Obsah (9)

§ 184§ 183§ 74§ 68§ 831§ 832§ 191§ 83§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 25.02.2019, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-138 Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Maie Tamm ja Margit Tiidema

§ 184

lg 21 p 1 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 184

lg 21 järgi) NATALIA KOTLYAROVA, sündinud 10.09.1984, isikukood 48409102218, Vene Föderatsiooni kodanik, teadaolev elukoht Eesti Vabariigis puudub. Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.02.2002 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 2025 lg 1 alusel rahaline karistus 50 pm ehk 1500 krooni; 2) 11.02.2004 Ida- Viru Maakohtu otsuega

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 183

alusel vangistus 2 aastat; 3) 05.05.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega

§ 184

lg 2 p 1,2 alusel 4 aastat 6 kuud vangistust,

§ 74

lg 2 alusel määrati, et koheselt kuulus ära kandmisele 7 kuud vangistust,

§ 74

lg 1 alusel määrati, et vangistus 3 aastat 11 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Tõkend – vahistamine – kohaldatud 19.06.- 18.12.

1. 09.10., 10.10., 16.10., 18.10., 23.10., 05.11., 07.11., 23.
2. ja 11.01.2018, avalikul kohtuistungil Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 269 lg 2 p 2; § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 1 O T S U S T A S: NATALIA KOTLYAROVA süüdi tunnistada

§ 184

lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (alates 01.01.2015 on nimetatud tegu kvalifitseeritav

§ 184

lg 21 järgi) ja karistuseks mõista 14 aastat vangistust.

§ 68

lg 2 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 20.05.-22.05.2014 ja 19.06.-18.12.2014, s.o kokku 6 kuud ja 2 päeva karistuaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 13 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille tähtaega arvestada alates Natalia Kotlyarova poolt karistuse kandmisele asumisest.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida 20.05.2014 läbiotsimise käigus Natalia Kotlyarova elukohast leitud ja äravõetud ning arestitud sularaha summas 1454,42 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole EE932200221023778606, viitenumber 3100081735.

§ 832

lg 2 p 1 alusel, laiendatud konfiskeerimise korras konfiskeerida kolmandatele isikutele E K (isikukood xxxx) ja S K (isikukood xxxx) kuuluv ühisvara: - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx; - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx; - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx. - garaaž asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx. - kinnisasi asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx; Asitõendid - Kriminaalasja juures olevad andmekandjad hoida kriminaalasja juures. - Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - Natalia Kotlyarovalt ära võetud esemete osas, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumis, toimida kohtuotsuse jõustumise järgselt alljärgenevalt: plastikkarp, mille sees on peegel – tagastada; 2 plastikpudelit; 2 piipu; Simpel sim-kaardi ümbris telefoninumbriga xxxx, Elisa simkaardi ümbris, Simpel kõnekaart; fooliumirull – hävitada; LUXExpress PINS kaart R S nimele - tagastada R S; mobiiltelefon LG IMEI: xxxx kõnekaardiga, mobiiltelefon Nokia IMEI 1: xxxx IMEI 2: xxxx kõnekaardiga - tagastada; mobiiltelefon Samsung IMEI: xxxx kõnekaardiga; salvrätik (kirjega xxxx) - hävitada; Eesti Post postisaadetise saabumise teade 4 tk; 2 ümbrikut; 2 maksekorraldust; Zen simkaart number xxxx; Zen sim-kaart number xxxx; Zen sim-kaardi ümbris mobiiltelefoninumbriga xxxx - hävitada. Menetluskulud Välja mõista Natalia Kotlyarovalt menetluskulu riigituludesse: 1350,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 2608,32 eurot kaitsetasu adv. Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 371,34 eurot tunnistaja V R sõidukulu katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. 2 24,80 eurot tunnistaja L P sõidukulu katteks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele järgnevad ekspertiisi kulud kogusummas 2186,00 eurot: - 420.00 eurot Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0553 maksumus; - 95.00 eurot arstliku-kohtutoksikoloogia ekspertiisi nr 14E-LÕX0064 maksumus; -168.00 eurot Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0439 maksumus; - 969.00 eurot DNA ekspertiisi nr 14E-GE0800 maksumus; - 252.00 eurot Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0438 maksumus; - 282,00 eurot Käekirjaekspertiisi akti 14E-DK0112 maksumus. Riigi kanda jätta järgnevad ekspertiisi kulud kogusummas 1543,00 eurot: - Toksikoloogia ekspertiis nr 1541 - 61.00 eurot; - DNA ekspertiis nr 14E-GE0799 - 855.00 eurot; - DNA ekspertiis nr 14E-GE1011 - 627.00 eurot; Menetluskulud kokku summas 6540,46 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700010214 ja selgitus „nimi, 1-16-138, menetluskulu.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 19.03.2019. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 24.05.2019. I MENETLUSE VARASEM KÄIK 18.12.2014 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja süüdistusakti kriminaalasjas 1-14-10698 (krim.asi nr. 13240100215) Natalia KOTLYAROVA süüdistuses

§ 184

lg 21 p 1 järgi; J A süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; A E süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; T G süüdistuses

§184

lg 2 p1, 2 järgi; J M süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; F R süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; V R süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; V S süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; R Š süüdistuses

§ 184

lg 21 p 1 järgi ja A U südistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

