RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-8667 Määruse kuupäev Tartu, 25. september 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi Nata

) § 229 ja §

1. Hageja esitatud Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akt on dokumentaalne tõend ja maakohus jättis sellele alusetult hinnangu andmata. Kostja tõenditele andis maakohus alusetult suurema jõu kui hageja tõendile. Andes vale hinnangu tõenditele, on maakohus valesti jätnud kohaldamata VÕS § 647 lg 3, mis vabastab hageja kostjale täiendava tähtaja andmisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus keeldus
3. märtsi
4. a määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast (

§ 637lg 21).

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg-le 21 järgi võetakse

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

§ 442lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud luba tuleb

§ 637

lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole

§ 442

lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus

§ 637

lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või valesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4

§ 637lg-t 21.

Maakohus on selgelt valesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi ja selgelt valesti tõendeid hinnanud. Seda väidet on põhjalikult põhjendatud hageja esitatud apellatsioonkaebuses.

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostja märkis oma menetluskulude suuruseks kassatsiooniastmes 504 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Hageja esitas kostja vastu nõude 738 euro väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 esimese lause mõttes.

10. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli ringkonnakohtul

§ 637lg 21 alusel otsustada, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse või mitte.

Ringkonnakohtu keeldumine apellatsioonkaebuse menetlemisest on

§ 638lg 9 järgi vaidlustatav Riigikohtus.

11. Kolleegium leiab, et praegu ei olnud täidetud

§ 637lg-s 21 toodud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks.

11.1. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 21 alusel keelduda, kui korraga on täidetud kolm tingimust (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p 18):  maakohus on lihtmenetluse asja otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse;  menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse;  täidetud on

§ 178lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

11.2. Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud seda, et menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega

§ 178

lg 2 mõttes on tegu ka siis, kui menetlusosaline on vaidlustanud küll üksnes menetluskulude jaotust, kuid maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas (p 19). 11.3. Maakohus jättis praeguses tsiviilasjas hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 738 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohtu otsus vaidlustatakse täies ulatuses, ning palunud maakohtu otsuse tühistada (I kd, tl 194). Seega on ta 5

§ 637lg 21 alusel.

11.

1. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ega asja lahendada, kuna ringkonnakohus peab esmalt kontrollima apellatsioonkaebuse nõuetele vastavust ja asja menetlusse võtmise järel kaebuse lahendama (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477/38, p 12).
4. Kolleegium märgib, et maakohtu otsus ei vastanud täielikult kohtuotsuse nõuetele, eelkõige

§ 442

lg-le 8.

§ 442

lg 1 kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast.

§ 442

lg 8 kohaselt tuleb kohtul otsuse põhjendavas osas keskenduda kohtu tuvastatud asjaolude ja nendest tehtud järelduste, tõendite ja kohaldatud seaduste märkimisele ja analüüsimisele. Kolleegiumi hinnangul peab kohtulahend olema menetlusosaliste jaoks ka vastava osa siseselt loogiliselt liigendatud, mh nt punktide ja alapunktide abil, ning selles kasutatud erialakeel esitatud võimalikult üldarusaadaval kujul (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-16, p 18). Praeguses asjas tehtud maakohtu otsuse põhjendav osa algab tervet lehekülge hõlmavalt hageja ja kostja esitatud asjaolude ja väidete taasesitamisega. Kuigi kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole alati võimalik täielikult vältida menetlusosaliste seisukohtade (taas) esitamist, tuleks seda vähemalt maakohtul teha minimaalselt vajalikus ulatuses. Hageja ja kostja seisukohti on maakohus otsuse põhjendavas osas lühemas ulatuses korranud ka edaspidi. Samuti on maakohus põhjendavas osas erinevates kohtades kaks korda välja kirjutanud VÕS § 641 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 sisu. Tarbetud kordused teevad menetlusosalistele ja nende esindajatele otsusega tutvumise aeganõudvamaks ning see võib kaasa tuua ka esindajale makstava tasu suurenemise. Osa lauseid on maakohus otsuse põhjendavas osas alla jooninud, jättes täpsustamata allajoonimise võimaliku tähenduse.
3. Menetluskulud jäävad

§ 173lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu 6