1-16-6569/53

1 Kriminaalasi nr 1-16-6569 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6569 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENISS LVOV, isikukood 37603230290, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.05.2016 ja lõpp 03.11.2020 RESOLUTSIOON Jätta DENISS LVOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Lvov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 02.12.2016 otsusega nr 1-16-6569 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 03.05.
2. Deniss Lvovi on kriminaalkorras karistatud 13 korda. Reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on soov saada kiirelt rahalist kasu ja sõltuvusprobleemid. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud korduvate 2 varguste (sealhulgas ka laskerelva varguse ning laskemoona omandamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil), dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise eest, mootorsõiduki ärandamise, omavolilise sissetungi, narkootilise aine omandamise ning narkootikumide tarvitamise eest kinnipidamisasutuses. Käesoleval juhul on lisandunud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuriteod on nii ette planeeritud kui ka juhust kasutades toime pandud. Deniss Lvovi on ühe korra kriminaalhooldusele määratud, kuid vastavalt 03.11.2009 koostatud ettekande andmetele sooritas ta uued kuriteod alates katseaja
3. kuust. Deniss Lvov viibis vahi all alates 16.02.2009 ja sisulist kriminaalhooldust ei toimunud. Ajavahemikul 17.01.-07.03.2018 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav oli korduvalt registreeritud Sõltuvusrühma, kuid sinna ei ilmunud. Kümnest korrast kaks korda käis Terviserühmas, kuid seda ei läbinud. Ajavahemikul 04.10.2017-04.01.2018 oli isik hõivatud majandustöödega. Ajavahemikul 30.01.-29.03.2018 osales kinnipeetav Corrigo tugigrupis. Kinnipeetav paigutati 12.06.2018 Viru Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Ajavahemikul 20.06.-30.06.2018 töötas isik avavangla majandustöödel abitöölisena. Kinnipeetav käis kaks korda kuus väljaspool avavanglat Xxxx aadressil xxxx piiblikursustel ning jumalateenistustel. Ajavahemikul 01.07.-22.07.2018 töötas isik järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes Xxxx AS. Töösuhe peatati poolte kokkuleppel, kuigi töölepingu ütles üles tööandja. 25.07.2018 viidi kinnipeetavaga läbi võlanõustamine. 07.08.2018 käis isik järelevalveta väljaspool avavanglat Xxxx aadressil xxxx võlanõustaja juures. 07.08.2018 käis isik järelevalveta väljaspool avavanglat Töötukassas töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotlemisel. Alates 07.08.2018 oli isik registreeritud Eesti Töötukassas aktiivse tööotsijana. Ajavahemikul 08.08.-11.10.2018 töötas isik järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes Xxxx OÜ. Töösuhe lõppes poolte kokkuleppel, kuigi töölepingu ütles üles tööandja. Ajavahemikul 24.08.-25.08.2018 käis isik lühiajalisel väljasõidul oma lähedaste juures. Väljasõit möödus probleemideta. Ajavahemikul 05.08.2018-25.02.2019 töötas kinnipeetav avavangla majandustöödel toidujagajana. Viimane kord kui ta 24.02.2019 tuli tagasi kirikust, leiti ja võeti tema juurest ära keelatud esemed - suitsupaberid. Töötamine lõppes, seoses kinnisesse vanglasse paigutamisega. 07.02.2019 anti kinnipeetavale töölehed tulude kulude kohta, millised ta täitis. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Deniss Lvovi sõnul elas ta enne vangistust õe ja vennaga 3-toalises korteris aadressil xxxx. Antud korter kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnipeetava emale I L, kes elab ja töötab xxxx. Deniss Lvov väljendas soovi vabaneda aadressile xxxx kuhu ta omab sissekirjutust ka rahvastikuregistri andmetel. Kinnipeetava venna O L sõnul elab antud korteris kinnipeetava õde, tema ise ning ema, kes soovib Eestisse tagasi kolida. Kuna ema I L ise viibib praegu xxxx ega soovinud, et kodukülastus oleks teostatud ilma tema juuresolekuta, siis elukoha kontrolli ei ole teostatud. Ka varasemalt tehtud vanglapäringute puhul ei ole õnnestunud elukoha kontrolli teostada. Vestlusel väitis kinnipeetav, et ema tuleb märtsi lõpus tagasi Eestisse ja siis saab teha ka elukoha kontrolli. Kinnipeetavale selgitati, et las ema võtab siis kriminaalhooldajaga ühendust. Käesoleva kuriteo raames käitles kinnipeetav ebaseaduslikult narkootilist ainet korteris, kuhu ta soovib peale vabanemist elama asuda, mistõttu on eluasemega seotud ka risk ja ohtlikkus. Kinnipeetav on väidetavalt õppinud alates
