← Eesti

2-14-62803/255

Obsah (6)§ 445§ 651§ 442§ 654§ 272§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-14-628

) § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. 5 Kohus leidis muu hulgas järgmist: 4.

  1. Kohus rahuldas PKS § 27 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginedes kostja nõude tuvastada, et XX kinnistu kuulub tema lahusvarasse, ning jättis rahuldamata hageja nõude ½ XX kinnistu jagamiseks ühisvarana. ½ XX kinnistust tagastati kostjale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga Maakonnakomisjoni 26.04.1994 otsuse nr 5662 ja Palupere Vallavalitsuse 27.09.2002 korralduse nr 151 alusel. Tsiviilasjas nr 2-08-12758 lõpetati kostja, H.U. , R.S. ja L.P. kaasomand XX kinnistule, jäeti kinnistu kostja ainuomandisse ning pandi kostjale kohustus maksta H.U. , R.S. ja L.P. välja nende osa rahas kokku 15 019,23 eurot. Kostja esitatud õiendiga on tõendatud, et L.U. on kinkinud kostjale XX talu kaasomandi lõpetamise eest tasumiseks 15 500 eurot. L.U. pangakonto väljavõtetest nähtub, et alates 06.02.2004 kuni 23.11.2014 on L.U. kandnud kostja kontole kokku 18 715,15 eurot. 4.
  2. Kohus arvas OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamise eest PKS § 34 lg 3 alusel ühisvara hulka hüvitise 178 957,14 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 89 478,57 eurot. OÜ Pro Fiksum näol oli tegemist poolte ühisvaraga. Kostja võõrandas OÜ Pro Fiksum 100% osa 16.01.2015 TartEst OÜ-le. Tehing toimus hageja tahteavalduseta. Kohus märkis, et ei pea võimalikuks lähtuda OÜ Pro Fiksum osa väärtuse kindlakstegemisel kostja esitatud AS Krediidiinfo hinnangust, lähtuda tuleb tehtud ekspertiisist. U. Võimre eksperdiarvamuse järgi tuleb OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtuseks 16.01.2015 seisuga lugeda ettevõtte netovara väärtus seisuga 31.12.2014, milleks on 253 172 eurot. Ekspert märkis, et kui tsiviilasjas viiakse läbi täiendavaid ekspertiise, mis puudutavad OÜ Pro Fiksum kinnisasjade õiglast väärtust, siis on sellel osa väärtusele järgmine mõju: summa, mille võrra OÜ Pro Fiksum kinnisasja(de) eksperthinnangus märgitud turuväärtus on suurem (või väiksem) kinnisasja jääkväärtusest OÜ Pro Fiksum raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014, liidetakse (või lahutatakse) OÜ Pro Fiksum netovara väärtusele (või väärtusest) seisuga 31.12.
  3. R. Lubi eksperdiarvamuste kohaselt oli 16.01.2015 seisuga kinnistu XX , XX linn, Valgamaa turuväärtus 51 000 eurot, kinnistu XXXXXXX linn, Valgamaa turuväärtus 15 000 eurot ja korteriomandi XXXXXXX turuväärtus 39 000 eurot. U. Võimre eksperdiarvamusest nähtub, et XX korteriomandi jääkväärtus 31.12.2014 seisuga oli 36 450,51 eurot. XX ja XX kinnistute jääkväärtust ekspertiisiaktist otseselt ei nähtu. Kostja on lähtunud sellest, et OÜ Pro Fiksum raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014 on hinnatud kinnisvara väärtuseks kokku 179 214,86 eurot. OÜ-le Pro Fiksum kuulunud kinnistute turuväärtus oli kokku 105 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et eksperdiarvamuse kohast OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86 euro võrra (179 214,86 eurot – 105 000 eurot) ning osa väärtuseks lugeda 178 957,14 eurot. 4.
