1-17-10174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-10174 (17233001148) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergey Soldatov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 03.01.2018 otsusega tunnistati Sergey Soldatov süüdi

§ 424järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja S. Soldatovile määrati karistus 1 aasta.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.03.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti Sergey Soldatov’ile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaeg algas 05.02.

2. 28.06.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Soldatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S. Soldatovi karistusaeg algas 05.02.2018, see lõppeb 07.12.2019 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 01.07.2019.

S. Soldatovi ohtlikkuse tasemele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist. 1 1-17-10174

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab S. Soldatovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas S. Soldatov, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Õigustus toimepandud kuriteole puudub, on oma elu revideerinud ja teinud vastavad järeldused. Alkoholi tarvitamine töö tegemist seganud ei ole, kuna joomine toimus nädalavahetuseti nii kodus kui väljaspool kodu. Vabanemisjärgne elukoht on ema juures. Varasemalt on töötanud ametlikult. Noorema poja ülalpidamiskohustust täidab. Läbitud programmid on tulnud kasuks. Vangistuses on loobunud suitsetamisest. Garantii edukaks toimetulekuks vabaduse tingimustes on leida töö, mitte juua ja täita kohustusi MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et S. Soldatov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et S. Soldatov on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk et S. Soldatovi puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on kinnitanud lahendis nr 1-09-14104 p-s 21 järgmist: “Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid”. 8. S. Soldatovi vangistuses viibitud aja osas on kohtu hinnangul positiivne see, et S. Soldatov on suurema osa enda vangistuse ajast töötanud. Siiski ei tööta S. Soldatov enam alates 08.03.2019 AS E heaks seal juhtunud intsidendi tõttu. Sellest hoolimata on S. Soldatov kohtu hinnangul näidanud soovi ja tahet tööd teha. Samuti on positiivne, et S. Soldatov on läbinud programmi „Eluviisitreening“, mille tagajärjel on S. Soldatov mõistnud alkoholi tarvitamise riske ja tagajärgi. Vabanemise korral on S. Soldatovil olemas elukoht enda ema V. S juures ning teadaolevalt on suhted emaga head. Ka see asjaolu on kohtu hinnangul positiivne, sest S. Soldatovil on olemas tugi, kellele loota ja kellelt abi saada vabanemise järgselt. S.Soldatovi suhete osas enda teiste lähedaste isikutega ei saa kohus tõsikindlat seisukohta võtta kuna informatsioon selles osas on vastuoluline. Positiivne on seegi, et distsiplinaarkaristused S. Soldatovil puuduvad. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. S. Soldatov on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema elukoht, kus ta on elanud/sisse kijutatud sünnist saati, s.o ema juures aadressil xxx. Korteri omanik, S. Soldatov ema, on vastava nõustumuse S. Soldatov elama asumiseks ühisele elamispinnale ka andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on ühisealmus olemas kõik eluks vajalik. Kuna kinnipeetav on avaldanud soovi elada ema juures ning ema on avaldanud nõustumust tagada S. Soldatovile elamispind, 2 1-17-10174 siis on elukoht S. Soldatovil vabanemise järgselt olemas. Seega on S. Soldatovil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 10.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et S. Soldatovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. S. Soldatov mõisteti süüdi liiklusalase süüteo, juhtides sõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava sõiduki juhtimisõigust. Toime pandud kuritegu ei ole ainsaks S. Soldatovi liiklusalaseks rikkumiseks. Ka varasemalt on S. Soldatovit korduvalt karistatud alkoholijoobe seisundis sõiduki juhtimise eest ja omamata seejuures juhtimisõigust. Eeltoodust järeldub, et S. Soldatov ei ole vaatamata oma varasemale karistatusele teinud järeldusi toimepandud õigusrikkumiste suhtes ning on taas ja taas naasnud oma ebaseadusliku tegevuse juurde. Kusjuures viimatine süütegu pandi toime katseajal. S.o S. Soldatov näitas oma käitumisega üles, et ta ei hooli kohtu antud võimalusest kanda karistus vabaduse tingimustes ning asus taaskord juhtima mootorsõidukit olles joobeseisundis ja omamata vastavat juhtimisõigust. S. Soldatov on oma käitumisega näidanud üles hoolimatut suhtumist kaasliiklejate ellu ja tervisesse, lähtudes oma tegevuses vaid endast lähtuvatest soovidest.
