055,47 eurot, millega soovis saada toetust summas 193 461,63 eurot. 3 On alust arvata, et A K on esitanud taotluses valeandmeid projekti tegeliku maksumuse ja selle kohta, et taotluses esitatud hinnapakkumised on võetud kolme sõltumata pakkuja poolt. Esitades taotluses valeandmeid, tekitas A K OÜ Xxxx juhatuse liikmena pettuse teel näilise õiguspärase võimaluse saada PRIA-lt toetust maksimaalses ulatuses ja täitis kunstlikult kolme hinnapakkumise nõude. Valeandmete esitamise tulemusena määras PRIA Xxxx OÜ-le toetuse summas 193 461,63 eurot, millest tänaseks on välja makstud 185 917,25 eurot. Viimane makse PRIA poolt OÜ Xxxx-ile toimus 12.11.2015. Puiduhakkuriga seonduv 17.10.2012 esitas Xxxx OÜ esindaja A K PRIA-le toetuse taotluse puiduhakkuri soetamiseks. Toetuse eesmärgiks oli meetme 1.5.2. (metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus) raames puiduhakkuri Biber 84 RBZ koos hakkepuhuri ja tõstukiga Epsilon Palfinger M120L97 soetamine. Abikõlblikuks maksumuseks oli taotluse kohaselt määratud 366 600 eurot (ilma KM-ta), millest 183 150 eurot oli taotletava toetuse summa. Investeeringuobjekt oli 100% ulatuses soetatav kasuturendiga. Seega pidi OÜ Xxxx omafinantseering moodustama 183 150 eurot (50% abikõlblikust maksumusest). Koos avaldusega esitas A K enda poolt 16.10.2012 koostatud kolme hinnapakkumuse võrdlustabeli eelnimetatud masinate ja seadmete soetamiseks. Vastavalt võrdlustabelile osutus võitnud pakkujaks OÜ Xxxx (registrikood xxxx). Teised pakkujad olid Xxxx AS (registrikood xxxx) ja OÜ Xxxx (registrikood xxxx). 03.01.2013 teatas PRIA A K, et abikõlbulik ei ole eraldi tõstuki soetamine (puiduhakkur ja tõstuk ei olnud ühtne tervik) ning A K loobus 04.01.2013 34 150 euro osas toetusest, mis puudutas tõstuki maksumust. 14.02.2013 rahuldati OÜ Xxxx taotlus ning PRIA peadirektori 14.02.2013 otsusega nr 136/284 määrati ettevõttele 149 000 euro suurune toetus. Tulenevalt põllumajandusministri 12.04.2012 määruses nr 45 „Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus) § 16 lg 1 pidi OÜ Xxxx tegema 74 500 euro (KM-ta) suuruse investeeringu ja esitama selle tegemist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt 14.08.2013. 12.07.2013 esitas L O PRIA-le OÜ Xxxx esindajana OÜ-u Xxxx juhatuse liikme A K poolt koostatud taotluse investeeringuobjekti ja hankija vahetamiseks. Vastavalt taotlusele sooviti Xxxx OÜ poolt pakutud masinate asendamist Xxxx OÜ poolt pakutava mobiilse puiduhakkuriga Jenz Chippertruck HEM 582 R. Koos taotlusega esitati Xxxx OÜ juhatuse liikme T T poolt 08.07.2013 koostatud hinnapakkumine 08072013