3 Viidatud kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kohaldati Natalja Kotlyarova suhtes alates 19.06.2014 tõkend – vahistamine, mille tähtaeg lõppes 19.12.2014, mil ta vabastati vahi alt. 14.01.2015 esitas prokurör kohtule taotluse Natalja Kotlyarova suhtes tõkendi – vahistamine kohaldamiseks. Nimetatud taotluse arutamine määrati kuulamisele eelistungil maakohtus 19.01.2015 kell 09.00, kuhu oli kutsutud ka Natalia Kotlyarova, kes istungile ei ilmunud. Kutse eelistungile ilmumiseks oli tema kätte saanud isiklikult. Maakohus leidis, et ilma Natalia Kotlyarovata ei ole asja arutamine võimalik ning kohaldas tema suhtes sundtoomist 20.01.2015 kohtuistungile. Ida Prefektuuri 20.01.2015 vastusest nr 2.1-3/1830-2 sundtoomise määrusele nähtub, et politseile on Natalia Kotlyarova asukoht teadmata. Eriasjade prokurör Antti Aitsen taotles 20.01.2015 kohtuistungil süüdistatava kuulutamist tagaotsitavaks ja tema suhtes vahistamise kohaldamist. 20.01.2015 määrusega kuulutas kohus Natalia Kotlyarova tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tabamisel tõkend – vahistamine. Viru Maakohtu 05.02.2015 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ja määrati, et esimene kohtuistung kriminaalasjas toimub 04.01.2016. Viru Maakohtu 04.01.2016 kohtuistungile süüdistatav Natalia Kotlyarova ei ilmunud. Maakohus lükkas asja arutamise edasi 07.01.2016 ja tegi järelpärimise Ida Prefektuurile, mille 05.01.2016 vastusest nr 2.1-3/118-2 nähtub, et politseile teadaolevalt viibib Natalia Kotlyarova xxxx. Kohus ei rahuldanud prorkurör taotlust KrMS § 269 lg 2 p 2 sätete kohaldamiseks, leides et kriminaalasja arutamine Natalia Kotlyarova süüdistuses ilma süüdistatava osavõtuta ei ole võimalik, kuna puudusid tõsikindlad tema süüdistatava võimaliku viibimise kohta väljaspool Eesti Vabariiki. Maakohus ei pidanud tõsikindlateks andmeteks eriasjade prokuröri eeldatavat arvamust, samuti ka mitte süüdistatava isa teadet oma tütre viibimise kohta xxxx ilma konkreetset elukohta ära näitamata. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud andmed süüdistatava poolt piiriületuse kohta käesoleval ajal puuduvad. Maakohus leidis, et asja arutamine süüdistatava suhtes tagaselja ei ole sellisel juhul võimalik ja seaduslik. 07.01.2016 kohtumäärusega eraldati KrMS § 269 lg 3 alusel kriminaalasja nr 114-10698 materjalidest süüdistus Natalia KOTLYAROVA osas

§184

lg 21 p 1 järgi koos materjalidega kolmandate isikute E K ja S K osas menetlemiseks käesoleva kohtuasjana nr 1-16-138 (krim.asi nr. 13240100215). 05.05.2017 esitas kolmandate isikute E K ja S K esindaja Sergei Politšev Viru Maakohtule kriminaalasjas nr 1-16-138 taotluse, milles taotles teha kohtumäärus, millega kõrvaldada käesolevast menetlusest kolmandad isikud ja vabastada aresti alt kolmandatele isikutele kuuluv kinnisvara 01.06.2017 edastati kriminaalasi nr 1-16-138 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja ning jagati käesoleva kohtukoosseisu menetlusse. 21.08.2017 esitas eriasjade prokurör kohtule seisukoha kolmandate isikute esindaja taotluse osas, taotledes jätta kolmandate isikute E K ja S K esindaja taotlus vara aresti alt vabastamiseks rahuldamata. Samas esitas prkurör taotluse kohaldada KrMS § 269 lg 2 p 2 sätteid ja määrata, et kriminaalasjas nr 1-16-138 (Natalia Kotlyarova süüdistatuna

§ 184lg 21 p 1 järgi) toimuks kohtulik arutelu ilma Natalia Kotlyarova osavõtuta.

4 Kohtu korraldaval istungil 19.03.2018 avaldas prokurör, et Natalia Kotlyarova lahkus Eesti Vabariigist xxxx 16.01.2015. Eesti PPA teabebüroo võttis 03.10.2017 ühendust võtnud xxxx ning xxxx pool avaldas, et Natalia Kotlyarova elukoht on registreeritud xxxx regioonis, kuid antud aadressil tema ei ela. Tegelik elukoht on venelastele teadmata. Euroopa Liitu ta sisenenud ei ole. Isiku leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ja ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta juhul, kui asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Seega on väljatoodud KrMS-i sättes loetletud eeldused, millal on põhjendatud kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta. Käesoleval juhul leidis kohus, et kõik KrMS § 269 lg 2 p 2 toodud alused Natalia Kotlyarova suhtes kriminaalasja arutamiseks ilma isiku osavõtuta on täidetud. Kolmandate isikute taotluse kõrvaldada menetlusest kolmandad isikud E K ja S K ning samas vabastada aresti alt E K ja S K kuuluv kinnisvara, jättis kohus rahuldamata. II SÜÜDISTUS Natalia Kotlyarova on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda 05.05.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega karistati

§ 184lg 2 p 1,2 järgi, s.o.

isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, taas alates 01.01.2013.a kuni 19.06.2014.a tegeles suure varalise kasu saamise eesmärgil koos M V, O T, R Š, V S, R L, A U, J M, F R, A E´u, J A, T G ja V R´ga isikute grupis organiseeritult, vastavalt nn. tööjaotusele, xxxx ja xxxx linnas narkootilise aine fentanüül suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt omandas Natalia Kotlyarova alates 01.01.2013 kuni 19.06.2014 kinnipidamiseni tuvastamata isikult suure varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, hoidis ainet ja pakendas seda oma elukohtades väiksemamahulisteks pakenditeks. Seejärel edastas N.Kotlyarova pakendid edasimüümise eesmärgil vahendajate kaudu või isiklikult üle andes tänavatel narkootilist ainet müüvatele isikutele. Natalya Kotlyarova kontrollis nii vahendajate kui ka diilerite tegevust. Diilerid andsid aru narkootilise aine müügi kohta kas vahendajatele või siis otse Kotlyarovale sel juhul, kui nad olid narkootilise aine otse tema käest saanud. Grupi liikmete tegevust kontrollis Natalya Kotlarova operatiivselt telefonikõnede, sms sõnumite või ka isikutega vahetu kohtumise teel. Narkootilist ainet fentanüül andis Natalia Kotlyarova müügiks edasi, nõudes iga müüdud pakendi eest 12 – 15 eurot sularaha. Värvates uusi diilereid või vahendajaid, andis N.Kotlyarova neile alguses müügiks või müümiseks edasiandmiseks väikesema narkootilise aine pakendite arvu, usaldussuhte tekkimisel diileri või vahendajaga suurendas ta müügiks või edasiandmiseks antavate narkootilise aine pakendite arvu. Kiire ja hea töö eest premeeris Natalia Kotlyarova diilereid või vahendajaid tasuta narkootilise aine pakenditega. Narkootilise aine müügist saadud tulu viisid diilerid või vahendajatena tegutsenud isikud N.Kotlyarovale. 2013.a juunist kuni augusti lõpuni andis Natalia Kotlyarova V S´ile narkootilist ainet fentanüül edasimüümiseks xxxx linna xxxx linnaosas, vähemalt 2-3 korral nädalas 5 30-50 doosi kaupa. Fentanüüli müüs V. S edasi narkosõltlastest isikutele, hinnaga 15 eurot doos. Dooside arv kokku oli 780-1950 doosi maksumusega 11700-29250 eurot. 2013.a novembris Natalia Kotlyarova müüs V S´ile M V´i vahendusel xxxx linna xxxx linnaosas vähemalt 7 korral 20-25 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül, hinnaga 12-15 eurot doos, so kokku vähemalt 140-175 doosi maksumusega 1680-2100 eurot. 2014.a märtsis Natalia Kotlyarova andis V S`ile M V´i vahendusel narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks xxxx linna xxxx linnaosas vähemalt 3 korral 5 doosi kaupa. Fentanüüli müüs V. S edasi narkosõltlastest isikutele, hinnaga 15 eurot doos, xxxx linna xxxx linnaosas, so kokku vähemalt 15 doosi maksumusega 225 eurot. 2013.a augustis Natalia Kotlyarova andis A U´ile tuvastamata isiku vahendusel xxxx linna xxxx linnaosas realiseerimiseks vähemalt 2-3 korral nädalas 15-20 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül. Ühe doosi fentanüüli A.U müüs edasi narkosõltlastest isikutele 15 euro eest. Dooside arv kokku on 120-240 doosi maksumusega 1800-3600 eurot. Ajavahemikul 2013.a septembri algusest kuni oktoobri keskpaigani xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis A U´ile isiklikult ning oktoobri keskpaigast kuni 28.10.2013.a M V´i vahendusel narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, päevas 25-50 doosi kaupa, A.U müüs fentanüüli edasi narkosõltlastest isikutele, hinnaga 15 eurot doos. Dooside arv kokku oli 1400-2800 doosi maksumusega 21000-42000 eurot. Ajavahemikul 06.11.2013.a kuni 20.11.2013.a xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis A U´ile M V´i vahendusel narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, vähemalt 1 korral päevas 10 doosi kaupa ning A.U müüs selle edasi narkosõltlastest isikutele, hinnaga 15 eurot doos. Dooside arv kokku oli vähemalt 150 doosi maksumusega 2250 eurot. 2013.a augustis xxxx maanteel xxxx ristmiku lähedal Natalia Kotlyarova pakkus J Š`ile võtta temalt narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, peale mida Natalia Kotlyarova tuvastamata isiku vahendusel andis üle J Š`ile realiseerimiseks xxxx linna xxxx linnaosas 2 korral 15 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül, 1 doosi fentanüüli J. Š müüs edasi 15 euro eest ja andis vahendajale üle 225 eurot, so kokku 450 eurot. 2013.a oktoobri keskpaigast kuni 11.11.2013 ehk kuni J.Š`i kinnipidamiseni, xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova müüs M V´i vahendusel J Š`ile 4 korral 15-20 doosi kaupa ja 1 korral 50 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül, hinnaga 15 eurot doos, so kokku 110-130 doosi maksumusega 1650-1950 eurot. - 2013.a oktoobri keskpaigas xxxx linnas xxxx trepikojas Natalia Kotlyarova pakkus O T`ile tegeleda narkootilise aine fentanüül müümisega, peale mida 2013.a oktoobri keskpaigast kuni 20.11.2013 ehk kuni O.T`i kinnipidamiseni 01.11.2013, andis Natalia Kotlyarova O.T´ile M V´i vahendusel xxxx linnas vähemalt 20 korral 20 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks. 1 doosi fentanüüli O.T müüs edasi 15 euro eest, andis vahendajale üle 240 eurot ja 60 eurot jättis endale töö eest, so kokku vähemalt 400 doosi maksumusega 6000 eurot. 2014.a veebruaris Natalia Kotlyarova müüs J A´le M V´i vahendusel xxxx linna xxxx linnaosas 4-5 korral 5 doosi kaupa ja 1 korral 9 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül, hinnaga 12 eurot doos, so kokku 29-34 doosi maksumusega 348-408 eurot. 19.02.2014 peeti kinni J A ja temalt võeti isiku läbivaatuse käigus ära 9 fooliumvoldikut pulbritaolise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14E-AN0187 nähtub, et ekspertiisiks esitatud üheksas fooliumvoldikus olev beež pulber massiga kokku 0,20 g sisaldab 5,0 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,010 g fentanüüli. 27.08.2013.a Natalia Kotlyarova koos tuvastamata isikuga pakkus T G`le müüa narkootilist ainet fentanüül, peale mida Natalia Kotlyarova R L´i vahendusel andis üle 6 T.G`le realiseerimiseks xxxx linnas 10 doosi narkootilist ainet fentanüül, 1 doosi fentanüüli müüs T.G edasi 15 euro eest, seega 10 doosi maksumusega 150 eurot. Jaanuaris 2014.a xxxx linnas Natalia Kotlyarova andis üle T.G`le 1 korral 10 doosi narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, 1 doosi fentanüüli müüs T.G edasi 15 euro eest, seega 10 doosi maksumusega 150 eurot. 2014.a jaanuaris xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis M V´i vahendusel T.G`le 2 korral 10 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, 1 doosi müüs T.G edasi 15 euro eest, seega 20 doosi maksumusega 300 eurot. 01.04.2014 xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis üle T.G`le 10 doosi narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, peale mida 2014.a aprilli alguses xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis R Š`i vahendusel T.G`le 1 korral 10 doosi ja 1 korral 15 doosi narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, 1 doosi fentanüüli müüs T.G edasi 15 euro eest, so kokku 35 doosi maksumusega 525 eurot. 03.04.2014 peeti T G kinni ja temalt võeti ära plastikkarp, milles oli 11 fooliumvoldikut pulbritaolise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 14E-AN0351 kohaselt 11s fooliumvoldikus olev pulber massiga kokku 0,27 g sisaldab 4,4 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,012 g fentanüüli. Vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 14E-LÕX0044 kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist, tuvastatud 0,012 g (12

