1-15-643/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuli 2019 Kohtuasja number 1-15-643 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuasi Eduard Gaiduki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Süüdimõistetu Eduard Gaiduk (isikukood 38102090225), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Eduard Gaiduki määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Eduard Gaiduk tunnistati Pärnu Maakohtu
5. augusti
6. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. novembril 2014 ja lõpeb
10. novembril
12. Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti E. Gaiduk vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
15. Maakohtu määruse kohaselt on E. Gaiduk karistuse kandmise ajal läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Tema käitumine on olnud hea. E. Gaiduk on osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ja töötanud vangla majandustöödel. Ka E. Gaiduki vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on kindel elukoht vanematele kuuluvas korteris, kus elab tema abikaasa koos alaealise lapsega. Neli ettevõtet on valmis talle töökohta pakkuma. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval
16. aprilli
17. a seisuga vabanemisfondis 927 eurot ja 44 senti ning tasumata nõudeid 11 eurot ja 99 senti. E. Gaiduki suhted lähedastega on toetavad. Samas ei erine tema vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt varasematest (v.a lapse sünd), mistõttu ei ole need ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.
18. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et E. Gaiduki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasema elukäigu tõttu, mis annab ka praegu alust arvata, et ta võib vabanemise korral kuritegude toimepanemist jätkata. E. Gaiduki on korduvalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev kuritegu on pandud toime Harju Maakohtu
19. septembri
20. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4872 määratud katseajal. Seega kannab E. Gaiduk karistust sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Varem karistas kohus E. Gaidukki lisaks narkootikumidega seotud kuriteole ka vägivallateo eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu enda sõnul esimest korda, kuid tegelikult teist korda. Nimelt tuli tal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest osa vangistust koheselt ära kanda. Reaalselt ärakantud vanglakaristus E. Gaidukki seadusekuulekale teele ei suunanud.
21. Kuritegudest rääkides on E. Gaiduk ennastõigustav. Ta vähendab oluliselt oma osa kuritegude toimepanemises. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei olegi ta tegelikult kuritegusid, mille eest karistust kannab, toime pannud. Oma süüd tunnistab ta selles, et suhtles negatiivse taustaga inimestega. Kohus nõustub prokuröriga, et kuritegude eitamine, enese osa pisendamine ja asjaolude esitamine temale sobivas valguses osundavad võimalikule soovimatusele muutuda. Kohtu arvates ei ole E. Gaiduk mõistnud, mis on teda kuritegude toimepanemiseni viinud. Samuti ei saa ta aru kuritegude tagajärgedest ja raskusest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et E. Gaiduki vabastamine oleks ennatlik. Kuivõrd senini kantud karistuse jooksul ei ole ta oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Gaiduk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
23. Määruskaebuse kohaselt jääb kinnipeetava iseloomustusest selgusetuks, kas vangla toetab tema vabastamist või mitte. Prokuröri arvamus ennetähtaegse vabastamise kohta on üldsõnaline ja piisavalt põhjendamata. E. Gaiduk märgib, et on motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama. Ta on vangistuse jooksul abiellunud ning soovib vabaduses kasvatada oma last ja olla toeks haigele emale. E. Gaidukil on vabaduses elu- ja töökoht ning tema vabanemisjärgsed tingimused on paremad kui enne vangistust. Lapse sünd on tugev motivaator edaspidi õiguskuulekalt elada.
24. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised, kohus ei olle positiivseid asjaolusid piisavalt arvesse võtnud ning on liialt tuginenud E. Gaiduki eelnevale elukäigule. Kuritegude toimepanemisest on palju aega möödas, individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on saavutatud ja karistuse eesmärgid täidetud. E. Gaiduk on oma käitumisega vanglas tõestanud, et suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, ei pane enam kuritegusid toime ega suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. E. Gaiduk märgib, et ei ole toimepandut õigustanud ning on kuritegusid kahetsenud ja hukka mõistnud. Kohus ei ole hinnanud, kas uue kuriteo toimepanemise risk oleks maandatav vangistuse asemel kriminaalhooldusega. E. Gaiduk ei ole rahul ka sellega, et vangla käsitleb teda kõrgohtlikuna 2