  4. Hageja nõue seoses kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tuleb jätta rahuldamata. XX kinnistu kuulus kostja lahusvara hulka, 26.01.2012 kinkelepinguga sai hageja ½ XX kinnistu omanikuks. Tartu Maakohus lõpetas 29.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4677 poolte kaasomandi, jättis kinnistu kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 79 000 eurot, mis vastas poolele kinnistu turuväärtusest (eksperthinnangu järgi oli kinnistu turuväärtus 05.05.2016 seisuga 158 000 eurot). Kohus leidis, et hageja sai kinnistu kaasomandi koos kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud ehitustöödega ning kaasomandi lõpetamisel väljamõistetud hüvitisega on õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvel kuni 26.01.2012 tehtud ehitustööd. Põhjendatud ei ole hüvitada hagejale nii pool kinnistu väärtusest kui ka pool kinnistul tehtud ehitustööde maksumusest. Kinnistu hindamisel on arvestatud hindamise hetkeks kinnistul tehtud ehitustöid. 6 Tõendatud on ka, et suures osas on XX kinnistul tehtud ehitustöid kostja lahusvara arvel. Kostja ema L.U. kinnitab õiendis, et on kostjale kinkinud 6000 eurot sularaha XX garaaži ehituseks. S.M. kinnitab õiendis, et on andnud kostjale aastatel 2004–2006 sularaha 750 000 krooni (47 933 eurot) ja tema abikaasa V.M. kinkis kostjale 85 000 Kanada dollarit (ca 58 228 eurot), need rahad anti sihtotstarbeliselt XX maja valmis ehitamiseks. Kostja vande all antud ütluste kohaselt kõik, mis XXX tänavale tehtud, on tema tädi ja tädimehe ning ema toetusel. Kohus märkis, viidates PKS § 15 lg 1; § 16 lg-te 1, 2 ja § 17 sätetele, et XX kinnistu oli poolte eluase, kus hetkel elab kostja koos poolte ühise tütrega. Kohus jättis rahuldamata ka kostja nõude seoses XX kinnistu parendamisega kogu abielu vältel ühisvara arvelt. Kostja on nõuet põhjendanud sellega, et 26.01.2012 kinketehingu tulemusena läks kinnistu väärtus ja ½ ehitustööde kuludest/väärtusest üle hagejale. Hüvitisena palus kostja välja mõista 100 987,17 eurot, mis vastab poolele kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 teostatud ehitustööde maksumusest. Sel perioodil oli kinnistu kostja lahusvara. Samuti on kohus tuvastanud, et kinnistul on töid tehtud peamiselt kostja lahusvara arvel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  5. K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  6. novembri 2018 otsuse tühistamist osas, millega: - jäeti K.U. hagi ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks rahuldamata ja rahuldati osaliselt J.U. vastuhagi, kus tuvastati, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse; - jäeti ühisvara hulka arvamata hüvitis 178 957,14 eurot ületavas osas OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamise eest ja J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitis 89 478,57 eurot ületavas osas; - jäeti K.U. nõue seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 rahuldamata; - jäeti poolte nõuded rahuldatud osas resolutsioonis tasaarvestamata; - jäeti menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - jätta ½ XX kinnistust J.U. ainuomandisse ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 7509,62 eurot ning jätta rahuldamata J.U. vastuhagi tuvastamaks, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse; - arvata ühisvara hulka hüvitis 255 721,49 eurot seoses J.U. poolt OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamisega 16.01.2015 ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 127 860,75 eurot; - arvata ühisvara hulka hüvitis seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 100 987,18 eurot; - tasaarvestada resolutsioonis rahuldatud osas poolte nõuded; - jätta K.U. menetluskulud maakohtus osaliselt J.U. kanda ja J.U. menetluskulud tema enda kanda, v.a ekspertiisikulud, mis jätta poolte kanda võrdsetes osades; - jätta menetluskulud ringkonnakohtus J.U. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud kohtul alust tuvastada, et XX kinnistu kuulub tervikuna kostja lahusvarasse, kuna ½ kinnistust kuulub poolte lapse M.M. ainuomandisse. ½ XX kinnistust kuulub poolte ühisvara hulka. Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja tasus
  7. aastal kaasomanikele ½ XX kinnistu eest 15 019,23 eurot oma ema L.U. kingitud rahast. Sellised tõendid puuduvad. L.U. t ei ole tunnistajana üle kuulatud. Puudub mõistlik alus käsitleda L.U. poolt kostjale aastate jooksul tehtud ülekandeid ½ XX kinnistu eest kaasomanikele tasutud rahana. Kostja 7 18.06.2018 istungil vande all antud selgitustest järeldub, et ülekanded olid tehtud igapäevaste kulude katmiseks (poes ja apteegis käimine), mida tegi enam kui 10 aasta jooksul kostja; 2) tuli juhindudes U. Võimre eksperdiarvamuses antud juhistest OÜ Pro Fiksum netovara väärtusele seisuga 31.12.2014 liita 2549,49 eurot (39 000 – 36 450,51). Kirjeldatud korrigeerimist ei ole võimalik läbi viia XX ja XX kinnistute osas, kuna puuduvad tõendid, millisena oli XX ja XX kinnistute väärtust käsitletud U. Võimre eksperdiarvamuses. Järelikult OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtuseks 16.01.2015 seisuga on 255 721,49 eurot (253 172 + 2549,49), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 127 860,75 eurot. Kohus on nõustunud kostja 27.08.2018 seisukohtades avaldatuga, et OÜ Pro Fiksum raamatupidamisarvestuses on seisuga 31.12.2014 hinnatud kinnisvara väärtuseks 179 214,86 eurot ja järelikult tuli eksperdiarvamuse kohast osa väärtust vähendada 74 214,86 euro võrra. Viidatud ei ole ühelegi tõendile, kust väärtus 179 214,86 eurot pärineb. Kohus keeldus 07.05.2018 istungil kostja taotletud tõendeid kogumast. 18.06.2018 istungil nõustus kostja hageja arvutuskäiguga ja loobus täiendavate tõendite kogumise taotlusest. Seega on kostja väljendanud omaksvõttu nii hageja arvutuskäigu kui ka tõendite puudumise osas; 3) ei ole õige kohtu seisukoht, et hageja sai XX kinnistu kaasomandi koos kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud ehitustöödega ja kaasomandi lõpetamisel välja mõistetud hüvitisega on õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvel kuni 26.01.2012 tehtud ehitustööd. Riigikohus on ühisvara jagamisel seaduse vorminõuet mittejärgivate kinkelepingute osas märkinud, et kohus ei saa lahendada vaidlust tehingu alusel, mida õiguslikus mõttes ei eksisteeri (3-2-1-39-09, p 11). Selline põhimõte kohaldub ka praeguses vaidluses, kuna kinkelepingus või kaasomandi lõpetamisel puudub kokkulepe selle kohta, et kinkega hüvitatakse PKS § 34 lg 1 alusel varasemalt tekkinud nõue. Lisaks ei kata hagejale kaasomandi lõpetamisel väljamõistetud hüvitis ehitustööde maksumust. PKS § 16 lg 2 ja § 17 ei välista lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamise nõuet PKS § 34 lg 1 alusel. Samuti puuduvad tõendid, et ehitustööd oleksid tehtud kostja sugulastelt kingiks saadud raha eest; 4) tuleb poolte nõuded resolutsioonis rahuldatud osas tasaarvestada (