1. mg)fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 60-240 inimesele, seega oli äravõetud aine puhul tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. 2014.a veebruari keskpaigast kuni veebruari lõpuni 2014 xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis M V´i vahendusel J M`le ja F R´ile 2 korral päevas 10 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks ning märtsi algusest kuni märtsi lõpuni - 2 korral päevas 15 doosi kaupa, fentanüüli J.M ja F R müüsid isikute grupis edasi narkosõltlastele isikutele, hinnaga 15 eurot doos, so ca 1200 doosi maksumusega 18000 eurot. 2014.a märtsi lõpust kuni 29.04.2014 ehk kuni J.M kinnipidamiseni Natalia Kotlyarova andis J.M´le ja F R´ile isiklikult ning R Š´i vahendusel xxxx linna xxxx linnaosas 1-2 korral päevas 15 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks. Fentanüüli J.M ja F R müüsid isikute grupis edasi narkosõltlastest isikutele, hinnaga 15 eurot doos, so ca 435-870 doosi maksumusega 6525-13050 eurot. Ajavahemikul 04.03.2014 kuni 17.03.2014.a ehk kuni P K´i kinnipidamiseni xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova müüs M V´i vahendusel P K`ile vähemalt 10 korral 15 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül, hinnaga 12 eurot doos, so kokku vähemalt 150 doosi maksumusega 1800 eurot. 2014.a märtsi algusest kuni 21.03.2014.a xxxx linna xxxx linnaosas Natalia Kotlyarova andis M V´i vahendusel R Š`ile 1-2 korral päevas 15 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, fentanüüli R.Š ja A E müüsid isikute grupis edasi, hinnaga 15 eurot doos, so ca kokku 255-510 doosi maksumusega 3825-7650 eurot. 17.03.2014 M V andis üle A.E`ule vähemalt 15 doosi narkootilist ainet fentanüül. Ajavahemikul 22.03.2014.a kuni 20.05.2014 ehk kuni R. Š`i kinnipidamiseni Natalia Kotlyarova andis R. Š`ile isiklikult xxxx linna xxxx linnaosas 2-4 korral päevas 25 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks. Fentanüüli R.Š ja A E müüsid isikute grupis edasi 15 euro eest, so ca kokku 2950-5900 doosi maksumusega 44250-88500 eurot. 7 2014.a märtsi algusest kuni 20.05.2014 edastas A E informatsiooni narkootilisest ainest N.Kotlyarova ja R. Š´i vahel, aga nimelt N.Kotlyarova saatis A.E sõnumi, milles küsis, palju narkootilist ainet on jäänud R.Š´il, siis A.E helistas R.Š´ile ja küsis ning seejärel saatis N.Kotlyarovale sõnumi vastusega või R.Š helistas A.E ja teatas, et kõik doosid on müüdud, pärast mida A.E kirjutas N.Kotlyarovale vastavasisulise sõnumi ja N.Kotlyarova vastas sõnumiga, millal R.Š saab tulla tema juurde uue narkootilise aine partii järele. 20.05.2014 peeti R Š kinni ning temalt võeti ära polüetüleeni voldik, milles oli fooliumvoldik, milles omakorda oli 5 fooliumvoldikut pulbrilise ainega. R Š´i ja A E elukohast aadressil xxxx, 20.05.2014 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 25 fooliumvoldikut pulbrilise aine jääkidega, 15 fooliumvoldikut pulbrilise aine jääkidega, 1 fooliumvoldik kollast värvi aine jääkidega, sularaha summas 1340 eurot. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 14E-AN0552 kohaselt 1s fooliumvoldikus olev pulber sisaldab fentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu, 4s fooliumvoldikus olev pulber sisaldab 0,45% 3-metüülfentanüüli ja 0,072% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,00050 g 3-metüülfentanüüli ja 0,000079 g fentanüüli, teistel fooliumvoldikutel leidub 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli jälgi. Kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 14E-LÕX0064 nähtub, et 0,00050 g (0,50
2. mg)3-metüülfentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 50-100 inimesele ning tuvastatud 0,000079 g (0,079
3. mg)fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele, seega oli äravõetud aine puhul tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. 29.04.2014 andis Natalya Kotlyarova oma elukohas aadressil xxxx, J M fooliumvoldiku pulbritaolise ainega ja fooliumvoldiku, milles oli 15 fooliumvoldikut pulbritaolise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 14E-AN0466 kohaselt 16s fooliumvoldikus olev pulber sisaldab 4,8 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,018 g fentanüüli. Vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 14E-LÕX0059 kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist, tuvastatud 0,018 g (18