4. klassist
5. Keskkoolis, seejärel
6. klassist alates käis
7. Keskkoolis. Seejärel suunati
8. klassi Tapa Erikooli, kus õppis 1 aasta. Väidetavalt omandas Tapa Erikoolis mööblitisleri eriala, kuid 3 erialaõpet ei jõudnud lõpetada. Riigikeele tase on
9. Kinnipeetav üritas vanglas ka riigikeelt õppida, kuid ei saanud hakkama. Saab aru õppimise vajalikkusest, aga kuna rahalised nõuded on suured, siis avavanglas soovis pigem minna tööle kui eriala õppima, et tasuda rahalisi võlgnevusi. Lukksepa ja ehitustöölise kutseoskused omandas isik enda sõnul töötamise käigus. Avavanglas soovis juhilube teha, kuna neid pole kunagi olnud ja see tõstaks ka konkurentsi tööturul. Kinnipeetava sõnul töötas ta enne vangistust mitteametlikult Tallinnas tuttava juures, tehes siseviimistlust ja sellega sarnaseid töid. Varasemalt on isik töötanud ema juures mitteametlikult ehitusel siseviimistlustöödel. Kinnipeetava sõnul oli palk hea ja vajadusel toetas teda ka õde. Varasemalt saadud tulust ei piisanud vajaduste rahuldamiseks, kuna isik tarvitas narkootikume. Ametlikku töökogemust on vähe, pigem on isik teinud juhutöid. Kasiinodes võidetud raha oli üheks tema sissetulekuallikaks. Seisuga 22.03.2019 on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 21 778,09 eurot ja vabanemisfondis on 772,35 eurot. Isiku sõnul soovib ta nõuded tasuda, kuid see pole jõukohane. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid (vargused) majandusliku kasu saamise eesmärgil, samuti käesoleva kuriteo puhul esines majandusliku kasu saamise soov, mida isik ise ei tunnista. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Ametnikul ei õnnestunud kinnipeetava emalt poja kohta mingit infot saada. Seega, kas ema I L on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama peale vabanemist, ei ole teada. Lähedastest on kinnipeetaval ema I L, poolõde J P, õde I-D L ja vend O L. Isa O L elab perest eraldi. Kinnipeetav oli siis 15-aastane kui vanemad lahutasid. Abielu T L lahutati xxxx. aastal seoses isiku vangistusega. Abielust on sündinud poeg A (xxxx), kellega isik väidetavalt suhtleb. Poja kasvatamisel osalenud ja teda rahaliselt toetanud ei ole. Suhted ema, õega ja vennaga on väidetavalt positiivsed. Õde I-D ja vend elavad aadressil xxxx, kus kinnipeetav ka ise enne vangistust elas. Vajadusel toetasid õde ja ema isikut ka materiaalselt. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb enamasti kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Kinnipeetav võib olla teiste poolt mõjutatav, kuna osa varavastaseid kuritegusid on sooritatud grupis. Isik tunnistab, et narkootikumidest vabanemiseks peab ta oma suhtlusringkonda muutma ja saama üle oma sõltuvusest. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava korduvad kriminaalkaristused. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi üliharva ja väikestes kogustes. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav xxxx. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ning on saanud vastavat ravi. Narkootikumidest proovis isik esimesena
10. aastal kanepit, LSD-d, peale seda hakkas tarvitama opiaate. Hiljem on proovinud ka korra kokaiini ja ecstasyt, enne vangistust tarvitas fentanüüli. NPALS alusel on isikut korduvalt karistatud. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume ka kinnipidamisasutuses ning proovinud neid peale lühiajalist kokkusaamist ka vanglasse tuua. Kinnipeetav tegeles enamus oma ajast narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Isik olevat proovinud abi saada ka dr L juurest. See aitas mingiks ajaks. Vestlusel mainis isik ka, et on üritanud narkoüledoosiga endalt elu võtta, mis ei õnnestunud. Viimane narkootikumide tarvitamine oli