§ 445lg 1); 5) ei ole menetluskulude jätmine poolte endi kanda õiglane.

Menetlus venis kostja süül. Kostja keeldus koostööst ekspertidega ning eksitas kohut ja hagejat OÜ Pro Fiksum osa omaniku osas. Ekspertiisikulud tasus suuremas osas hageja. Samas on ekspertiiside tulemused vajalikud otsuse tegemisel. Osaliselt poleks ekspertiise vaja olnud, kui kostja poleks käitunud pahauskselt.

  1. J.U. vaidleb K.U. apellatsioonkaebusele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. novembri 2018 otsuse tühistamist osas, milles kohus: - mõistis J.U. lt K.U. kasuks välja OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamise eest hüvitise 32 163 eurot ületavas osas; - jättis rahuldamata J.U. nõude seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu parendamisega ühisvara arvelt; - jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastuapellant palub jätta kõik menetluskulud K.U. kanda. Vastuapellandi põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus tuvastanud, et XX kinnistu kuulub tervikuna kostja lahusvarasse. Kohus tuvastas korrektselt, et ½ XX kinnistust kuulub kostja lahusvara hulka, kuna see on soetatud lahusvara arvelt, st kostja ema kingitud rahaliste vahenditega. Vastavat asjaolu tõendavad L.U. kirjalik õiend (dokumentaalne tõend, mida hageja menetluses kahtluse alla ei seadnud) ja pangakonto väljavõtted. Kostja taotles L.U. tunnistajana ülekuulamist, kuid L.U. suri menetluse kestel. Väide, et ülekanded olid tehtud selle eest, et kostja käis ema abistamas, on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses. L.U. ei maksnud kostjale abistamise eest tasu; 8 2) jättis kohus ebaõigesti arvestamata AS Krediidinfo eksperthinnangu, mille järgi on OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtus 64 326 eurot. Hindaja selgituste kohaselt kasutati väärtuse leidmisel diskonteeritud vabade rahavoogude meetodit (DFCF), mida Riigikohus on tunnustanud ainuvõimaliku ja usaldusväärse hindamismeetodina. Juhul kui tugineda üksnes U. Võimre eksperdiarvamusele, on kohus õigesti asunud seisukohale, et arvamuse kohast osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86 euro ulatuses. Hageja ei esitanud 07.05.2018 kohtuistungil kostja arvutuskäigule vastuväiteid, mistõttu ei saa ta sellele tugineda apellatsioonis. See, et aluseks tuleb võtta kinnistu jääkväärtus raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014, tuleneb U. Võimre arvamusest. 31.12.2014 seisuga raamatupidamisandmed on kinnitanud OÜ Pro Fiksum tegevjuhi ja juhatuse liikmena hageja. Juhul kui ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohus ei saanud tuvastada, et 31.12.2014 seisuga on hinnatud kinnisvara jääkväärtus kokku 179 214,86 eurot, siis on kohus ebaõigesti jätnud kostja taotletud tõendid toimikusse võtmata. Kostja 16.05.2018 taotluse tõendite kogumiseks on kohus jätnud lahendamata; 3) jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude XX kinnistu väärtuse suurendamise eest hüvitise tasumiseks. Kohus on korrektselt tuvastanud, et raha tööde tegemiseks tuli kostja sugulastelt ja seega on tööd tehtud kostja lahusvara arvel. Kohus on õigesti järeldanud, et nõue tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et ½ kinnistust anti hagejale üle koos väidetavalt ühisvara arvelt teostatud parendustega. See tähendab, et hageja varakogumit ei ole kahjustatud. Hüvitise väljamõistmine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise; 4) kui ringkonnakohus nõustub hagejaga, et XX kinnistul ühisvara arvelt tööde teostamise tõttu tuleb mõista kostjalt välja hüvitis, kuulub rahuldamisele ka kostja vastuhagi samas nõudes. Tööde lõppemisel oli kinnistu nii kostja kui hageja lahusvara ½ ulatuses. Seadusandja ei ole seadnud ajalist kriteeriumi, kas lahusvara huvides tehtud kulutused ühisvarast on tehtud ajal, kui pool oli juba lahusvara omanik või (vahetult) enne, kui pool sai lahusvara omanikuks. Ei ole põhjendatud, et üks abikaasa peab ühisvarast oma lahusvara huvides tehtud kulutusi hüvitama, samas kui teine abikaasa tema lahusvara huvides tehtud kulutusi hüvitama ei pea; 5) tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja lükkas kõik kostja kompromissettepanekud tagasi. Menetlus venis eelkõige ekspertiiside tegemise tõttu.
  3. K.U. vaidleb J.U. vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kajasta AS Krediidiinfo raport OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtust 16.01.2015 seisuga, vaid 13.05.2015 seisuga. Raport on ebausaldusväärne, allkirjastamata, ei selgitata, milliste algandmete alusel on see koostatud ja kuidas on hindamismetoodikat rakendatud; 2) ei põhine kostja nõue hagejalt XX kinnistu parendamise eest hüvitise väljamõistmiseks seadusel. Ajal, kui kinnistul tehti ühisvara arvelt ehitustöid, kuulus see kostja lahusvarasse. PKS § 34 lg 1 kohaldamine on võimalik ainult olukorras, kus ühisvara kasutatakse lahusvara huvides. Hilisemad tehingud ei saa muuta PKS § 34 lg 1 alusel tekkinud õigusi ja kohustusi; 3) ei ole kostja teinud ühtegi mõistlikku kompromissettepanekut, vaid on menetluse käigus suure osa ühisvarast ja oma lahusvarast tagaselja võõrandanud või hüpoteekidega koormanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata K.U. nõude ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks 9 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3) ning rahuldas osaliselt J.U. vastuhagi ja tuvastas, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.3); milles maakohus jättis ühisvara hulka arvamata hüvitise 178 957,14 eurot ületavas osas Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamise eest ning jäeti J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitis 89 478,57 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4); milles maakohus jättis rahuldamata K.U. nõude seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.5); milles maakohus jättis poolte nõuded rahuldatud osas otsuse resolutsioonis tasaarvestamata ning milles maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). J.U. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis J.U. lt K.U. kasuks välja Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamise eest hüvitise 32 163 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4); milles maakohus jättis rahuldamata J.U. nõude seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu parandamisega ühisvara arvelt (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.11) ning milles maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelmärgitud vaidlustatud osas.