4. mg)fentanüülist piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 90-360 inimesele, seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. 29.04.2014 kell 12.55 peeti J M, peale Natalya Kotlyarova juurest väljumist xxxx asuva maja juures politseinike poolt kinni ja temalt leiti eelkirjeldatud koguses pulbrilist ainet, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli. 21.04.2014 saatis Natalia Kotlyarova kirja Viru Vanglasse, Ülesõidu 1, Jõhvi linn, kinnipeetav D D´ile, milles oleva postkaardi reljeefkujutise alt leiti ja võeti ära kaks kokkuvolditud paberit pulbrilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14E-AN0439 nähtub, et pakendites oli: - pulber massiga 0,49 g sisaldas 0,060 % fentanüüli ja 0,28 % 3-metüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,00029 g fentanüüli ja 0,0014 g 3-metüülfentanüüli ja - pulber massiga 0,011 g sisaldas fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei olnud võimalik määrata aine vähesuse tõttu. 22.04.2014 saatis Natalia Kotlyarova kirja Viru Vanglasse, Ülesõidu 1, Jõhvi linn, kinnipeetav J K´le, milles olevate postkaartide reljeefkujutiste alt leiti ja võeti ära kokku kolm kokkuvolditud paberit pulbrilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 14EAN0438 nähtub, et pakendites oli: - pulber massiga 0,15 g sisaldab 0,45 % fentanüüli ja 0,33% 3-metüülfentanüüli, pulbris sisaldub 0,00068 g fentanüüli ja 0,00050 g 3-metüülfentanüüli 8 - - - pulber massiga 0,16 g sisaldas 0,31 % fentanüüli ja 0,34 % 3metüülfentanüüli, pulbris sisalub 0,00050 g fentanüüli ja 0,00054 g 3metüülfentanüüli pulber massiga 0,27 g sisaldas 5,3 % fentanüüli, pulbris sisaldus 0,014 g fentanüüli. 2014.a mai lõpust kuni juuni keskpaigani 2014.a xxxx linna xxxx linnaosas andis Natalia Kotlyarova V R`le vähemalt 6-9 korda 5-8 doosi kaupa narkootilist ainet fentanüül realiseerimiseks, 1 doosi müüs V.R edasi 15 euro eest, so ca kokku 30-72 doosi maksumusega 450-1080 eurot. Ajavahemikul 2014.a. mai lõpust kuni 2014.a. juuni keskpaigani andis Natalya Kotlyarova V R edasimüümiseks narkootilist ainet fentanüül, mille V.R müüs edasi V R xxxx linnaaosas. Mai lõpust 2014 kuni juuni keskpaigani – so kolme nädala jooksul käis V R 2 – 3 korda nädalas V R juures ja ostis temalt fentanüüli. Korraga ostis R R 5 – 8 doosi fentanüüli, üks doos maksis 15 eurot. Seega müüs V R V R narkootilist ainet fentanüül 450 – 1080 euro eest. 2014 juuni lõpust kuni 24.08.2014 müüs V R V R 2 korda nädalas 3 – 8 doosi kaupa. Ühe doosi maksumus oli 15 eurot. See täjendab, et juuni lõpust 2014 kuni 24.08.2014 müüs V R V R mitte vähem kui 8 nädala jooksul 24 – 64 doosi, ühe doosi maksumust arvestades müüs V R V R fentanüüli vähemalt 360 – 960 euro eest. 2014.a mai algusest kuni R Š kinnipidamiseni, s.o. 20.05.2014 andis Natalya Kotlyarova xxxx linnaosas R Š edasimüümise eesmärgil narkootilist ainet fentanüül, mille viimane, umbes 2 korda päevas, iga päev, müüs V R. Korraga ostis R R Š 5 – 10 pakendi haaval fentanüüli hinnaga 15 eurot doos. Mai 2014 lõpus, enne R Š kinnipidamist, müüs R Š V R narkootilist ainet fentanüül 2 – 3 grammi kaupa korraga. Poole grammi fentanüüli hinnaks oli 225 eurot. Seega, ajavahemikul alates 01.01.2013.a kuni 2014.a juuni keskpaigani Natalia Kotlyarova müüs ja andis edasi realiseerimiseks narkootilist ainet fentanüül vähemalt summas 123078 - 219438 eurot. Fentanüül ja 3-metüülfentanüül kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega Natalia Kotlyarova, isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega kuriteo, tegeledes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, s.t. omandamisega, hoidmisega, valdamisega edasiandmise eesmärgil, 9 vahendamisega ning edasiandmisega suure varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt, pani toime