(1). Enne projektimuudatuse taotlemist leppisid A K ja L O OÜ Xxxx esindajatena Xxxx OÜ juhatuse liikme T Tga kokku, et OÜ Xxxx OÜ poolt Määruse § 16 lg 1 nõudeid ei järgita ning kooskõlastatult tegutsedes luuakse A K ja T T poolt nende kontrolli all olevate OÜ Xxxx, Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ kuuluvatel kontodel teostatavate näilike tehingute ahela abil ebaõige ettekujutus OÜ Xxxx poolt omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumentides näidatud summa ulatuses. Vastav kokkulepe võimaldas OÜ-l Xxxx investeeringu ellu viia ilma Määruses § 16 sätestatud kohustuslikku omafinantseeringut koheselt tegemata, lükates omafinantseeringu kohustuse täitmise tulevikku. Nimelt edastas 06.08.2013 L O Xxxx OÜ esindajana e-kirjaga PRIA-le, tõendamaks Määruse 16 lg 1 nõuete s.o OÜ Xxxx poolt osalise omafinantseeringu tasumist, Xxxx OÜ poolt kuupäevaga 26.07.2013 koostatud ning OÜ-le Xxxx tasumiseks esitatud ettemaksu arve 4 E13075666 summas 90 540 eurot (KM-ta 75 450 eurot) ning kaks Xxxx maksekorraldust, mille kohaselt tasus OÜ Xxxx 26.07.2013 ettemaksuarve nr E1307566 alusel Xxxx OÜ-le 26.07.2013 45 500 eurot ning 29.07.2013 45 040 eurot. Esitatud maksekorraldustes kajastuvad tehingud on näilikud s.o tegelikult OÜ Xxxx Määruse § 16 lg 1 nõuet ei täitnud ning toetuse taotlejana nõutavat osalist omafinantseeringut nõutud tähtajaks ning nõutud mahus ei tasunud. Nimelt nähtub OÜ Xxxx arvelduskonto nr xxxx, Xxxx OÜ arvelduskonto nr xxxx ja Xxxx OÜ arvelduskonto xxxx väljavõtetest alljärgnevad tehingud:
  1. 26.07.2013 teostati OÜ Xxxx kontolt selgitusega „Ettemaksuarve nr E1307566 26.07.2013 osaline tasumine“ ülekanne Xxxx OÜ kontole summas 45 500 eurot.
  2. 26.07.2013 teostati Xxxx OÜ kontolt selgitusega „arve nr 85“ ülekanne Xxxx OÜ-u kontole summas 44 500 eurot.
  3. 29.07.2013 teostati Xxxx OÜ kontolt selgitusega „Laen“ ülekanne OÜ Xxxx kontole summas 45 000 eurot.
  4. 29.07.2013 teostati OÜ Xxxx kontolt selgitusega “Xxxx OÜ ettemaksu arve E1307566“ ülekanne Xxxx OÜ kontole summas 45 040 eurot.
  5. 29.07.2013 teostati Xxxx OÜ kontolt selgitusega „Arve nr 85“ ülekanne Xxxx OÜ kontole summas 45 040 eurot.
  6. 30.07.2013 teostati Xxxx OÜ kontolt selgitusega „Laen“ ülekanne OÜ Xxxx kontole summas 30 000 eurot. Seega nähtub ülalkirjeldatud tehingutest, et taotleja OÜ Xxxx kontolt ettemaksuarve E1307566 alusel hankijale Xxxx OÜ-le kahe ülekandega ülekantud 90 540 eurost kandis Xxxx OÜ ilma reaalsete majandustehinguteta koheselt 89 540 eurot tagasi taotlejaga seotud Xxxx OÜ kontole ja sealt kanti samad vahendid summas 75 000 eurot edasi OÜ Xxxx kontole, seega tegelikult OÜ Xxxx toetuse taotlejana kokkuleppel hankija Xxxx OÜ esindaja T Tga nõutavat osalist omafinantseeringut tähtaegselt vajalikus mahus ei tasunud. Kahtlustatavana üle kuulatud T T ei osanud nimetatud ülekannete majanduslikku sisu avada ning tal puudus usutav selgitus tehtud ülekannete osas. Samuti ei osanud ta selgitada, miks on Xxxx OÜ peaaegu aasta hiljem tasunud OÜ-le Xxxx sama ettemaksu arve alusel uuesti 84 510 eurot. 