Obsah (4)

§ 74§ 121§ 68§ 75

1– 18-10479 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–18-10479 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kris

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Marek Kaevule Harju Maakohtu 31.12.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Marek Kaevu karistuse kandmise alguseks lugeda 30.04.
2. a 2
3. KrMS § 180 alusel mõista Marek Kaevult välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 180 € (ükssada kaheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Marek Kaevule eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
4. KrMS § 4081 lg 4 alusel mitte avalikustada Marek Kaevu delikaatseid isikuandmeid. Edasikaebamise kord Määrus väljastada Marek Kaevule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Marek Kaev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.12.
5. a kohtuotsusega

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

, § 75 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kuid Marek Kaev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 74

,

§ 75

lg 1 p 1 - 6 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Marek Kaevu osaleda sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitada alkoholi. M. Kaev allutati elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 08.01.

1. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond esitas 13.03.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et kriminaalhooldusalune Marek Kaev ei täida

§ 75lg 1 p 2 nõuet.

Marek Kaev täitis registreerimiskohustuse 30.01.

1. a. Uueks registreerimise ajaks määrati 05.02.
2. a, M. Kaev ei ilmunud. 05.02.
3. a saatis M. Kaev kriminaalhooldajale sõnumi, et on haige, tema juures käis kiirabi, on voodis ja ei saa liikuda. Kriminaalhooldaja telefonikõnedele ta ei vastanud, ei saanud kokku leppida uut vastuvõtu aega. 06.02.
4. a, 07.02.
5. a ja 08.02.
6. a helistas kriminaalhooldaja nii hooldusaluse kui ka elukaaslase telefonile, telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud. 13.02.
7. a teostas kriminaalhooldaja kodukülastuse M. Kaevu elukohta x, sisse ei saanud. 14.02.
8. a helistas kriminaalhooldaja hooldusalusele. M. Kaev vastas telefonile, et on haige, voodis ja ei ole suutnud helistada ega ka telefonile vastata. Ei osanud öelda, millal terveks saab, seega jäi registreerimise aeg esialgselt määramata. 15.02.
9. a koostas kriminaalhooldusametnik päringu hooldusaluse perearstile (Eda Arusoo), et teada saada, kas isik on pöördunud arsti poole seoses haigestumisega alates 05.02.
10. a. Vastuses päringule 25.02.
11. a märgib perearst E. Arusoo, et M. Kaev oli vastuvõtul 20.02.
12. a ja sai saatekirjad jalakabinetti ja silmaarstile. Digiloo andmetel oli viimane kiirabi visiit hooldusaluse juurde 30.12.
13. a. Rohkem pöördumisi alates 05.02.
14. a ei ole toimunud. 28.02.
15. a helistas 3 kriminaalhooldusametnik M. Kaevule ja küsis isiku tervise kohta ning registreerimiskohustuse täitmise kohta. Isik ütles, et saab liikuda vastuvõtule 05.03.19 ja võtab tõendi arstilt, et alates 05.02.
16. a on haige. 05.03.
17. a M. Kaev vastuvõtule ei ilmunud. Mitteilmumise põhjustest ta teavitanud ei ole, hooldusalune telefonile ei vasta. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku

§ 74

lg 4 alusel pöörata karistus täitmisele, sest kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia. Saab järeldada, et M. Kaev hoiab kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale. Hooldusalune ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid takistavaid asjaolusid kriminaalhoolduse teostamisel ega näidanud huvi kriminaalhoolduse suhtes. Harju Maakohtu 10.04.

1. a kohtumäärusega kuulutati Marek Kaev tagaotsitavaks ja ta peeti kinni 30.04.
2. a. Harju Maakohtu 02.05.
3. a kohtumäärustega määrati Marek Kaevu suhtes läbi viia nii kohtuarstlik ekspertiis kui ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis. EKEI Põhja-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna 07.05.
4. a ekspertiisiaktis nr 19EPõI0078 tuli kohtuarst-ekspert A. Adams arvamusele, et Marek Kaevul on diagnoositud insuliinsõltuv suhkurtõbi, mistõttu ta vajab igapäevast süsteravi ning kindlat toitumisrežiimi, kuid haigus on ravimitega ohjatav ning seda ei saa hinnata parandamatult raskeks haiguseks. Marek Kaevu tervislik seisund võimaldab tal alluda kriminaalhooldusele täites

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud tingimusi.