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis ühisvara hulka arvamata hüvitise 178 957,14 eurot ületavas osas Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamise eest ja J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitise 89 478,57 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4) ning jättis poolte rahalised nõuded rahuldatud osas otsuse resolutsioonis tasaarvestamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega arvab ühisvara hulka hüvitise 255 721,49 eurot seoses J.U. poolt Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamisega ja mõistab J.U. lt K.U. kasuks välja hüvitise 127 860,75 eurot. Ühtlasi ringkonnakohus tasaarvestab poolte rahalised nõuded rahuldatud osas, mille tulemusena mõistab J.U. lt K.U. kasuks välja 109 637,93 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 tuleb täpsustada ja lugeda õigeks, et J.U. lahusvarasse kuulub ½ XX kinnistust. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. K.U. apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja J.U. vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Pooltel puudub vaidlus, et Pro Fiksum OÜ osa kuulus täies ulatuses poolte ühisvarasse ning J.U. võõrandas selle K.U. tahteavalduseta. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt Pro Fiksum OÜ osa väärtuse üle. U. Võimre eksperdiarvamuse (IV kd, tl 205-219) kohaselt tuleb Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuseks seisuga 16.01.2015 lugeda ettevõtte netovara väärtus seisuga 31.12.2014, milleks on 253 172 eurot. Ekspert U. Võimre märkis lisaks, et kui käesoleva tsiviilasja raames viiaks läbi täiendavad ekspertiisid, mis puudutavad Pro Fiksum OÜ kinnisasjade õiglast väärtust, siis on sellele Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtusele järgmine mõju: summa, mille võrra Pro Fiksum OÜ kinnisasja(de) eksperthinnangus märgitud turuväärtus on suurem (või väiksem) kinnisasja jääkväärtusest Pro Fiksum OÜ raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014, liidetakse (või lahutatakse) Pro Fiksum OÜ netovara väärtusele (või väärtusest) seisuga 31.12.
  3. Nähtuvalt asja materjalidest kuulus Pro Fiksum OÜ-le kolm kinnistut, millest XX ja XX kinnistutel asuvad tootmishooned ning XX korteriomand on osaühingu põhitegevuseks mittevajalik vara. U. Võimre eksperdiarvamuses on välja toodud XXXX korteriomandi 10 jääkväärtus 36 450,51 eurot, tootmisega seotud kinnistute jääkväärtusi arvamuses välja toodud ei ole. Ekspert R. Lubi arvamuste kohaselt on XX kinnistu turuväärtus 16.01.2015 seisuga 51 000 eurot, XX kinnistu turuväärtus 16.01.2015 seisuga 15 000 eurot ja XX korteriomandi turuväärtus 16.01.2015 seisuga 39 000 eurot (kokku 105 000 eurot). 16.05.2018 esitas J.U. taotluse (VI kd, tl 168-173) võtta asja materjalide juurde Pro Fiksum OÜ osa väärtuse hindamise läbiviimiseks ekspert U. Võimrele Pro Fiksum OÜ raamatupidaja ja J.U. poolt esitatud dokumendid, sh pearaamat ja põhivarade nimekiri, ning vajadusel esitada ekspert U. Võimrele täiendavad küsimused, et selgitada välja XX ja XX kinnistute (tootmishoonete) jääkväärtused. J.U. eelnimetatud taotlust arutati maakohtu 18.06.2018 istungil ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt (VI kd, tl 194 keskel) on J.U. lepinguline esindaja märkinud, et eksperdi poolt ei ole viidatud ühelegi dokumendile, mis kinnitaks XX ja XX kinnistu väärtust ning nad ei saa teha tehingut, mida ekspert soovitas. Lisaks märkis J.U. lepinguline esindaja, et kui kinnistute väärtust pole võimalik korrigeerida, siis palub seda mitte teha. Seejärel kinnitas J.U. , et „Mulle sobib. Ma loobun, pange juurde.“ Lõpetuseks kinnitas J.U. lepinguline esindaja, et „Andmete väljanõudmine venitaks menetlust. Loobume oma taotlusest.“ Eeltoodust järeldub üheselt, et J.U. loobus 18.06.2018 kohtuistungil 16.05.2018 esitatud taotlusest. Seda kinnitab ka 18.06.2018 kohtuistungi eelviimane lõik (VI kd, tl 202 pöördel), milles maakohus määras pooltele teeside ja menetluskulude nimekirja või kompromissi esitamise tähtajaks 27.08.
  4. Vastuväidet maakohtu nimetatud protokollilisele määrusele J.U. ei esitanud. 27.08.2018 maakohtule esitatud seisukohas (VII kd, tl 13-19) märkis J.U. , et XX kinnistu raamatupidamislik väärtus on 31.12.2014 seisuga 85 421,59 eurot ja XX kinnistu raamatupidamislik väärtus 57 342,76 eurot ning kinnisvara väärtuseks koos XX korteriomandi väärtusega kokku 179 214,86 eurot. Seejuures märkis J.U. , et nimetatud andmed tulenevad Pro Fiksum OÜ pearaamatu andmetest, mis on olnud aluseks ka ekspert U. Võimre arvamusele ning et ka ekspert U. Võimre on arvamuses hinnanud Pro Fiksum OÜ kinnisvara väärtuseks kokku 179 214,86 eurot. Maakohtu vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus J.U. 27.08.2018 esitatud andmetega ning leidis, et Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86 euro võrra (253 172-74 214,86=178 957,14) ning osa väärtuseks lugeda 178 957,14 eurot. (74 214,86 tuleneb järgmisest tehtest: J.U. esitatud väidetav kinnisvara väärtus 179 214,86 eurot miinus ekspert R. Lubi hinnatud kinnisvara väärtus 105 000 eurot). Ringkonnakohus nõustub K.U. apellatsioonkaebuses seisukohaga, et maakohus on põhjendamatult tuginenud Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuse kindlakstegemisel J.U. 27.08.2018 maakohtule esitatud paljasõnalistele ja tõendamata väidetele. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, milliste tõendite alusel maakohus J.U. 27.08.2018 esitatud arvandmetega nõustus. Seetõttu ei vasta maakohtu otsus selles osas

