Obsah (7)

§ 187§ 3141§ 410§ 413§ 445§ 369§ 162

2-18-18860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse hagi P S vastu valduse vabastamise ja võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kuulub xxx asuv P tee x asuv kinnistu registriosa numbriga x. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) sõlmis
2. novembril 2017 P Sga tähtajatu mitteeluruumi üürilepingu nr 5.-9.3/31 P tee x asuva mitteeluruumi (pos 3a) kasutamiseks. Üürilepingu järgi anti kostjale üürile äriruum suurusega 149,8 m2, üürihinnaga 1 eur/m
3. seega kohustus kostja tasuma igakuiselt 149,8 eurot üüri. Põhja-Tallinna Valitsus saatis
4. veebruaril 2018 kostjale hoiatuse, milles teavitas kostjat, et tal on seisuga
5. veebruari 2018 võlgnevus Tallinna linna ees summas 615,20 eurot. Kostjal paluti võlgnevused likvideerida hiljemalt
6. märtsiks
7. Kostjale saadeti
8. märtsil 2018 järgmine hoiatus, milles märgiti, et seisuga
9. märtsi 2018 on kostja võlgnevus Tallinna linna ees 926, 86 eurot ja paluti see tasuda hiljemalt
10. märtsiks 2018 Samas selgitati kostjale, et tal on üürilepingust tulenev võlgnevus summas 926,86 eurot ja hoiatati, et kui kogu võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt
11. märtsiks 2018, on hageja sunnitud kostjaga sõlmitu üürilepingu üles ütlema. Tallinna linn ütles
12. aprillil 2018 avaldusega nr 5.-2.1/1008-2 üürilepingu erakorraliselt üles alates
13. maist
14. Üürilepingu erakorralise ülesütlemisega kohustas hageja kostjat P tee 17, Tallinn, asuvad äriruumid vabastama ja võtmed tagastama Põhja-Tallinna Valitsusele hiljemalt
15. maiks
16. Erakorraline ülesütlemine toimetati kostjale kätte kohtutäituri Risto 2 2-18-18860 Sepp vahendusel
17. juunil 2018.a kell 10.
18. Hageja hinnangul muutus üürilepingu ülesütlemine kehtivaks selle kättetoimetamisest kostjale. Alates
19. juunist 2018 esitab hageja kostjale VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise arveid.
20. Hageja on 21.03.2019.a toimunud eelistungil esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hageja omandisse Tallinnas asuv P tee x asuv kinnistu registriosa numbriga x. Asjaoludest nähtuvalt on kostja otsuse tegemise hetkel kinnisasja äriruum pos 3a valdajaks. Hageja on hinnangul, et kostja valdab hagejale kuuluvat äriruumi õigusliku aluseta ning palub kohustada kostjat äriruumid vabastama. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 444 lg 3). 2. Kohus on asja arutamiseks määranud 21.03.2019.a istungi, kuna kostjapoolne vastus ei vastanud hagi vastusele esitatud nõuetele. Eelistungi protokollist nähtuvalt on istungile ilmunud vaid hageja esindaja. Kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud

§ 3141lg 2 alusel 25.02.2019.a.

Kõnesolev säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja on 22.01.2019.a esitanud kohtule elektronpostiaadressi x kaudu esialgse vastuse hagile. Seega võis kohus lugeda kostjale kohtukutse kättetoimetatuks selle edastamiseks kostja elektronpostiaadressile. Kostja ei ole 21.03.2019.a toimunud eelistungile ilmunud.

§ 410

näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on 21.03.2019.a toimunud eelistungil esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Asjaoludest nähtub, et Tallinna linn ütles 20.04.2018.a avaldusega nr 5.-2.1/1008-2 üürilepingu erakorraliselt üles alates
2. maist 2018.a. Erakorraline ülesütlemine toimetati kostjale kätte kohtutäituri Risto Sepp vahendusel 29.06.2018.a kell 10.
3. Seega on ära langenud kostjapoolne õiguslik alus ruumide valdamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 80 lg-le 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohustab üürnikku üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjat P S andma äriruumi asukohaga P tee x (mitteeluruum pos 3a) Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x, valduse üle Tallinna linnale. 4.

§ 445

lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks P S ja temale kuuluva vara väljatõstmine kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval.

1. Lisaks palub hageja mõista kostjalt Tallinna linna kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 3 2-18-18860 kuni
2. juunini 2018 ja kahjuhüvitis alates
3. juunist 2018 kuni
4. novembrini 2018 kokku summas 3081,73 eurot ning võlgnevusest tulenevad viivised summas 291,22 eurot. Üürilepingu punktide 10 ja 17.1 kohaselt tasub üürnik vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele iga kuu lisaks äriruumi üürile kõik äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud, kindlustus) ning üüritavate äriruumide eest tasumisele kuuluvad kohustuslikud riiklikud ja kohalikud maksud proportsionaalselt üürniku poolt hoones kasutatavate äriruumide suurusele. Äriruumi üürilepingu tingimuste punktidest 9.1 ja 9.3, mille kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale üüri üürilepingu p 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta ning lisaks üürile on üürnik kohustatud kandma ka kõik äriruumiga seotud kõrvalkulud. Vastavalt äriruumi üürilepingu tingimuste punktile 10.1 on üürnik kohustatud iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma üürileandja pangaarvele üüri ja teised muutumatu suurusega maksed jooksva kuu eest ning teised lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed eelneva kuu kohta. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse kuni
5. juunini 2018 ja kahjuhüvitise alates
6. juunist 2018 kuni
7. novembrini 2018 kokku summas 3081,73 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 291,22 eurot.
8. Kolmandaks on hageja esitanud nõude – et kui kostja P S pärast
9. novembrit 2018 jätkab P tee x (äriruum pos 3a) kasutamist, siis mõista P Slt Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmisena kahjuhüvitis esitatud arvete alusel kuni P tee x (äriruum pos 3a) faktilise vabastamiseni.

§ 369

näeb, ette tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Asjaoludest nähtub, et kostja ei ole P tee x Tallinn asuvat äriruumi hagejale tänaseni tagastanud. VÕS §-st 335 tuleneb, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele – juhul kui kostja P S jätkab pärast 30.11.2018.a P tee x (äriruum pos 3a) kasutamist, siis mõista kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmisena kahjuhüvitis kostjale esitatud äriruumiga pos 3a seonduvate arvete alusel kuni P tee x(äriruum pos 3a) faktilise vabastamiseni. 7.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 425 eurot, mis tuleb kostjalt

§ 162lg 1 alusel välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4