11. aasta mais (fentanüül). Sõnades on kinnipeetav motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest, kuid tulenevalt pikaajalisest tarvitamise kogemusest vajab ta loobumiseks tuge ja suunamist. Kinnipeetava andmetel põeb ta kroonilist haigust ning tal oli diagnoositud 40% töövõimetus. Käesoleval ajal on isik töövõimeline. Seoses narkootikumide tarvitamisega on isikul diagnoositud ka psüühika- ja käitumishäired, depressioon. Tunnistab, et on varasemalt psühhiaatri poolt määratud ravi saanud, kuid enam seda ei soovi. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Oma tegude tagajärgedest ja mõjust teistele isikutele saab sõnaliselt küll aru, kuid eelistab siiski lähtuda enese heaolust. On endale seadnud küll realistlikud ja teostatavad eesmärgid (sõltuvusest vabanemine, töötamine ja võlgnevuste tasumine), kuid arvestades isiku varasemat elukäiku ning vähest tahtejõudu, siis on oht tagasilanguseks. Vanglaametnikesse on isik eelnevate vangistuste ajal suhtunud negatiivselt - ametnike 4 solvamine, korralduste mittetäitmine. Kinnipeetaval on seisuga 22.03.2019 neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on toime pandud avavanglas olles. 20.03.2019 alustati kinnipeetava paigutamist avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda, kuna on alust arvata, et ta võib panna veel toime õigusrikkumisi. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ja sooritanud uusi kuritegusid. Suhtumine ühiskonda on olnud ükskõikne, väärtushinnanguid on kujundanud pikaajaline kokkupuude vangla subkultuuriga. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks justkui oleks, kuid puuduvad tahe ja oskused. Näeb, et hea töökoha ja lähedaste toetuse olemasolul suudab toime tulla, kui vaid vabaneks ka narkosõltuvusest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Deniss Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata temale katseaeg kuni 03.11.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Katseajaks tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7 sätestatud kohustusi. Deniss Lvov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkab ta aadressil xxxx koos ema ja õega. Vend elab koos oma elukaaslasega. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta ei esitanud tõendit, kuna tal on mitu kohta, mis on valmis teda tööle võtma, aga nendes on väike palk. Kui ta vabaneb ja leiab parema palgaga koha, siis läheb ta sinna tööle. Tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mitte
12. Tööle saab ta minna Xxxx OÜ-sse. Töötukassas arvel olles sai ta laadurijuhi tunnistuse. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Lvovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Deniss Lvovi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Lvov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole varasem karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Eelmine kuritegu oli vargus, käesolev kuritegu on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. 5 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vangistuses olles sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales Corrigo tugigrupis ning on olnud hõivatud majandustöödel abitöölisena ja toidujagajana ning töötanud ka väljaspool vanglat. Töötamine lõppes seoses isiku avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamisega. Samas oli kinnipeetav korduvalt registreeritud Sõltuvusrühma, kuid sinna ei ilmunud, samuti käis ta kümnest korrast kahel korral Terviserühmas, mida ei läbinud. Kinnipeetav käis lühiajalisel väljasõidul oma lähedaste juures, mis möödus probleemideta. Deniss Lvov käis ta väljaspool vanglat Xxxx, kust viimast korda 24.02.2019 tagasi tulles leiti tema juurest keelatud esemeid. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust ning kus käesoleva kuriteo raames käitles narkootilisi aineid, mistõttu püsib elukohaga seotud uue kuriteo toimepanemise risk. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult. Kuivõrd ta tarvitas narkootilisi aineid, ei piisanud majanduslikult toimetulemiseks töö tegemise eest saadavast tasust, mistõttu pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval 21 778,09 eurot, mida ta soovib tasuda, kuid see ei ole ilmselt jõukohane. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb enamasti kriminaalse taustaga ja narkootilisi aineid tarvitavatest isikutest, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval xxxx, mida isik ka ise tunnistab. Ta on varem saanud ravi, mis on lühiajaliselt ka aidanud, kuid seejärel on tekkinud tagasilangus ning ta on hakanud jälle tarvitama. Seega on narkootiliste ainete tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kohtul puudub veendumus, et isiku poolt seni ärakantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Deniss Lvovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
13. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
14. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 04.06.2019 kohtumäärus 1-16-6569 jõustus
15. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent