Obsah (5)

§ 426§ 432§ 383§ 198§ 207

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-1232 27. august 2019 Karin Jõ

) § 426 ja § 432.

§ 426

lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu 2 täitmiskohtunik.

§ 432lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse (Vang

S) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. 7. Iseloomustuse koostamine ja maakohtule esitamine on üks menetlustoiming isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib isik väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab vääraid andmeid ning esitada tõendeid, mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber.

§ 383

lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav. Kokkuvõttes on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ette nähtud eraldi menetluskord. Menetlus toimub maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku sätete järgi. Vangla ülesanne on esitada maakohtule asja otsustamiseks vajalikud dokumendid. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses esitatud tõendite kohtulik hindamine.

1. Sellel, et olemas on iseloomustuse alla kirjutamata ja kohtule esitamata versioonid, mis erinevad kohtule esitatud iseloomustusest, ei ole üldse mingit õiguslikku tähendust. See, et dokument koostamise käigus muutub, on tavapärane. Tähendust omab iseloomustus, mis esitati kaebaja ennetähtaegse vabastamise menetluse raames kohtule.
2. Kohus märgib, et määruse punktis 3 toodud andmete põhjal oli kaebajal võimalus esitada kriminaalmenetluse raames oma vastuväited tema iseloomustustes toodud andmetele, kohtud on neid väiteid käsitlenud ja
3. aastal toimunud menetluses ka arvestanud. Tartu Maakohus analüüsis 29.11.2018.a määruses põhjalikult vanglas koostatava iseloomustuse tähendust ja usaldusväärsust. Sama küsimuse uus arutamine halduskohtus ei anna selles osas enam mingit lisaväärtust ja ei muuda kaebaja tingimisi vabastamise kohta tehtud otsuseid. Eeltoodu kehtib ka tulevikus tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlustes koostatavate kaebaja iseloomustuste kohta. Kaebaja ei saa iseloomustuse koostamist või sisu mõjutada halduskohtule esitatava kaebusega. Kaebaja saab kõik oma seisukohad ja põhjendused esitada otse maakohtule.
4. Kaebaja vaidlustab teiseks tema kuriteoteatele antud vastust. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tema kuriteoteadet käsitleti märgukirjana ja selle alusel ei algatatud kriminaalmenetlust.

§ 198

lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning

§ 207

lg 1 järgi saab kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustada Riigiprokuratuuris. 3 Kaebajale saadetud vastus (kuriteoteate tõlgendamine märgukirjana) tähendab sisuliselt seda, et kriminaalmenetlust kuriteoteate alusel ei algatatud. Kuna vangla sellekohase otsustuse vaidlustamise kord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus, siis ei ole vaidluse lahendamine ka selles osas halduskohtu pädevuses. 11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas saata talle andmed riigilõivu tasumiseks. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4