§ 184lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendused Kohaldades Kr

MS § 269 lg 2 p 2 sätteid, arutas kohus kriminaalasja Natalia Kotlyarova süüdistuses

§ 184lg 21 p 1 järgi tagaselja, s.o ilma süüdistatava osavõtuta. Peale prokuröri avakõnet, andes Kr

MS § 285 lg 3 kohaselt arvamust süüdistuse põhjendatuse kohta, avaldas kaitsja, et kuna kohtuistung toimub ilma süüdistatava Natalia Kotlyarova osavõtuta, siis on tema kaitsjana keerulises situatsioonis, kuna esitatud süüdistuse osas ei ole olnud võimalik täpsustada süüdistatava lõplikku seisukohta. Seega lähtus ta kaitseakti koostamisel ja oma positsiooni kujundamisel Natalia Kotlyarova poolt kohtueelses menetluses korduvalt antud ütlustest, millega tema ennast süüdi ei tunnistanud. Sellest tulenevalt avaldas kaitsja arvamust, et ei ole kogutud usaldusväärselt tõendeid selle kohta, et Natalia Kotlyarova sooritas kuriteo

§ 184lg 21 p 1 järgi ning et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud.

Peale kohtuasjas kõigi kohule esitatud tõendite uurimist asus kaitsja kohtuvaidluste käigus seisukohale, et Natalia Kotlyarovale esitatud süüdistus

§ 184lg 21 p l järgi ei ole põhjendatud.

Kohtulikul uurimisel ei ole tema hinnangul kogutud vaieldamatuid ja usaldusväärseid tõendeid, millised esitatud süüdistust kinnitaksid. Kaitsja taotles Natalia Kotlyarova õigeks mõista ja süüdistatava menetluskulud jätta riigi kanda. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus leidis kohus, et Natalja Kotljarova poolt toimepandud kuriteod on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti

§ 184

lg 21 p 1 järgi ning tegi süüdimõistva kohtuotsuse, mõistes karistuseks vangistuse. Sama kohtuotsusega mõistis kohus süüdistatavalt välja menetluskulud ning

§ 831

lg 1 alusel konfiskeeris 20.05.2014 läbiotsimise käigus tema elukohast leitud ja äravõetud ning arestitud sularaha summas 1454,42 eurot.

§ 832

lg 2 p 1 alusel tegi kohus otsuse, laiendatud konfiskeerimise korras konfiskeerida kolmandatele isikutele E K ja S K kuuluv ühisvara. Süüdimõistva kohtuotsuse peale süüdistatav Natalia Kotlyarova ega tema kaitsja apellatsiooniõigust kasutanud ei ole, mis viitab sellele, et puudb vaidlus Natalia Kotlyarovale esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni, temale tagaselja mõistetud vangistusliku karistuse aga ka temalt sularaha konfiskeerimise osas. Apellatsiooniteate esitas käesolevas kohtuasjas kriminaalmenetlusse kolmandate isikutena kaasatud E K ja S K kaitsja. Seega on ainsaks vaidlusaluseks teemaks laiendatud konfiskeerimise korras kolmandatele isikutele, Natalia Kotlyarova vanematele E K ja S K kuuluva ühisvara konfiskeerimisega seonduv mida kohus järgnevalt ka kaäsitleb. Kohus mõistis Natalia Kotlyarova süüdi

§ 184lg 21 p 1 järgi.

Tegemist on kuriteokoosseisuga, mille puhul

§ 184lg 5 p 2 näeb ette kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise.

10 Tulenevalt

§-dest 83-83² ja § 184 lg 5 p 2 on võimalik nii kuriteo vahetu objekti aga ka kuriteoga saadud vara konfiskeerimine (sh laiendatud konfiskeerimine). Natalia Kotlyarovale on esitatud süüdistus karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi, mille puhul on võimalik isiku karistamine üle üheaastase vangistusega. Kolmandate isikute E K ja S K kaitsja sõnul ei tunnista kolmandad isikud asjaolu, et nende nimele vormistatud kinnistud on omandatud Natalia Kotlyarova ebaseaduslikul teel saadud sissetulekute arvelt. xxxx korterid xxxx ja xxxx on kolmandad isikud omandanud 2010.aastal, kuid Natalia Kotlyarovale esitatud süüdistuse kohaselt jääb tema ebaseaduslik narkootikumide käitlemine ajavahemikku, mis algab 01.01.

