alusel ekspertiisiks esitatud narkootiline aine ja jätta see kooskõlas NPALS § 7 lg 3 ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 7)
lg 1 järgi kriminaalasja juurde asitõendina võetud ja Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad läbipaistev kilekott, 3 fooliumnutsakat ja digitaalne kaal. Asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Asjaolud: R Kit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 22.04.2019.a, Tallinnas Lastekodu tänav 48 asuva Fenikks Casino ees, kohtueelses menetluses tuvastamata isikult suures koguses, so narkootilise aine kogus, millisest piisab narkootilise joobe tekitamiseks enam kui 10-le inimesele, narkootilist ainet marihuaanat kokku ca 20 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilisest ainest marihuaanast andis ta ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata isikutele edasi ning osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilisest ainest marihuaanast hoidis ta enda juures kuni 22.04.2019.a kella 18.08-ni, mil ta Tallinnas Linnamäe tee 57 asuvas kaupluses Maxima XXX kahtlustatavana kinni peeti ning temal kaasas olnud kotist võeti ära kilekott, millises kokku 11,16 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%, ja jalas olevate pükste taskust võeti ära kolm fooliumnutsakat, millistes kokku 1,31 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks marihuaana puhul 7,5 grammist. Sellise käitumisega pani R K toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus järgmist: 1) Süüdi tunnistada R K KarS § 184 lg 1 järgi. 2) Vabastada R K KarS § 87 lg 7 sätestatut silmas pidades karistusest ja kohaldada tema suhtes kooskõlas KarS § 87 lg 1 p-de 6 ja 10 mõjutusvahendina 6 (kuueks) kuuks käitumiskontrolli KarS §-de 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 21 järgi. R K peab kriminaalhooldaja järelevalve all täitma järgmisi kontrollnõudeid ja –kohustusi: 2.1 elab kohtu määratud alalises elukohas xxx, 2.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti Vabariigi territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks, 2.5 saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 2.6 saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimiseks, 2.7 ei tarvita või ei oma narkootilisi- ja/või psühhotroopseid aineid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R Ki poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R Kile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu sundraha 1350,00 eurot, määratud kaitsja tasu 330 eurot ja ekspertiisitasu 168 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et R Kil tuleb tasuda menetluskulu osaliselt. Süüdimõistetu peab tasuma sundraha 100 eurot 10 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 10 eurot. Kokkuleppe järgi jääb ülejäänud menetluskulu kokku 1748 eurot (sundraha 1250 eurot, määratud kaitsja tasu 330 eurot ja ekspertiisitasu 168 eurot) KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid:
alusel ekspertiisiks esitatud narkootiline aine ja jätta see kooskõlas NPALS § 7 lg 3 ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
lg 1 järgi kriminaalasja juurde asitõendina võetud ja Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad läbipaistev kilekott, 3 fooliumnutsakat ja digitaalne kaal. Asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.