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Teiseks on J.U. maakohtule 27.08.2018 esitatud väited valed, kuna ekspert U. Võimre ei ole arvamuses tuvastanud (ega märkinud) XX ja XX kinnistute väärtusi ega kinnistute väärtusi kokku summas 179 214,86 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitas maakohtu 18.06.2018 istungil ka J.U. ise (VI kd, tl 194). Ringkonnakohus märgib lisaks, et J.U. (R. Lubi eksperdiarvamuste kohaselt oli J.U. Pro Fiksum OÜ juhatuse liige) ei ole 27.08.2018 seisukohale ega vastusele K.U. apellatsioonkaebusele lisanud Pro Fiksum OÜ pearaamatut ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid XX ja XX kinnistute raamatupidamislike väärtuste kohta. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et J.U. 27.08.2018 kohtule esitatud andmed ei ole tõesed (ei ole kontrollitavad) ning Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda ekspert U. Võimre arvamusest. 11 J.U. vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukoht, et 07.05.2018 kohtuistungil K.U. nõustus temapoolse arvutuskäiguga XX ja XX kinnistute väärtuste osas, on ebaõige. Iseenesest õige on J.U. see väide, et maakohus jättis lahendamata tema poolt 07.05.2018 esitatud vastuväite kohtu tegevusele (VI kd, tl 164 pöördel). Samas leiab ringkonnakohus, et kuna vastuväide puudutas kohtu tegevust seonduvalt ekspert R. Lubi arvamustega ning kuna järgnevas menetluses ei olnud ekspert R. Lubi arvamused vaidluse esemeks, siis ei mõjutanud maakohtu poolt J.U. 07.05.2018 esitatud vastuväite lahendamata jätmine vaidluse lõpptulemust. Ekspert R. Lubi arvamuse kohaselt oli XX korteriomandi turuväärtus 16.01.2015 seisuga 39 000 eurot ja U. Võimre arvamuse kohaselt nimetatud korteriomandi jääkväärtuseks 36 450,51 eurot. Juhindudes ekspert U. Võimre juhisest (IV kd, tl 219) tuleb Pro Fiksum OÜ 100% osa netovara väärtusele liita 2549,49 eurot (39 000 – 36 450,51) ning seega kujuneb Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuseks 255 721,49 eurot (253 172 + 2549,49). Seetõttu tuleb J.U. lt K.U. kasuks välja mõista ½ Pro Fiksum OÜ 100% väärtusest, s.o 127 860,74 eurot (255 721,49: 2). K.U. apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. 11.