Marek Kaevu terviseseisund ei takista tal vanglakaristuse kandmist kinnipidamiskohas, kuid oluline on raviarsti poolt määratud ravirežiimi järgimine. Marek Kaev on oma terviseseisundist lähtuvalt võimeline osalema kohtuistungil. SA PERH-i psühhiaatriakliinikus 10.06.2019. a koostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisi aktist nr 7.1-3/97 nähtub, et psühhiaater M. Lõokene on tulnud arvamusele, et Marek Kaevul ei esine rasket psüühikahäiret. Tal esineb sõltuvushäire alkoholist. Käesoleval ajal ei esine Marek Kaevul seisundit, mis mõjutaks olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Marek Kaev ei põe psüühikahäiret, mis piiraks tema võimet oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saamisest ning oma käitumise juhtimisest. Tema suhtes ei ole näidustatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. Marek Kaev on psüühilise seisundi poolest võimeline kandma vanglakaristust, alluma kriminaalhooldusele ja täitma kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75lg 1 p 1 - 6 alusel.

Marek Kaev on võimeline osalema kohtuistungil. Marek Kaev ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist. Psühhiaatrilist ravi võib temale vajadusel määrata mistahes keskkonnas tema vaba tahte alusel. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Marek Kaevu karistuse täitmisele pööramist. Ekspertiisiaktidest nähtub, et kriminaalhooldusalune on võimeline täitma kriminaalhoolduse kohustusi, kuid ta hoiab nende täitmisest kõrvale. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta teatas kohtuistungil, et tal ei ole alkoholiga probleeme, talle on praegu „Esperal“ manustatud. Ta ei ole peale kohtuistungit, s.o 31.12.

1. a alkoholi tarvitanud. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, kuna oli kodus haige. Arstitõendid on tal kodus olemas. Ta helistas pidevalt perearstile, kui oli haige ja ütles arstile, et talle on vaja haiguse kohta arstitõendeid. Samuti käis tal 23.03.
2. a kiirabi, kuna tal oli koomaseisund. Kaitsja taotles kohtuistungil Marek Kaevu karistust mitte täitmisele pöörata. Isikul on tervislikud probleemid, kuid
3. a veebruarikuus registreerimistele mitteilmumiste kohta ei 4 ole tal dokumenti esitada. Kuna tegemist on Marek Kaevu puhul esmakordse kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega, siis taotles jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Marek Kaevule Harju Maakohtu 31.12.2018. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Marek Kaev, kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune Marek Kaev ei täitnud talle kohtuotsusega

§ 75

lg 1 p 2 alusel määratud nõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Marek Kaev täitis registreerimiskohustuse 30.01.

