Obsah (4)
§ 76§ 113§ 64§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.septembril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-14698 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Olga Nõ
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Dmitri Žbanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Žbanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Dmitri Žbanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.01.2010 otsusega
§ 113
ja § 121 järgi ning teda karistati
§ 64lg 1 ja 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 7 kuud 21 päeva.
Harju Maakohtu 13.02.2015 määrusega kergendati Dmitri Žbanovile mõistetud karistust, mõistes talle lõplikuks karistuseks 12 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.04.2009. Kohtuotsus jõustus 21.07.2010. 1
(8)Karistuse kandmise algus 16.04.2009 ja lõpp 06.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.08.2019 Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist 4 on kehtivad, vanglas viibib isik neljandat korda. Kaks esimest (arhiveeritud) süüdimõistmist olid seksuaalkuritegude eest, millest üks oli toime pandud alaealise vastu ja teisel korral koos lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemisega. Vahepealsed süüdimõistmised olid joobes olekus mootorsõiduki juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine on kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja soodustegurina võib välja tuua alkoholi tarvitamise. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on isikutõendav dokument elamisloakaart, BB0032268, kehtivusega kuni 29.05.
- Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul: 24.01.2012-31.07.2012 muu lepinguline töö (Murru Vanglas); 10.09.2012-16.04.2013 oli määratud majandustöödele; 11.04.2013-30.06.2013 oli määratud majandustöödele; 14.10.2013-27.01.2015 kutsehariduse omandamine; 24.09.2015-31.03.2016 töötas tootmistööl; 11.11.2016-21.12.2016 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening; 29.11.2016-28.02.2017 määratud tööle koristajana; 04.09.2017- 17.08.2018 töötas tootmistööl; alates 18.08.2019 töötab majandustööl. Enne vangistust elas kinnipeetav elukaaslasega (kuriteo ohver) ja lastega xxx. Tegemist oli munitsipaalpinnaga. Vabanemisel saab minna elama õe juurde xxx. Korter on kolmetoaline, kus elavad veel õe elukaaslane ja poeg oma kuue aastase tütrega. Eluase on ülerahvastatud, kinnipeetav saaks elada elutoas. Õde ja elukaaslane on andnud nõusoleku isiku vabanemiseks antud aadressile. Kuriteo pannud toime lähedase isiku vastu. Vabanemiseks antud aadressil elab ka väike laps ning alkoholi tarvitamisel võib seada ohtu seal elavad isikud. Omandas keskhariduse Murru Vanglas. Töökäigus omandanud keevitaja, treiali ja elektriku erialad, olemas autojuhi oskused. Vangistuses omandanud noorem-maastikuehitaja eriala. Riigikeele õppimisest huvitatud ei ole ning keeldus riigikeele õppest. Majanduslik olukord oli enne vangistust ebastabiilne. Raha ei jätkunud korteri esmasteks kuludeks, osaliselt elati lastetoetustest. Isiku sõnul oli tema pere toitja, kuna elukaaslane olevat liialdanud alkoholiga. 1990 töötas loomafarmis ja 1999-2004 "Laheotsa talus". Ametlikku töökohta enne vangistust ei olnud, kuna puudus tööluba. Enne vangistust ostis kokku vanarauda, mille realiseerimisest elatus. Vanglas on töötanud metalli- ja majandustöödel. Täitmata nõudeid 12.07.2019 seisuga 2 072.91 eurot ning vabanemisfondis 1 149,96 eurot. Vabanemisel töökoht puudub. Isikul on neli last (kolmele bioloogiline isa), vanemlikud õigused on ära võetud, suhted puuduvad. Lähedastest on vennad ja õed. Suhtleb nendega peamiselt telefoniga. Kokkusaamistel lähedastest viimastel aastatel kedagi praktiliselt käinud ei ole. Tutvusringkonda kuulub erineva taustaga isikuid, sealhulgas kriminaalse taustaga. Alkoholi tarvitamise risk ja ohtlikus olemas. Vangistuse ajal
- a läbinud alkoholismivastase ravi. Hiljem olnud pidevalt probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Süüdistab olukorda ja elukaaslast, püüab pisendada enda tekitatud tagajärgi ja kahju seoses alkoholi tarvitamisega. Võib joobes muutuda vägivaldseks pere ja teiste (eriti naiste ja ka laste) suhtes. Ei tunnista kuritarvitamist, vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega eitab. Enda sõnul jõi väga vähe ja põhjusel, et taluda olukorda. Sooritas kuriteo olles alkoholijoobes. Narkootikume ei tarvita. Tervise ja emotsionaalseseisundi risk ja ohtlikus puudub. Isikul on krooniline haigus. Psühhiaatrilist ravi on saanud, käesoleval ajal ei vaja. Tervislik seisund on rahuldav. Ise hindab tervist heaks. Antud kuritegu sooritatud kasutades vägivalda. Vägivalda (nii vaimset kui füüsilist) on esinenud kooselus ohvriga. Võib käituda impulsiivselt, mineviku teemadel rääkimisel valibteemat ja vastab põhjalikult küsimustele, 2