04.06.2014 ja 11.06.2014 teostati Xxxx OÜ arvelduskontolt nr xxxx, Xxxx OÜ arvelduskontole nr xxxx järgmised kanded: 4.06.2014 selgitusega „Ettemaksuarve nr.E1307566 03.06.2014 osaline tasumine“ summas 44 510 eurot. 11.06.2014 selgitusega „Ettemaksuarve nr.E1307566 03.06.2014“ summas 40 000 eurot. 23.12.2014 teostati Xxxx OÜ arvelduskontolt nr xxxx Xxxx OÜ arvelduskontole nr xxxx ülekanne selgitusega „Ettemaksuarve nr.E1307566 rohkemmakstu tagasimakse“ summas 11 565 eurot. Seega tasus Xxxx OÜ kokku antud projekti raames olulise hilinemisega omaosaluse osaliselt summas 72 945 eurot. Viimati kirjeldatud tehinguid kajastavaid dokumente Xxxx OÜ PRIA-le ei esitanud. 03.07.2014 sõlmisid Xxxx OÜ, AS Xxx ja liisinguvõtja Xxxx OÜ Ostu-müügi lepingu nr
  7. Lepinguga anti Xxxx OÜ-le üle JENZ HEM 583 R puiduhakkur, mis vastab müüja pakkumusele 130514
(1). Puiduhakkuri hind 297 800 eurot (ilma käibemaksuta). 5 Samal päeval, s.o 03.07.2014 on sõlmitud Xxxx OÜ, AS Xxxx ja liisinguvõtja Xxxx OÜ vahel liisinguleping nr 201410210, millega AS Xxxx annab Xxxx OÜ kasutusse MAN LKW TGS 33.540 TÕSTUKIGA EPSILON S110F101. Liisingulepingu kohaselt vastab ka nimetatud vara müüja pakkumusele 130514
(1)ning vara maksumuseks on 247 150 eurot. Lisaks nähtub lepingust, et nimetatud tõstuk on seotud liisingulepingu nr 201410209 varaga ja on käsitletav ühtse varana. 14.12.2014 anti Xxxx OÜ poolt liisinglepingu nr 201410209 alusel OÜ-le Xxxx üle puiduhakkur JENZ HEM 583 R. Seega lisaks pakkuja muutumisele muutus lõppkokkuvõttes ka puiduhakkur, tarniti uuem versioon. Ka hakkuri tarnija OÜ Xxxx juhatuse liige T T on ülekuulamises selgitanud, et uuem hakkur pidi tõenäoliselt maksma rohkem, kuid PRIA-le esitatud dokumentides on hakkuri hind jäänud vaatamata uuemale verisoonile muutumatuks. 29.12.2014 esitas L O e-kirjaga OÜ Xxxx volitatud esindajana PRIA-le digitaalselt allkirjastatuna kuludeklaratsiooni koos laenulepingu nr 201410209 tingimuste, lepingu nr 201410209 maksegraafiku, liisingulepingu nr 201410209 lisa nr 1, Vara vastuvõtu akti nr 201410209, Vara vastuvõtu akti nr 201410210 ning tasaarveldusarve nr
  1. 06.01.2015 edastas L O e-kirjaga PRIA-le ning kuludeklaratsioonile täiendavalt lisamiseks ostu-müügi lepingu nr 201410209 ning arve nr A-