2. Puutuvalt alkoholi tarvitamisega peab märkima seda, et vangistuses läbiviidud programmis osalemise ajal S. Soldatov seost toimepandud rikkumise ja tarvitatud alkoholi vahel ei näe. S. Soldatov soovib pisendada oma süüd, esitades ennast õigustavaid väiteid, et alkoholi tarvitamine töötegemist ei sega, kuna joomine toimub nädalavahetuseti. Kohtuistugil S. Soldatov tunnistas, et korrektset käitumist vabaduse tingimustes aitab tagada loobumine alkoholist. Kohus leiab, et S. Soldatovi muutunud suhtumine alkoholi on kaheldav, sest S. Soldatov seostas programmi läbimisel enda probleeme riigi ja politseinikega, mitte endapoolse alkoholi kuritarvitamisega. Samuti osaleb S. Soldatov jätkutegevuses esimesele sotsiaalprogrammile, mis annab kohtu arvates piisavat alust kahelda, kas programmid S. Soldatovi suhtumist alkoholi suhtes muuta suudavad. Täiendavalt seab S. Soldatovi võimekuse alkoholi kuritarvitamist vältida kohtu arvates kahtluse alla S. Soldatovi varasem karistatus. S. Soldatovil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik seonduvad mootorsõiduki joobes juhtimisega. Lisaks on S. Soldatovil 8 kehtivat väärteokaristust, millest 3 seonduvad liikluses toimepandud väärtegudega. Kohus leiab, et S. Soldatov on enda püsivate õigusrikkumistega näidanud üles pidevat hoolimatust õiguskorda, eriti just liiklust puudutavas osas. Seetõttu leiab kohus, et on olemas arvestatav risk, et S. Soldatov jätkab vabaduses liiklussüütegude toimepanemist. Seoses alkoholi tarvitamisega peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et teada on alkoholi tarvitamise võimatus range kontrolli all vangistuse tingimustes. Kui S. Soldatov ei ole alkoholi tarvitanud vaid vangistuse tingimustes ning sotsiaalprogrammides osalemisel oma seost toimepandud süüteo ja alkoholi vahel ei näe ning vabaduses olles on rikkunud korduvalt õiguskorda joobeseisundis olles, siis järeldub eeltoodust vaid see, et oma senise käitumisega ei ole S. Soldatov näidanud mingilgi viisil üles, kuidas pälvida kohtu usaldust, et alkoholi tarvitamist edaspidi ei toimu. S. Soldatov ei ole ise astunud samme, mis pälviksid usalduse, s.o ta ei ole näidanud üles mil viisil suudab alkoholist hoiduda, millised on need konkreetsed tegevused et varasem väljakujunenud käitumismuster ei korduks. Kohus rõhutab veelkord sedagi, et varasemalt on S. Soldatov oma käitumisega näidanud üles, et ta ei väärtusta kohtu antud võimalust kanda karistus vabaduses olles ning on uue rikkumise toime pannud ajal, mil viibis katseajal. Kohus on seisukohal, et S. Soldatov ei ole vangistuses viibimise ajal teinud selliseid järeldusi, mis pälviksid kohtu usalduse, et kinnipeetav suudab vabaduse tingimustes käituda õiguskuulekalt.
3. S. Soldatov on öelnud, et on seadnud endale eesmärgiks töötamise ning on vanglas viibides töökohustusi täitnud püsivalt. Siiski puudub kohtul veendumus, et S. Soldatov 3 1-17-10174 vanglast vabanedes töökohustusi täita suudaks. Nimelt määrati S. Soldatovile 20.03.2017 otsusega 360 tundi üldkasulikku tööd ja sätestati kohustus mitte tarvitada alkoholi. S. Soldatov aga ei täitnud talle määratud üldkasuliku töö tunde ning samuti rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelnev annab kohtu hinnangul kinnitust, et S. Soldatovi motivatsioon töötada ei ole veenev, samuti et S. Soldatovil on arvestatavad raskused alkoholi tarvitamisest hoidumisel. Seetõttu on vähetõenäoline, et S. Soldatov katseajal suudaks vältida alkoholi tarvitamist ja leida endale töökoha. Lisaks seab kohtu jaoks S. Soldatovi motivatsiooni vanglast vabanedes töötada kahtluse alla asjaolu, et S. Soldatov lõpetas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ motivatsioonipuuduse tõttu. Puutuvalt töökohustuse täitmisega peab kohus peatuma sellel, et S. Soldatov on kõrvaldatud töö tegemiselt ning AS E ei soovi temaga töösuhet jätkata vanglas toimunud intsidendi tõttu. Seoses vabanemisjärgse töökohaga on põhjust peatuda sellelgi, et kindel töökoht S. Soldatovil puudub. Ise on S. Soldatov veendunud, et töökoha leidmine ei ole takistus, sest varasem töökogemus on tal olemas ja seda erinevatest ettevõtetest. Siiski peab märkima, et toimunud on sage töökoha vahetus, kuna töölt lahkumiste põhjused on lähtunud ettevõtete majanduslikest raskustest palka ei maksta, pankrotti minek. Eeltoodust järeldub, et S. Soldatov on oma loomult valmis tööle siirduma, kuid toimuvad töökohtade vahetused, s.o S. Soldatov ei püsi ühes töökohas pikaajaliselt. Ka vangistuses olles on S. Soldatov käitunud viisil, mil tööandja ei soovinud temaga töösuhet jätkata. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kuigi S. Soldatov mõistab töötamise vajadust ja ka leiab endale töö, siis töökohad ei ole sellised, mis tagaksid stabiilsuse S. Soldatovi elus. Kuigi S. Soldatov on hinnanud töötasust saadavat sissetulekut piisavaks, siis saadavast töötasust on läinud märkimisväärne osa alkoholi soetamisele. Seega, kuna S. Soldatov ei ole näidanud üles mil viisil ta suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ja töökohalt saadav töötasu võimaldab alkoholi tarvitada, siis tegu on n-ö surnud ringiga ning isegi kui olemas oleks garanteeritud töökoht, siis see ei oleks S. Soldatovi puhuselt garantiiks, et ta suudab hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanmisest.