(8)kus on võimalik näidata ennast paremas valguses, süüdistab oma elu allakäigus elukaaslast. Mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusalusena sooritas uue kuriteo. Ametnikega suhtlemisel viisakas ja rahumeelne. Kriminaalhooldusest lugu ei pea. Teistest kinnipeetavatest enamjaolt lugu ei pea. Avaldab soovi end muuta, väidetavalt tunneb häbi ja teatud mõttes kahetseb kuritegu. Mõistab, et ühiskonna liikmeks olemine sisaldab nii õigusi kui kohustusi. Usub, et peab oluliseks lapsi. Oma osalust varasemas väärkohtlemises laste ema suhtes (sh laste ees) ja laste ähvardamist, samuti alkoholi kuritarvitamist eitab. 10.04.2019 läbis "Agressiivsuse asendamise treeningu" programmi. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, kõrgohtlik, ohtlik lastele ja avalikkusele. Oht seisneb sugulise kire rahuldamises, võib kasutada vägivalda. Konflikti tekkimisel võib kasutada vägivalda, millel võivad olla rasked tagajärjed. Mootorsõiduki joobes juhtimisega on ohustatud teised liiklejad. Oht kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi ja tekib konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 23 - 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab võimalikuks Dmitri Žbanovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, 06.06.2021. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Dmitri Žbanovile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - sõltuvusainetega seotud probleemide ennetamiseks ja uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks;
§ 75
lg 2 p 4 - asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, töösuhte võimalikul lõppemisel koheselt arvele võtma Töötukassas ning olema hõivatud tööga või aktiivse töö otsimisega kogu katseaja vältel - uute kuritegude riski alandamiseks ning majandusliku kindlustatuse saavutamiseks;
§75
lg 2 p 7 - mitte suhtlema alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega – uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa ning ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Dmitri Žbanov selgitas kohtuistungil, et ta soovib väga vabaneda enne tähtaega, tahaks teha laste nimel mudagi head. Ta sügavalt kahetseb toimepandut. Tema pere suhtub temasse toetavalt, nii et ta loodab, et leiab töö ja elu hakkab kulgema probleemideta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Dmitri Žbanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut 3
(8)iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab ka individuaalses tätimiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist ja kava täitmist. Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust. Enne vangistust oli D.Žbanovi majanduslik olukord ebastabiilne. Raha ei jätkunud korteri esmasteks kuludeks, osaliselt elati lastetoetustest. 1990 töötas loomafarmis ja 1999-2004 "Laheotsa talus". Ametlikku töökohta enne vangistust ei olnud, kuna puudus tööluba. Enne vangistust ostis kokku vanarauda, mille realiseerimisest elatus. Kinnipeetval on omandatud keskharidus. Töökäigus omandanud keevitaja, treiali ja elektriku erialad, olemas autojuhi oskused. Kinnipeetava lähedasteks on vennad ja õed. Suheldakse telefoniteel. Kokkusaamistel ei ole viimastel aastatel praktiliselt kedagi käinud. Kinnipeetaval on neli last (kolmele bioloogiline isa), vanemlikud õigused on ära võetud. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi liig tarvitamisega. Alkoholi tarvitades võib muutuda vägivaldeks. Kuriteo pani toime olles alkoholijoobes ja oma lähedase isiku (elukaaslase) suhtes. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuriteo pani toime olles kriminaalhooldusel. Arvestades teo asjaolusid, millega on võimalik tutvuda kohtuotsusest, ei ole jää kohtul ühtki kahtlust, et oluline roll teo toimepanemisel oli asjaolul, et isik kuritarvitas alkoholi ja see soodustas vägivaldse kuriteo toimepanemist. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud elukoht, varasem kriminaalhooldus ega varasem korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne. Fakt, et isik on korduvalt karistatud ja pani raske kuriteo, tapmise toime olles alkoholijoobes oma lähedase isiku (elukaaslase) suhtes, osutab isiku probleemile alkoholiga ( alkoholi liigselt oluline mõju isiku otsustusele ja käitumisele). Ta ei olnud suuteline, olles alkoholi tarvitanud, kontrollima oma emotsioone ja käitumist. Alkoholi tarvitamise probleemile viitab ka fakt, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kolmel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiudki juhtimise eest. Negatiivseks faktoriks on see, et isik ise ei teadvusta endale, et tal on probleeme alkoholi liiga tarvitamisega. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 4 kriminaalkaristust. Isik on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobesjuhtimise eest (kolmel korras). Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isikut on varasemalt allutatud korduvalt kriminaalhooldusele. Viimase kuriteo pani isik toime olles kriminaalhooldusel. See näitab isiku negatiivset suhtumist kohtu ja kriminaalhoolduse poolt määratud nõuetesse. Seega isik omab ükskõikset suhtumist ühiskonda ja seal kehtivatesse õigusormidesse ja reeglitesse. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et isikuvastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemiseks. See risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. 4