  2. Ostu-müügi lepingu nr 201410209 esemeks on puiduhakkur JENZ HEM 583R hinnaga 297 800 eurot ilma käibemaksuta. Arve nr A-1416032on koostatud Xxxx OÜ-u poolt tasumiseks Xxxx AS-ile J C HEM 583R, sõiduki MAN LKWTS 33.540 tõstukiga Epsilon S110F101 eest tasumiseks vastavalt ostu-müügi lepingutele 201410209 ja nr 201410210 summas 544 950 eurot (koos käibemaksuga summas 653 940 eurot). PRIA peadirektori 06.02.2015 otsuse nr 13-6/182 ning 11.02.2015 OÜ Xxxx toetusetaotluse alusel teostati Xxxx OÜ-le toetuse väljamakse summas 148 900 eurot. Kui PRIA ametnikud oleksid eelkirjeldatud viisil Xxxx OÜ nimel valeandmete esitamisest ja OÜ Xxxx poolt Määruse 16 lg 1 nõuete täitmata jätmisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PRIA OÜ Xxxx poolt taotletud toetuse välja maksmata. Tulenevalt eeltoodust on OÜ Xxxx saanud kuritegelikku tulu summas 148 900 eurot. Xxxxga seonduv 17.09.2013 esitas Xxxx OÜ esindaja A K PRIA-le toetuse taotluse meetme 3.1 „Bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetus“ raames summas 748 279,08 eurot (ilma KM-ta). Abikõlblikuks maksumuseks oli määratud 291 828,84 eurot (ilma KM-ta) ning OÜ Xxxx omafinantseering pidi moodustama seega 456 450,24 eurot. Projekti kohaselt taotleti kaasfinantseerimist xxx katlamaja (asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx) rekonstrueerimisel. Taotluse esitamisele ülejärgmisel päeval esitas Xxxx OÜ esindaja L O projekti raames PRIAle hinnapakkumiste võrdlustabeli, mille kohaselt tööde teostamiseks võeti pakkumised Xxxx OÜ-lt, OÜ-lt Xxxx ja Xxxx OÜ-lt. Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ juhatuse liikmed on elukaaslased, kellel on ühine laps. Seega saab öelda, et nimetatud kahe ettevõtte puhul võis tegemist olla kohandatud pakkumistega. Tõenäoliselt oli mõlema hinnapakkumusega seotud V A. Xxxx OÜ majandusaasta aruannete kohaselt ei oleks suutnud sellise käibega firma nimetatud projekti ellu viia. Valituks osutus odavaim pakkumine ehk Xxxx OÜ hinnapakkumine. Seostele 6 ettevõtete poolt hinnapakkumiste ühise koostamise osas ja ettevõtete juhtimisele V A poolt viitab ka segadus esitatud arvetega, kus ettevõtete nimed on läinud segamini ja millele PRIA hilisemas väljamakse perioodis ka tähelepanu juhib. 01.11.2013 esitas PRIA OÜ-le Xxxx järelepärimise ning palus esitada uued hinnapakkumused, milles kajastuksid ainult abikõlblikud kulud. 18.11.2013 esitas L O e-kirja teel digitaalselt allkirjastatuna OÜ Xxxx esindajana OÜ nimel kuupäeva 18.11.2013 kandva Xxxx OÜ hinnapakkumuse xxxx rekonstrueerimiseks summas 496 055,47 eurot (käibemaksuga 595 266,56 eurot) ning OÜ Xxxx omafinantseering pidi moodustama seega 302 593,84 eurot. 16.12.2013 rahuldati PRIA peadirektori otsusega nr 13-6/2261 esitatud taotlus ja OÜ-le Xxxx määrati 193 461,63 euro suurune toetus. Seega pidi Xxxx OÜ toetuse saajana tasuma kavandatavast investeeringust osa, mille maksumus moodustab vähemalt 25% investeeringu abikõlblikust maksumusest ning esitama selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul alates 16.12.