1. a ja talle määrati uueks registreerimise ajaks 05.02.
2. a, kuid M. Kaev kohale ei ilmunud ja saatis samal päeval kriminaalhooldajale sõnumi, et ta on haige, tema juures käis kiirabi, on voodis ja ei saa liikuda. Kriminaalhooldaja telefonikõnedele ta ei vastanud, ei saanud kokku leppida uut vastuvõtu aega. Ning samuti ei vastanud ta kriminaalhooldaja telefonikõnedele 06.02.
3. a, 07.02.
4. a ja 08.02.
5. a. Kriminaalhooldaja viis 13.02.
6. a läbi kodukülastuse M. x, korterisse sisse ei saanud. Kriminaalhooldaja telefonikõnele 14.02.
7. a M. Kaev vastas telefonile, et on haige, voodis ja ei ole suutnud helistada ega ka telefonile vastata ega tea, millal terveks saab. Perearst E. Arusoo teatas 25.02.
8. a kriminaalhooldusametniku järelepäringule, et Marek Kaev oli vastuvõtul 20.02.
9. a ja sai saatekirjad jalakabinetti ja silmaarstile. Digiloo andmetel oli viimane kiirabi visiit hooldusaluse juurde 30.12.
10. a. Rohkem pöördumisi alates 05.02.
11. a ei ole toimunud. 28.02.
12. a helistas kriminaalhooldusametnik M. Kaevule ja küsis isiku tervise kohta ning registreerimiskohustuse täitmise kohta. Isik ütles, et saab liikuda vastuvõtule 05.03.
13. a ja võtab tõendi arstilt, et ta oli alates 05.02.
14. a on haige. M. Kaev 05.03.
15. a kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud ega mitteilmumise põhjustest ta teavitanud ei ole, samuti ei vastanud ta oma telefonile. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et kuna kriminaalhooldusalune Marek Kaev rikkus kohtu poolt talle määratud käitumiskontrolli kohustusi, siis tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune Marek Kaev teatas kohtuistungil, et ta ei täitnud käitumiskontrolli kohustusi, kuna ta oli haige. Samuti oli ta arvamusel, et tal ei ole alkoholiga probleeme, talle on manustatud „Esperal“ . Ja teatas kohtuistungil, et ta ei ole peale kohtuotsuse kuulutamist, s.o 31.12.
16. a alkoholi tarvitanud. M. Kaev taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Kohtu hinnangul on põhjendatud pöörata Marek Kaevule mõistetud karistus täitmisele. Marek Kaev teatas kohtuistungil, et tal ei ole alkoholiga probleeme, kuigi talle on „Esperal“ manustatud. Küll aga teatas 09.05.
17. a PERH-i erakorralise meditsiini ülemarst-osakonna juhataja maakohtu järelepäringule, et Marek Kaevule kutsuti kiirabi 23.03.
18. a ja 5 diagnoosiks oli alkoholi tarvitamisest tingitud võõrustusseisund. Patsient Marek Kaev oli tunnistanud kiirabile, et ta oli eelneval päeval alkoholi tarvitanud. Seega M. Kaev valetas kohtule väites, et ta ei ole peale 31.12.
19. a kohtuistungilt alkoholi tarvitanud. EKEI Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna 07.05.
20. a ekspertiisiaktis nr 19EPõI0078 on märgitud, et Perearst OÜ ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt pöördus Marek Kaev vastuvõttudele plaaniliselt 23.01.
21. a (telefonikonsultatsioon) ja 28.01.
22. a tuli ise ja diagnoosiks oli viirusnakkus. Veel pöördus Marek Kaev perearsti vastuvõtule plaaniliselt 20.02.
23. a, kui tuli ise ja diagnoos oli muu täpsustatud suhkurtõbi muude täpsustatud tüsistustega ning M. Kaevule anti saatekiri jalakabinetti ja silmaarstile. Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et M. Kaevu suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole usku, et isik oleks nüüd võimeline korralikult kriminaalhoolduse kohustusi täitma. Kohtuistungil leidis tõendamist, et 05.02.
24. a ei ilmunud isik ilma põhjuseta registreerimisele ning tema väide endale kiirabi kutsumise kohta sel päeval, ei ole õige. Samuti rikkus M. Kaev 13.02.
25. a kriminaalhoolduse käitumiskontrolli nõuet, kui ei võimaldanud ametnikel kodukülastust läbi viia ega võtnud telefonikõnesid vastu. Kokkuvõtvalt saab nentida, et M. Kaev on kriminaalhoolduse kohustust täitnud vaid 1-korral, mil ta ilmus 30.01.
26. a õigeaegselt registreerimisele kriminaalhooldaja juurde. Ülejäänud tema kriminaalhoolduse 4 kuu jooksul ei ole ametnikul õnnestunud sisulist kriminaalhooldust M. Kaevuga läbi viia. Kohus otsust tehes andis Marek Kaevule võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli lisakohustust tahtlikult. M. Kaev ei ilmunud ka kohtuistungitele, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kohus leiab, et Marek Kaevule kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on Marek Kaevu suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Marek Kaevule Harju Maakohtu 31.12.
27. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 27 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et Marek Kaev suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/