4. Seonduvalt nõuete olemasoluga peatub kohus sellelgi aspektil, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S. Soldatovi suhtes välja kuulutatud pankrot ning tähtaegselt on esitatud nõudeid summas 37 020,49 eurot saab järeldada, et majanduslik toimetulek on kasin. Sellist veendumust tugevdab seegi, et töökoha garantii puudub. Iseloomustusest nähtuvalt on S. Soldatovil tasumata nõudeid summas 917,56 eurot ja vabanemisfondis on 551,55 eurot. Kuna kohtul pole informatsiooni, et S. Soldatovil oleks olemas legitiimne sissetulek vanglast vabanedes ning S. Soldatov on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid, siis suurendab varavastaste süütegude toimepanemise riski ka asjaolu, et S. Soldatovil pole piisavalt vara, et tasumata nõudeid täita. Ka pankrotihaldur on ts.asja nr 2-19-2291 raames 08.07.2019 Viru Maakohtule esitatud ettekandes märkinud, et realiseeritav vara, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, võlgnikul puudub. Arvelduskontodel pankroti väljakuulutamisel oli 6,04 eurot ja menetluse kestel on pankrotivara koosseisu laekunud 199,00 eurot vanglakontolt. Seega on majanduslik toimetulek kasin.
5. Peatuma peab sellelgi, et kuigi S. Soldatovil on olemas lähedane isik ema ja vabanemise järgselt naaseb ta emaga ühisele elukohale, siis peab märkima, et ema ja kindel elukoht oli S. Soldatovil olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Seega ei ole lähedaste toetus ja kindel elukoht olnud S. Soldatovi elus selliseks mõjuriks, mis hoiaks teda toime panemast uusi kuritegusid.
6. Eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et S. Soldatov on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Kui siia juurde arvestada ka see, et S. Soldatovi kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on olnud ka alkoholi tarvitamine ja joobnud olekus sõiduki juhtimine, siis viitavad esitatud andmed nende kogumis, et S. Soldatov mõtleb eelkõige enda huvidele ning ei väärtusta teda ümbritsevate isikute ootust sellele, et ka teised isikud elavad õiguskuulekat elu. 4 1-17-10174
7. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kuigi S. Soldatovi iseloomustuses on nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud S. Soldatovi suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks S. Soldatov suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et S. Soldatov on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varaseamalt tingimisi kohaldatud karistus vangistuse näol pole suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et S. Soldatovi nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
8. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust S. Soldatovi käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata S. Soldatovi iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele ei nähtu kohtu jaoks, et S. Soldatov on valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades S. Soldatovi iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et S. Soldatov suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
9. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele S. Soldatovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis S. Soldatovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja S. Soldatovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
10. Seoses S. Soldatovi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid S. Soldatovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse S. Soldatovi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga 21. Kohtu hinnangul vaatamata positiivsetele aspektidele, s.o et S. Soldatov on läbinud sotsiaalprogrammi vanglas ja ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi, leiab kohus siiski, et S. Soldatovi käitumine pole piisavalt muutunud, et S. Soldatov vabaduses viibides ei paneks toime süütegusid ning suudaks täita katseajal lisakohustusi. Lähtudes kõikidest eeltoodud põhjendustest, arvestades

§ 76lg 4 sätestatud aluseid, eelkõige süüdlase S.

Soldatovi isikut, varasemat elukäiku ja tagajärgi, mida võib S. Soldatovile kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning arvestades mainitud Riigikohtu lahendiga nr 1-095 1-17-10174 14104, leiab kohus, et S. Soldatov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6