  3. Projekti elluviimise käigus, tõendamaks projekti elluviimist ja OÜ Xxxx poolt investeeringute teostamist, esitas L O 12.09.2014, 27.11.2014, 27.05.2015, 24.08.2015, 09.09.2015 mitteõigeid andmeid kajastavaid kuludeklaratsioone ning nende aluseks olevaid arveid Xxxx OÜ-lt ning Xxxx OÜ-lt. Alates 01.07.2015 võttis algse hanke võitja OÜ Xxxx kohustused üle M T juhitav ettevõte OÜ Xxxx. Lepingu üleandmise kokkuleppe kohaselt võttis OÜ Xxxx endale kohustuse tasuda Xxxx OÜ-le leppetrahvina 37 204,13 eurot. Eelnimetatud kuludeklaratsioonide ja nendele lisatud dokumentidega näitas L O PRIA-le, et OÜ Xxxx on seoses Xxxx rekonstrueerimisega OÜ-le Xxxx arve nr 288 alusel kokku tasunud 244 059,10 eurot; arve nr 323 alusel 97 185,28 eurot ja arve nr 325 alusel 38 673 eurot ning OÜ-le Xxxx arve nr 196 alusel 900 eurot, arve nr 200 alusel 1140 eurot, arve nr 201 alusel 4000 eurot, arve nr 202 alusel 4000 eurot ja arve nr 209 alusel 54 474,98 eurot. Tegelikkuses see niimoodi ei olnud. Kuludeklaratsioonides esitati PRIA-le ebaõigeid andmeid selle kohta, et OÜ Xxxx on teinud kulutused investeeringuobjektile ülalkirjeldatud kuludeklaratsioonides ja sellele lisatud kuludokumentides näidatud summade ulatuses. Tegelikult oli OÜ Xxxx kulutusi teinud oluliselt väiksemas mahus. Deklareeritud kulutuste tegelikust suuremana näitamiseks esitas L O OÜ Xxxx esindajana kuludeklaratsioonide lisana näilised/fiktiivsed arved, millised olid koostatud lepingupartnerite Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ nimel. Fiktiivsete, s.o ebaõigeid andmeid tööde mahu ja maksumuse osas sisaldavate arvete alusel loodi näiliste tehingute ahela abil PRIA-le ebaõige ettekujutus OÜ Xxxx poolt omafinantseeringu kulude katmisest kuludokumentides näidatud summa ulatuses. Nimelt olid A K, L O, V A, M T ja K K enne arvete koostamist ja esitamist kokku leppinud, et OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx poolt koostatakse need arved võltsarvetena, mille alusel täies mahus tegelikku tasumist ei toimu. Lepiti kokku, et osa rahast makstakse OÜ Xxxx poolt Xxxx OÜle ja Xxxx OÜ-le ainult näiliselt s.o vastavalt kokkuleppele teostavad Xxxx OÜ, Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ tagasikanded A K kontrolli all oleva Xxxx OÜ või OÜ Xxxx kontole. A K, V A, M T ja K K teostasid OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx kontodel teadlikult fiktiivsete kuludokumentide alusel näilike tehinguid mille teostamise eesmärgiks oli Xxxx rekonstrueerimisel partnerite poolt teostatud tööde mahtude ja maksumuse tegelikkusest kõrgemana näitamine, mis võimaldaks OÜ Xxxx poolt Xxxx rekonstrueerimisel nõutav omafinantseering tegemata jätta. OÜ Xxxx kontolt teostati Xxxx OÜ kontole arve nr 288 alusel ajavahemikul 04.04.2014 kuni 07.04.2014 ülekandeid summas 128 100 eurot ning 23.04.2014 115 959,10 eurot s.o kokku 7 244 059,10 eurot. Xxxx OÜ kontolt teostati OÜ-lt Xxxx arve nr 288 alusel toimunud ülekannete alusel laekunud raha arvel ülekandeid A K kontrolli all oleval Xxxx OÜ kontole summas 85 800 eurot ning OÜ Xxxx kontole summas 42 722,64 eurot. Xxxx OÜ kontolt teostati samal ajavahemikul samu vahendeid kasutades ülekandeid Xxxx OÜ kontole summas 73 120,34 eurot ja tagasikanne Xxxx OÜ-le summas 12 688,68 eurot. Lisaks sellele teostati Xxxx OÜ kontolt OÜ-lt Xxxx arve nr 288 alusel toimunud ülekannete alusel laekunud raha arvel ülekandeid Xxxx OÜ kontole summas 28 574,02 eurot ning sealt edasikandeid OÜ Xxxx kontole summas 14 000 eurot ning Xxxx OÜ kontole summas 5136,70 eurot. Seega kokku tasus OÜ Xxxx reaalselt arve nr 288 alusel