1-16-6569/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6569 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Deniss Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Deniss Lvov (ik 37603230290), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 02.12.2016 otsusega tunnistati D. Lvov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2016 ja lõpeb 03.11.
6. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu D. Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 04.06.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Karistusregistri andmetel on D. Lvovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole varasem karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Eelmine kuritegu oli vargus, käesolev kuritegu on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
9. Positiivsena võib välja tuua, et D. Lvov läbis vangistuses olles sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales Corrigo tugigrupis ning on olnud hõivatud majandustöödel abitöölisena ja toidujagajana ning töötanud ka väljaspool vanglat. Töötamine lõppes seoses isiku avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamisega. Samas oli kinnipeetav korduvalt registreeritud Sõltuvusrühma, kuid sinna ei ilmunud, samuti käis ta kümnest korrast kahel korral Terviserühmas, mida ei läbinud. Kinnipeetav käis lühiajalisel väljasõidul oma lähedaste juures, mis möödus probleemideta. D. Lvov käis ka väljaspool vanglat Tallinnas Uue Lepingu Koguduses, kust viimasel korral – 24.02.2019 – leiti tagasi tulles tema juurest keelatud esemeid. D. Lvovil on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning kus käesoleva kuriteo raames käitles narkootilisi aineid, mistõttu püsib elukohaga seotud uue kuriteo toimepanemise risk. D. Lvovil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult. Kuivõrd ta tarvitas narkootilisi aineid, ei piisanud majanduslikult toimetulemiseks töö tegemise eest saadavast tasust, mistõttu pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval 21 778,09 eurot, mida ta soovib tasuda, kuid see ei ole ilmselt jõukohane. D. Lvovi suhtlusringkond koosneb enamasti kriminaalse taustaga ja narkootilisi aineid tarvitavatest isikutest, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval opiaadisõltuvus, mida isik ka ise tunnistab. Ta on varem saanud ravi, mis on lühiajaliselt ka aidanud, kuid seejärel on tekkinud tagasilangus ning ta on hakanud jälle tarvitama. Seega on narkootiliste ainete tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemise riskiks.
10. Maakohtu hinnangul ei ole kaalu D. Lvovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Maakohtul puudub kindlus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Lvov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. D. Lvov on seisukohal, et tema kohta koostatud iseloomustus on vigane ja seal on moonutatud fakte, mis tekitab temast ebaõige ettekujutuse. Nimelt on iseloomustuses toodud, et D. Lvovi on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Tegelikkuses on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Enamus karistustest on kustunud, samuti ei ole teda karistatud relvadega äritsemise ja varguste toimepanemise eest.
13. Samuti on iseloomustuses teadlikult moonutatud fakte sotsiaalprogrammides osalemise kohta. Sinna on spetsiaalselt vahele pistetud programmide mitte külastamine aastal
14. Nimelt oli 2 D. Lvov toona pärast narko-rehabilitatsiooni jõuetu ja ei olnud suuteline programme läbima. Hiljem tuli ta mõistusele ja läbis kõik programmid, mis talle ette nähtud olid ning läks tööle.
15. Ühtlasi tuleb objektiivsemalt kirjeldada vangla territooriumilt lahkumist. Avavanglas viibides käis ta korduvalt väljaspool vanglat erinevates ametkondades, kodus puhkusel ja kirikus. Samuti näitab kodus puhkamine, et tõele ei vasta tema elukohaga seotud riskid. Ühtlasi ei vasta tõele, et tema elukohakontrolli ei ole võimalik teostada. Nimelt vastas tema ema kriminaalhooldusametnikule, et naaseb peagi Eestisse, pärast mida on võimalik elukohakontrolli teostada, samuti saada andmeid D. Lvovi materiaalse toetamise kohta.
16. Tõele ei vasta väited tema kriminaalse suhtlusringkonna kohta, kuna enamikku neist isikutest enam ei ole.
17. Vabanemise korral on tal olemas töökoht OÜ-s Jäätmete Sorteerimiskeskus. D. Lvov ei ole kohtule garantiikirja esitanud seetõttu, et ei oleks valet. Teda on valmis tööle võtma mitmed firmad, kuid esialgu pakuvad nad miinimumpalka. Kui kohus laseks D. Lvovi ennetähtaegselt välja ja ta saaks endale paremini tasustatud töö, läheks ta tööle sinna, kus saaks paremini palka. Mitte aga sinna, mille kohta on esitanud garantiikiri.