1. Konfiskeerimise aluse olemasolu ja legaalsete sissetulekute ning varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse tuvastamiseks kuulas kohus üle kolmandad isikud ja tunnistajad ning uuris kirjalikke tõendeid: 16.10.2018 toimunud kohtuistungil avaldas tunnistaja R Š, et tema teada kuulus xxxx majas Natalia Kotlyarovale kaks korterit, need olid esimesel korrusel ühes trepikojas, ühes neist korteritest oli vist olnud mingi ilusalong. 18.10.2018 toimunud kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja J N, kelle teada ostis Natalia Kotlyarova narkootilise aine müügist saadud raha eest korteri, garaaži ja käis ilusalongides. Kortereid oli kaks, asusid ühes majas, korterid üks ja kolm, korteris nr 3 elas Natalia Kotlyarova ise ja korterit nr 1 kasutas väidetavalt salongina, kuid ei tea, kas see salong töötas või mitte. Ametlikku töökohta Natalia Kotlyaroval tunnistaja teada ei olnud. Ka ei olnud Natalia Kotlyaroval sõidukit, ta liikles enamjaolt taksoga. Ka tunnistaja V R ühtluste kohaselt oli Natalia Kotlyaroval xxxx linnaosas kaks korterit, mis olid samal korrusel ja millest ühte kasutas ta elamiseks, teist aga üüris mõni aeg välja ja siis oli seal tema isiklik juuksurisalong. Ametlikku töökohta Natalia Kotlyaroval tunnistaja teada ei olnud ning ka juuksurisalongis ta ühtegi klienti ei näinud. Natalia Kotlyarova enda sõnul oli ta narkomüügist saadud rahaga samas rajoonis elukoha lähedal korteri ostnud, rääkis seda ise enne viimast kinni minekut kuskil mai lõpus
2. Tunnistaja hinnangul tahtis Natalia sellega uhkustada. 07.11.2018 toimunud kohtuistungil rääkis kolmas isik E K, et garaaži asukohaga xxxx ostsid nad abikaasaga poja jaoks, kuid vormistasid enda nimele. Garaaž maksis 200 eurot, nad maksid selle sularahas Natalia juures mingile naisterahvale. Poja nimele ei saanud seda osta, kuna pojal olid kohtunõuded ja trahvid peal. Garaažiraha tuli E palgast, poeg maksis isale hiljem sularahas selle tagasi. Töötas sellel ajal xxxx-s. 30.05.2014 ostsid nad teisegi garaaži asukohaga xxxx, selle nad ostsid endale, maksis 500 eurot ja maksmine toimus sularahas Natalia juures. Raha päritolu kohta selgitas ta, et õde oli talle andnud korteri ostnuks 15000 eurot, millest 3000 oli järgi ja sealt läkski 500 eurot garaaži ostuks.
3. aprill 2014 ostis endale xxxx, mis maksis 12000 eurot. 9500 eurot oli kodus kohe võtta õe antud rahast. Samas kinnitas, et auto ostuks võttis laenu 9000 eurot ja 3000 eurot oli tööga teenitud ja kokkuhoitud säästud. Säästudest jäi 1500 eurot veel järgi. Ristküsitluse käigus selgus, et 1000 eurot oli ta aprillis postkontori vahendusel saanud xxxx elava õepoja käest kingituseks eelseisva juubeli puhul, seega kõik ei olnud säästud. E K sõnul käisid nad abikaasaga xxxx sugulastel külas, kust nad said ka raha, kokku 17000 eurot, mis sai laiali jagatud: tütrele 5000, naisele 5000, endale jättis 7000 ja selliselt ei olnud piiril raha vaja deklareerida. Raha sai rublades ja vahetas xxxx turul ära. See oli üksikjuhtum 2012 suvel, ei mäleta kuud. Eestisse jõudes andis raha tütrele ja 11 tütar oli selle pannud oma poja arvele. Tütar võttis sealt mingi summa 15000 või 16000 välja oma salongi avamiseks ja sisustamiseks, käis koos tütrega seda raha pangast välja võtmas. Ei osanud selgitada, miks 2012 pangakonto väljavõtted eelnimetatud tehinguid ei kajasta ja miks 2013 mais-juunis on tütrepoja arvele tehtud ohtralt ja suurtes summades sularaha sissemakseid. Ei osanud ka selgitada, miks 08.08.2013 tütrepoja kontolt väljavõetud 15920 euro selgituseks on märgitud „auto ostuks“, sest autot ei ostetud ja väljavõetud raha võttis tütar endale. Ei osanud selgitada ka seda, miks ta oma kontole haltuurast teenitud raha ise ei pannud, vaid andis selle tütrele, et see teeks ülekande oma kontolt tema kontole. Samuti ei osanud ta selgitada sularaha sissemakseid 2x
4. Seletas, et 2008.a. müüs xxxx oblastis maha ka maja 80000 rubla eest, mida lihtsalt kulutas ja natuke pani kõrvale ka. Aastat ei mäleta, kuid 15000 või 10000 krooni võttis laenu ka BigBankist. Laenu põhjust ei saa öelda. 26.mai paiku 2014 ostsid abikaasaga korteri xxxx, see oli tütre jaoks, kuna tütre elukohas xxxx majas elasid ülemisel korrusel narkomaanid. Korter oli euroremonditud ja maksis 20000, maksti Natalia juures sularahas. Raha korteri ostuks oli õde andnud 15000 eurot, dokumente selle kohta pole. Osa rahast pidi võimaluse korral tagastatama sellest rahast, mille saanuks xxxx korteri müügist, tütre korter läks müüki 8000 euro eest, aga kiirest ja konkreetsest raha tagastamist juttu ei olnud. Natalia kinnipidamisel temalt ära võetud 1500 eurot oli isa talle andnud, et tütar annaks sellest 1000 eurot edasi pojale korteri ostuks xxxx ja ülejäänud 500 eest ostaks endale ja oma kinni istuvale elukaaslasele midagi. xxxx korteri kohta selgitas E K, et see on soetatud 2009 või 2010 aastal oksjonilt kohtutäituri käest, maksis 10 000 krooni. Makstud sai sularahas, mis tuli teenitud töötasust kogus seda 2 kuud. Ka korteri remondiraha 3000 krooni andis tema, see oli samuti töötasust kõrvalepandud säästudest. xxxx osteti eelmisest hiljem, aga ka 2010.aastal, maksis 50000 krooni, maksis sulas. Võttis tööandjalt xxx laenu 46 000 kas 2008 või 2006 ja see raha kanti talle arvele üle. Võttis vahepeal raha välja ja siis pani tagasi, koondamisel 2009 lõpus lisandus sinna veel koondamistasu. Palk oli 14 500 ja sellest võeti 1500 kaupa maha laenu. Koondamisel võeti laenujääk maha ja arvele kanti ainult 19 000 või 22