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Nimetatud sättest tuleneb, et kui kohus poolte tasaarvestatavad nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, peab kohus poolte nõuete osas võtma seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas ning kohtuotsusega mõistetakse välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Asja materjalidest nähtuvalt tuleb J.U. lt K.U. kasuks välja mõista 128 860,74 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1.4 ja 1.6 järgi 127 860,74 eurot +1000 eurot). Samas tuleb K.U. lt J.U. kasuks välja mõista 19 222,81 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.1, 2.5 ja 2.10 järgi 5759,50 eurot+5791,10 eurot+7672,21 eurot). Seega on K.U. l J.U. vastu rahaline nõue summas 128 860,74 eurot ja J.U. l K.U. vastu rahaline nõue summas 19 222,81 eurot. Kuna tasaarvestuse eeldused on täidetud, tuleb poolte rahalised nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestada. Sellest tulenevalt poolte nõuded kattuvas, s.o 19 222,81 euro, ulatuses lõppevad ning J.U. lt tuleb K.U. kasuks välja mõista 109 637,93 eurot (128 860,74 eurot-19 222,81 eurot). K.U. apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. 12. Muus osas on maakohtu vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud muudele põhjendustele (v.a Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtus, rahaliste nõuete tasaarvestamine) ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

  1. Maakohus jättis põhjendatult K.U. nõude ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks rahuldamata. Puudub vaidlus, et J.U. tasus
  2. a teistele XX kinnistu kaasomanikele ½ XX kinnistu eest 15 019,23 eurot. Vaidluse all on endiselt küsimus, kas J.U. tasus nimetatud summa oma emalt kingina saadud raha eest või mitte. Pangakonto väljavõtted (II kd, tl 40-46) tõendavad, et L.U. (J.U. ema) on kandnud J.U. kontole ajavahemikul 06.02.2004 kuni 23.11.2014 kokku 18 715,15 eurot ning õiendis (II kd, 12 tl 29) on L.U. kinnitanud, et kinkis J.U. le XX talu kaasomandi lõpetamise tasumiseks (pangaülekanded) 15 500 eurot. K.U. apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud ülekanded tehtud L.U. igapäevaste kulude katmiseks, kuna J.U. on vande all kinnitanud, et ta käis ema abistamas (viis talle süüa ja tegi puid). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud J.U. vande all antud ütlustega ei ole võimalik kummutada L.U. omakäelist kinnitust, et pojale tehtud ülekannete summas 15 500 eurot eesmärgiks oli tasuda teistele kaasomanikele ½ XX kinnistu omandi kaotuse eest. Oluline on siinjuures rõhutada, et L.U. omakäeline kinnitus (II kd, tl 29) on käsitletav kirjaliku tõendina

§ 272tähenduses, mille ehtsust ei ole vaidlustatud ning J.U.