Xxxx OÜ-le ajavahemikul 04.04.2014 kuni 07.04.2014 ja 23.04.2014 teostatud maksetega 109 088,44 eurot, ülejäänud OÜ Xxxx poolt kõneall oleva arve alusel Xxxx OÜ-le ülekantud raha laekus vastavalt A K, V A ja K K poolt kokkulepitud teoplaanile eelkirjeldatud viisil A K kontrolli all olevatele äriühingutele tagasi ning seega jättis OÜ Xxxx arve nr 288 alusel tegelikult tasumata 134 970,66 eurot. OÜ Xxxx kontolt teostati Xxxx OÜ kontole arve nr 323 alusel ülekandeid summas 97 188,05 eurot. Xxxx OÜ kontolt teostati OÜ-lt Xxxx arve nr 323 alusel toimunud ülekannete alusel laekunud raha arvel ülekandeid Xxxx OÜ kontole summas 66 224,31 eurot ning sealt edasi A K kontrolli all oleval Xxxx OÜ kontole summas 3744,90 eurot ning OÜ Xxxx kontole summas 46 144 eurot. Seega kokku tasus OÜ Xxxx reaalselt arve nr 323 alusel Xxxx OÜ-le 47 299,15 eurot, ülejäänud OÜ Xxxx poolt kõneall oleva arve alusel Xxxx OÜ-le ülekantud raha laekus vastavalt A K, V A ja K K kokkulepitud teoplaanile eelkirjeldatud viisil A K kontrolli all olevatele äriühingutele tagasi ning seega jättis OÜ Xxxx arve nr 323 alusel tegelikult tasumata 49 888,90 eurot. OÜ Xxxx poolt kuupäevaga 04.11.2014 koostatud arve nr 325 näilikul tasumisel toimus A K, L O, V A ja K K vahelisel kokkuleppel ja koostöös nii, et 04.11.2014 kandis OÜ Xxxx Xxxx OÜ-le 10 000 eurot, seejärel liikus saadud rahast samal päeval 5000 eurot Xxxx OÜ kontolt Xxxx OÜ arvele ning 05.11.2014 kandis Xxxx 5000 eurot maksekorralduse nr 514 alusel tagasi Xxxx OÜ-le. Seega jättis OÜ Xxxx reaalselt arve nr 325 alusel Xxxx OÜ-le deklareeritud summast vähemalt 5000 eurot tasumata. Eelkirjeldatud tegevusega petsid A K ja L O taotleja OÜ Xxxx esindajatena, V A, Xxxx OÜ ja tema juhatuse liikme M T ning Xxxx OÜ ja tema juhatuse liikme K K kaasaaitamisel PRIA-lt välja projektitoetuse summas 185 917,25 eurot. Keskkonnainvesteeringute keskust puudutavad episoodid Käesolevale kriminaalasjale liideti 19.07.2017 kriminaalasi 15221000072, mille menetlust alustati 25.05.2015 KarS § 210 lg 2 tunnustel selle kohta, et OÜ Xxxx juhatuse liige A K esitas OÜ Xxxx nimelt Keskkonnainvesteeringute keskusele (edaspidi KIK) 23.08.2012 veemajanduse keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammi raames toetuse taotluse nr 4207 projektile nr 3982 „Endise viljakuivati varisemisohtliku hoone osaline lammutamine Tööstuspargi tänaval Vinni vallas“ kogumaksumusega 91 680 eurot (sh käibemaks). Toetuse taotluse raames soovis OÜ Xxxx saada toetust 38 200 eurot Jäätmekäitluse programmist, mida reguleerib Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise 8 tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“. Xxxx OÜ juhatuse liige A K esitas OÜ Xxxx xxxx K K kaasaaitamise tulemusel projekti finantseerimise taotluses KIK-le ebaõigeid andmeid finantseerimisobjekti maksumuse osas. Tegelikkuses ei olnud finantseerimisobjekti lammutamise kogumaksumus 91 680 eurot, mida näidati OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 1304/1 kohaselt, vaid väiksem, s.o 36 672 eurot. Nimelt näidati KIK-le esitatud dokumentides ja taotlustes objekti lammutamise maksumust tegelikkusest kõrgemana. Lisaks eelnevale, esitati soodustuse saamiseks KIK-le OÜ Xxxx nimelt finantseerimisobjekti lammutamiseks fiktiivsed hinnapakkumised OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt. Samuti esitas A K OÜ Xxxx nimelt KIK-le 03.09.2012 veemajanduse keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammi raames toetuse taotluse nr 4204 projektile nr 3983 „Vinni aleviku katlamaja korstna ja mahutipargi lammutamine“ kogumaksumusega 138 000 eurot (sh käbemaks). Taotluse raames soovis OÜ Xxxx saada toetust summas 60 140 eurot Jäätmekäitluse programmist, mida reguleerib Keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“. OÜ Xxxx juhatuse liige A K esitas projekti finantseerimise taotluses KIK-le OÜ Xxxx juhatuse liikme K K kaasaaitamise tulemusel ebaõigeid andmeid finantseerimisobjekti lammutamise maksumuse osas. Tegelikkuses ei olnud finantseerimisobjekti kogumaksumus 138 000 eurot, mida näidati OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 1304/2, vaid väiksem, s.o 55 200 eurot. Nimelt näidati KIK-le esitatud dokumentides ja taotlustes objekti lammutamise maksumust tegelikkusest kõrgemana. Lisaks eelnevale, esitati soodustuse saamiseks KIK-le OÜ Xxxx nimelt finantseerimisobjekti lammutamiseks fiktiivsed hinnapakkumised OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx nimelt. Seega L O, olles majandustegevuses osalev isik Xxxx OÜ kaudu, sai pettuse teel tasuta väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega V A, M T, T T ja K K, osutades tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le Xxxx ja tema juhatuse liikmele A K pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, panid toime KarS § 22 lg 3 -§ 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega Xxxx OÜ läbi oma juhatuse liikme M T, Xxxx OÜ läbi oma juhatuse liikme T T, Xxxx läbi oma juhatuse liikme K K, osutades tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le Xxxx ja tema juhatuse liikmele A K pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, panid toime KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung 13.09.2019 toimunud kohtuistungil esitas riigiprokurör Sigrid Nurm kohtule taotluse süüdistatavate OÜ Xxxx, K K, L O, OÜ Xxxx, T T, OÜ Xxxx, M T ja V A osas KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja seetõttu, et isikute süü ei ole suur. Prokurör lisas, et isikud on oma käitumisega tänaseks näidanud, et nad on aru saanud oma rikkumisest ja selle tõestamiseks on nad juba riigile makstava kohustuse summa deposiitkontole ära tasunud. Soodustuskelmuse näol on tegemist karistusseadustiku koosseisuga, mis kaitseb eelkõige riigi rahalisi huve. A K oma ettevõtetega kokkulepet sõlmides on võtnud kohustuse tasuda toetuse summad tagasi selles ulatuses, mis talle on välja makstud 9 ning kuna ülejäänud isikute suhtes ei olnud esitatud ei avalik-õigusliku nõude avaldust ega ka tsiviilhagi, siis saame rääkida üldmenetluse mõttes ainult karistusest ja karistuse osas prokurör leiab, et eelpool nimetatud isikute osas on võimalik kohaldada lõpetamist tingimusel, et nad võtavad kohustuse tasuda riigituludesse konkreetne summa. OÜ Xxxx puhul 1000 eurot, K K puhul 600 eurot, L O puhul 250 eurot, OÜ Xxxx puhul 800 eurot, T T puhul 500 eurot, M T puhul 600 eurot, V A puhul 600 eurot, OÜ Xxxx puhul 1000 eurot. L O summa on väiksem kui ülejäänud isikute puhul seetõttu, et oportuniteedi kohustuse määramisel tuleb arvestada ka isiku varalist seisu selle kohustuse maksmise ajal, tema perekondlikku seisu ja kohustusi ning ainuke isik, kelle puhul tulid taotlused kohustust vähendada, mis olid arvesse võetavad ja millest prokuratuur ka lähtus seda miinimumsummat pannes, oli L O, kelle perekondlik seis ja ülalpeetavate arv on selline, et suurema kohustuse panemise puhul võib tekkida isikul raskusi tasumisega. Ka T T ja OÜ Xxxx puhul on kohustused väiksemad kui OÜ Xxxx, K K, OÜ Xxxx, M T ja V A puhul, sest T T ja OÜ Xxxx on aidanud kaasa soodustuskelmusele väiksemas mahus ehk siis välja petetava toetuse summa oli väiksem