18. 20 aasta jooksul, mil D. Lvov on viibinud erinevates kinnipidamiskohtades, ei ole teda kunagi ennetähtaegselt vabastatud. Takistuseks on olnud sotsiaalprogrammide mitteläbimine ja mitte töötamine. D. Lvov on katkestanud sidemed subkultuuriga, muutnud mõtlemisviisi ja soovib muuta ka enda elu. Ta ei ole enam 28 aastane, vaid 43 aastat vana. Käesolevalt on aga takistuseks Tallinna Vangla negatiivne suhtumine temasse, kes lisaks negatiivsele iseloomustusele on tema kohta koostanud ka mitu ettekannet, mis hetkel on vaidlustamisel Tallinna Halduskohtus. Maakohus oleks pidanud välja selgitama tõe, kuna iseloomustus on täis vastuolusid, valesid ja moonutusi. Samuti tahab D. Lvov tähelepanu pöörata ka sellele, et pikka aega tal distsiplinaarrikkumised puudusid – need tekkisid alles Tallinna Vanglas, kus suhtutakse temasse negatiivselt.
19. D. Lvov taotleb, et ringkonnakohus nõuaks Viru Vanglalt välja dokumendid ja materjalid tema üleviimise kohta Tallinna avavanglasse, kuna sealt on algusest peale jälgitav vaenulik suhtumine temasse. Ühtlasi taotleb D. Lvov, et ringkonnakohus kontrolliks üle iseloomustuses esitatud ebaõige informatsiooni.
20. D. Lvov esitas 31.07.2019 ringkonnakohtule kaebuse täienduse, mille ringkonnakohus jätab läbi vaatamata, kuna dokument on esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta D. Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse p-d 4-6). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Lvovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
23. Esitatud määruskaebusest nähtub D. Lvovi rahulolematus tema kohta koostatud vangla iseloomustusega. Ühtlasi on D. Lvov taotlenud ringkonnakohtult seal olevate valeväidete kontrollimist. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et viimasel puudub pädevus vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud faktide ümberhindamiseks. Kui D. Lvov ei ole rahul tema kohta koostatud vangla iseloomutusega, on tal võimalik seal toodut vaidlustada haldusmenetluse korras. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus D. Lvovi sellekohased taotlused rahuldamata.
24. Mis puudutab aga D. Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, siis tuleb nõustuda maakohtuga, et D. Lvovi puhul on tõepoolest täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab D. Lvovi nelja kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral on teda distsiplinaarkorras karistatud lausa kartseriga. Ühtlasi paigutati D. Lvov rikkumiste tõttu avavanglast ümber kinnisesse vanglasse. Kui D. Lvov ei ole suuteline isegi range järelevalve tingimustes kehtivale korrale ja ametnike korraldustele alluma, ei tekita see kriminaalkolleegiumis veendumust, et isik oleks vabaduses suuteline täitma kriminaalhooldustingimusi – ja nõudeid.
25. Üldjoontes on D. Lvovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuses on küll toodud D. Lvovi kriminaalkaristuste koguarv, kuid maakohus on õiguspäraselt viidanud vaid D. Lvovi kahele kehtivale karistusele.
26. Kriminaalhoolduse tõenäolisele ebaõnnestumisele viitab eelkõige D. Lvovi narkootilise aine sõltuvus ja puudulik töökogemus. Nimelt on D. Lvovi varavastaste kuritegude toimepanemisele suunanud eelkõige majandusliku kasu saamine ja tema sõltuvus narkootilisest ainest. Ühtlasi ei ole ta vabaduses suutnud kindlat töökohta hoida, vaid on teinud üksnes juhutöid. Ka avavanglas viibides oli tal kindla töökoha säilitamisega probleeme (mitmed töösuhted lõpetati mõlemapoolselt, kuid töölepingu ütles üles tööandja). Õige on ka maakohtu viide D. Lvovi rahaliste võlgnevuste kogusummale, milleks on märkimisväärsed 21 778, 09 eurot. Seega ei ole välistatud, et D. Lvovi narkootilise aine sõltuvus ja puudulik tööharjumus koosmõjus tema rahaliste võlgnevuste kogusummaga võib viia selleni, et D. Lvov asub vabaduses taas uusi kuritegusid toime panema.
27. Kokkuvõtvalt, arvestades D. Lvovi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur. Sellest tulenevalt tuleb D. Lvov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike vahenditega ei oleks võimalik tagada D. Lvovi õiguskuulekust.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 04.06.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4