taotlust L.U. tunnistajana ülekuulamiseks ei saanud maakohus rahuldada L.U. surma tõttu. Iseenesest õige on see K.U. väide, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et J.U. poolt teistele kaasomanikele tasutud 15 019,23 eurot on sama raha, mille kinkis J.U. le tema ema. Samas tõendavad pangaülekannete väljavõtted, et 18 715,15 eurot on L.U. kinkinud oma pojale K.U. ja J.U. kooselu ajal ning seega suurenes J.U. lahusvara nimetatud summa võrra. Ülalmärgitud põhjendustel tuvastas maakohus õigesti, et ½ XX kinnistust kuulub J.U. lahusvarasse. Samas on maakohus kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.3 ekslikult tuvastanud, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 205) nähtuvalt kuulub ½ XX kinnistust M.M. le. Nimetatud asjaolu üle pooltel maakohtus vaidlus puudus. Selles osas tuleb maakohtu otsuse p-i 2.3 täpsustada.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt omandas J.U. XX kinnistu enne abielu sõlmimist 21.06.
  2. 26.01.2012 kinkelepinguga sai K.U. ½ XX kinnistu omanikuks. Poolte kaasomand XX kinnistu osas lõpetati Tartu Maakohtu 29.08.2016 (jõustunud) otsusega. Sama kohtuotsusega tuvastati XX kinnistu turuväärtus 05.05.2016 seisuga 158 000 eurot, jäeti kinnistu J.U. ainuomandisse ning J.U. lt mõisteti K.U. kasuks välja hüvitis 79 000 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaasomandi lõpetamisel väljamõistetud hüvitisega on K.U. le õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvelt perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud ehitustööde maksumus. Maakohtu 29.08.2016 otsuse aluseks olnud eksperthinnangus on arvestatud kõigi hindamise hetkeks kinnistul tehtud ehitustöödega, millised mõjutasid kinnistu väärtust. Seetõttu on alusetu K.U. nõue arvata ühisvara hulka hüvitis XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustööde maksumus perioodil 21.06.2012 kuni 26.01.
  3. J.U. on vastuapellatsioonkaebuses märkinud, et kui K.U. nõue 100 987,18 euro väljamõistmiseks seoses ehitustöödega XX kinnistul rahuldatakse, siis palub ta rahuldada tema nõude K.U. vastu 100 987,17 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus seonduvalt hüvitise väljamõistmisega XX tehtud ehitustöödega tuleb jätta rahuldamata.
  4. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Pro Fiksum OÜ osa väärtuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda J.U. poolt koos vastuhagiga esitatud Krediidiinfo AS-i hinnangust (I kd, tl 152172). Nimetatud hinnangu ebausaldusväärsusele viitab esmalt asjaolu, et hinnang on allkirjastamata ja sellest ei nähtu isikut, kes hinnangu koostas. Lisaks nähtub hinnangust (I kd, tl 172), et analüüsiks esitatud info on kogutud avalikest allikatest ja analüüsitavast ettevõttest. Krediidiinfo ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust ning raporti piisavust või täpsust. Kuna hinnangust ei nähtu, millistele algandmetele on hinnangu andjad tuginenud ning hinnangu andjad on ise kinnitanud, et nende allikate usaldusväärus ei ole garanteeritud, siis on ka ringkonnakohtu hinnangul Krediidiinfo AS-i hinnang tõendina ebausaldusväärne ning 13 maakohus lähtus Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuse kindlakstegemisel õigustatult ekspert U. Võimre arvamusest. J.U. vastuapellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
  5. Maakohus jättis

§ 164

lg 1 alusel menetluskulud õigesti poolte endi kanda ning apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei ole põhjendatud.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas (sh ühisvara jagamise vaidluses) kannavad kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätestab küll erandi menetluskulude jaotamise kohta mh abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhuks, kuid Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10) peab lg 2 kohaldamiseks olema mõistlik põhjus. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest (ega ka asja materjalidest) ei nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mida saaks käsitleda mõistliku põhjusena

§ 164lg 2 tähenduses.

Iseenesest õige on K.U. apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et menetlus maakohtus kestis ligi neli aastat. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid pooled menetluse kestel hulgaliselt erinevaid taotlusi (sh ekspertiiside määramiseks) ning viimase ekspertiisi määras maakohus K.U. taotluse alusel 30.11.2017 (V kd, tl 197). Samuti nähtub asja materjalidest, et maakohus pidi lahendama mitmeid ekspertiisidest tulenevaid poolte menetlusabi taotlusi, mis omakorda tõid kaasa menetluse venimise. Seega ei saa ka väita, et menetlus maakohus venis üksnes J.U. käitumisest tingituna. K.U. seisukoht, et tema menetluskulud maakohtus tuleks jätta seetõttu osaliselt J.U. kanda ning ekspertiisikulud võrdsetes osades poolte kanda, ei ole põhjendatud. J.U. vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kõik menetluskulud tuleks jätta K.U. kanda, kuna K.U. ei olnud nõus temapoolsete kompromissettepanekutega, ei ole põhjendatud. J.U. ei ole vastuapellatsioonkaebuses viidanud ühelegi maakohtus tehtud tõsiseltvõetavale kompromissettepanekule, millest K.U. põhjendamatult keeldus. 17. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta poolte endi kanda. Mõistliku põhjusena menetluskulude teistsugusele jaotamisele ei anna alust ka see, et ringkonnakohus rahuldas osaliselt K.U. apellatsioonkaebuse Pro Fiksum OÜ 100% osa eest hüvitise väljamõistmisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.