võrreldes OÜ Xxxx, OÜ Xxxx, M T, V A, K K tegevusega. Nimetatud summad on isikud deposiidikontole juba tasunud. Muid menetluskulusid kriminaalasjas ei ole, ekspertiisi ei ole taotletud ja kaitsjad on valitud ning nende tasud jäävad kokkuleppel kliendiga tasumiseks. Süüdistatavad L O, V A, M T, OÜ Xxxx, T T, OÜ Xxxx, K K ja OÜ Xxxx andsid kohtuistungil nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel. Kohtu põhjendused KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ja võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 210 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod. L O, V A, M T, OÜ Xxxx, T T, OÜ Xxxx, K K ja OÜ Xxxx süü kuritegude toimepanemisel ei ole suur ja avalik menetlushuvi 10 kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Süüdistatavate näol on tegemist isikutega, keda ei ole karistusregistrisse kantud, v.a M T, kellel on 1 kehtiv väärteokaristus ning nad kõik on võtnud endale kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et 11.09.2019 on V A maksnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 summa 600 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  4. M T on 11.09.2019 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 summa 600 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  5. OÜ Xxxx on 11.09.2019 maksnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE221700017003510302 summa 1000 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  6. T T on 09.09.2019 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE567700771003819792 summa 500 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  7. OÜ Xxxx on 09.09.2019 maksnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 summa 800 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  8. L O on 12.09.2019 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 summa 250 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  9. K K on 12.09.2019 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE221700017003510302 summa 600 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  10. OÜ Xxxx on 12.09.2019 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 summa 1000 eurot, selgitusega „oportuniteedikohustus kriminaalasjas nr 1-18-1860“ ja viitenumbriga
  11. Seega on süüdistatavad juba tasunud kindla summa riigituludesse, mis on kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel üheks määratavaks kohustuseks. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus L O süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, V A süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi, M T süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi, T T süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi, K K süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 2 järgi, OÜ Xxxx süüdistuses Kar

S §

§ 210lg 3 järgi tuleb lõpetada Kr

MS § 202 alusel. Viru Maakohtu 16.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1860 tunnistati kokkuleppemenetluse korras A K süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ning OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ning neile mõisteti karistused vastavalt süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepetele. Sama kohtuotsusega võeti otsustus kriminaalasjas olnud asitõendite suhtes ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tsiviilhagi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti avalik-õigusliku nõudeavalduse osas. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KrMS § 202, § 206, § 274 lg 5, § 385 p 10 sätteist. 11 (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.