(8)Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse (Murru Vangla). Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud metalli- ja majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja "Agressiivsuse asendamise treeningu". Kinnipeetava on vangistuses omandanud nooremmaastikuehitaja eriala. Kinnipeetaval on täitmata rahalisinõudeid 12.07.2019 seisuga 2 072.91 eurot ning vabanemisfondis 1 149,96 eurot. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuse jooksul teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab ajavahemikku alates aastast 2012 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud 7 aastat. Ei ole välistatud, et kasulik tegevus vangla on isikule oma mõju avaldanud. Samas on kohus seisukohal, et alkoholiharjumusest lahtisaamine ei ole tagatud tööga vanglas ( isik käis tööl ka vabaduses enne kuritegu), ega seitsme aasta kestel läbitud kahe programmiga. Isik ei tunnista oma alkoholi tarvitamise probleemi ka peale läbitud sotsiaalprogramme, ei teki kohtul veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib alkoholi tarvitades muutuda vägivaldseks ning panna toime uue kuriteo, isikuvastase kuriteo või juhtida alkoholijoobes mootorsõidukit. See risk ei ole kuhugi kadunud ega oluliselt vähenenud. Lisaks võib isik konflikte lahendades kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Isik on varasemalt kandud reaalset vangistust, olnud allutatud kriminaalhooldusele ja käesoleva kuriteo pani toime olles kriminaalhooldusel. Seega ei näe kohus ühtki asjaolu, mille tõttu jääks kohus uskuma, et nüüd ei hakka isik uusi kuritegusid toime panema. Isiku varasem käitumine näitab, et vabaduses jätkab ta süütegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamisega. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine, uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendaks. Kuriteo risk on eriti tõenäoline, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemist. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest rahuldavad – elukoht, lähedased, vähemalt soov elada edaspidi õiguskuulekat elu. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt isikul isikut tõendav dokument elamisloakaart, BB0032268, kehtivusega kuni 29.05.2022. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isikul on vangla andmetel võlanõudeid 12.07.2019 seisuga 2 072.91 eurot ning vabanemisfondis 1 149,96 eurot. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama oma õe juurde xxx,. Tegemist on kolme toalise korteriga. Samas arvestad kohus negatiivsete asjaoludena, et nimetatud elukoht on ülerahvastatud, seal elavad kinnipeetava õde ja elukaaslane ja õe poeg koos oma kuueaastase tütrega. Kinnipeetaval oleks võimalik elada elutoas ja arvestades isiku alkoholi tarvitamise riski ja käitumist konfliktolukordades ning vägivaldsust võib isik olla ohtlik lapsele ja teistele lähedastele. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 5
(8)Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul usinalt töötanud ning vähendanud oma rahalisinõudeid ja et tal on motivatsioon loobuda seadusvastasest eluviisist. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav oli eelnevalt allutatud kriminaalhooldusele, elas koos oma elukaaslasega ning vaatamata sellele pani kriminaalhooldusel olles toime uue raske kuriteo. Kinnipeetav tappis oma elukaaslase. Kohtuhinnangul ei ole isiku elamist vabaduses puudutavad asjaolud positiivselt muutunud. Sellistes asjaoludes pani isik toime raske kuriteo. Kohus arvestades isiku võimaliku vabanemisjärgset elukohta – lähedaste juures, leiab et kohus ei saaks öelda, et isiku võimalused vabaduses on nii head, et ta enam ei hakka kuritegusid toime panema. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Dmitri Žbanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kes on kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime uue raske kuriteo, oleks vangistuse kandmine käesolevaks hetkeks täitnud karistuse eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi, käitub hästi ja töötab majandustöödel, on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on varasemalt kandnud vangla karistust, teda on varem allutatud kriminaalhooldusele ja isik ei tunnista alkoholi tarvitamise probleemi. Seda enam, et isik on eelnevalt kolmel korral karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Isiku varasem krimimaalhooldus annab tunnistuse sellest, et isiku hoiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi talle on eelnevalt antud võimalus kanda karistus vabaduses. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Ei saa jätta tähelepanuta fakti, et isik on vangistuses korduvalt. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetav on varasemalt vangistuses läbinud alkoholivastase ravi. Vaatamata ravile isik jätkas alkoholi tarvitamist ja on peale seda karistatud kolmel korral moororsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Isik muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Käesoleva kuriteo pani isik samuti toime alkoholijoobes. Isik on läbinud vangistuses sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, vaatamata läbitud programmile isik ei tunnista, et tal oleks probleeme alkoholi liig tarvitamisega. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. 6
(8)Veel on oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.06.2021. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas elukoht, lähedased, ja motivatsioon elada edaspidi õiguskuulekat elu, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. 7
(8)Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (vangistuses töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu, katseajal uue kuriteo toime panemine ja alkoholi tarvitamise probleem. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Žbanov temale Harju Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
(8)