5. Pärast tööandjalt saadud laenu võttis ka Swedbankist
6. aastal laenu 80000 krooni mööbli ostmiseks, aga sealt jäi midagi järgi.
7. aastast töötas xxxx ja septembrist 2013 xxxx-s. Ametlikult sai palka 8001000, ülejäänu maksti ümbrikus. Lisa teenis haltuuraga, vabal ajal remontis autosid, traktorid, lisateenistus ei olnud aga stabiilne ega pidev, samas aga oli sissetulek ikka kuskil 6000-7000 krooni kuus. Võimaluse korral toetas rahaliselt nii poega kui ka tütart lisaks nende korteritele ja garaažidele. Raha hoidis kodus. S K sõnul sai ta ajavahemikul 2008-2014 xxxx käies raha kaheksal korral, 2012.aastal 700 000 rubla ehk 17000 eurot, muidu kuskil 20 000 rubla ehk 100-150 eurot. Samal ajal töötas ise mitteametlikult õmblusvabrikus, teenis umbes 3500-3600 krooni kuus, hooldas ka haiget naabrit, mille eest sai 200 eurot. Samal ajal omas juurdepääsu ka lapselapse kontole, ajavahemikul mai kuni juuli 2013 kandis sinna pea 20 000, mis oli abikaasa teenitud palk, elu nii toimiski, et abikaasa andis kogu teenitud raha tema kätte ja tema pani sellest umbes 60% tütrepoja arvele, ülejäänu pani lihtsalt ära, oma sissetulekuks hindas kuskil 6000 krooni ehk 400 eurot kuus. Ka lapsetoetus laekus tema arvele. Sellest rahast toetas J K vanglas ning oma tütart ja poega toiduainetega. Kinnitas, et on erinevaid laene võtnud nii BigBankist, Swedbankist kui ka SMS-rahast. Teadis, et nii xxxx kui ka xxxx garaažid on vormistatud tema nimele, 12 esimene maksis 200 eurot ja teine 500 eurot. 500-eurone garaaž osteti raha eest, mille V R andis abikaasale korteri ostuks. xxxx korter osteti tema teada 2010.aastal Natalia jaoks, hinda ei mäleta. xxxx korteri soetamisaega ei mäleta, mehe sõnul maksis see 50000 krooni ja korteriostuks võttis mees töölt ehk xxxx laenu. Mõlema korteri kommunaalkulud maksis Natalia ise, kui ta seal elas, hiljem maksis tema. xxxx korter osteti 2014.aastal hinnaga 12 500 eurot, milleks andis raha mehe xxxx elav õde V R. Korter osteti Natalia jaoks, kuna xxxx korteris ei soovinud Natalia elada. Teadis, et mehe sugulane I D saatis mehele 55-ndaks sünnipäevaks 1000 eurot ja mäletas, et abikaasa on võtnud pangalaenu 80000 krooni. Laen laekus mehe arvele SEB Pangas, kuid ei mäleta, mille peale see kulus. 2012.a xxxx käies sai sugulase V B käest 17000 eurot, sugulane oli tööveteran ja sai väga suurt pensioni. Eestis andis selle raha Natalia kätte, kes pani selle tema teada oma poja arvele, aga ei tea, millal ja kuidas. Ise osutas alates 2009.aastast mitteametlikult juuksuriteenuseid nii kodus kui ka väljakutsega, ligikaudne sissetulek oli 2000 krooni ehk 80 eurot.
8. aastal töötas ka xxxx korteriühistus kojamehena, palka sai sulas 45-100 eurot, kogus raha ja kasutas vastavalt vajadusele. I K sõnul on
9. aastast tema kasutuses garaaž xxxx tänaval, kuid vormistatud on see isa nimele, kuna tal endal olid võlgnevused ja seetõttu ei saanud ise oma nimele midagi vormistada. Isa ostis selle 200 euro eest tema jaoks, ta maksis hiljem isale tagasi. Garaaži vajas auto remontimiseks ja asjade hoidmiseks, kasutab seda garaaži tänaseni, see asub 700 m kaugusel tema korterist xxxx. Korteri ostis 2014.aastal, raha selleks summas 1000 eurot pidi saama vanematelt, aga õe kaudu, selline oli isaga kokkulepe, kuid õde seda raha ei andnudki talle, kuna ta võeti kinni ja talt võeti raha ära. Isa kinnitusel oli ta selle raha Nataliale üle andnud. Pärast vanglast vabanemist
10. aastal on mitmes erinevas kohas töötanud, keskmine kuu sissetulek oli 1200-
11. Z S sõnul on ta S K tuttav juba 10 aastat, on algusest peale tema juures juuksuris käinud või käib S tema juures kodus. S lõikas juukseid kõigil pensionäridel enda majas ja tema majas, teeb odavamalt, võtab 20 eurot samal ajal kui salongis võetakse 30 eurot. Isikute nimesid, kes kasutavad S juuksuriteenuseid, nimetada ei oska. 23.11.2018 toimunud kohtuistungil rääkis tunnistaja V R, et töötab juba 16 aastat xxxx, üürib seal korterit. E K on tema vend, keda ta on lubanud aidata. 4 aastat tagasi märtsis vend paluski oma tütrele Natalia Kotlyarovale korteri ostmiseks raha 15 000 eurot, vend oli selgitanud, et korter kus tütar elab, on külm, aga tütrel on väike laps. Tuli sõbraga sõbra autoga, kuna lennupilet on kallis, Eestisse raha tooma 4-6 mai paiku 2014, mingeid dokumente raha kohta ei vormistatud, raha üleandmist nägi pealt vennanaine S. Rahvusvahelist pangaülekannet ei tahtnud teha, kuna see olevat kallis. Raha ei olnud mõeldud laenuna, vend ise toonitas, et tahab selle tagasi maksta. Viibis Eestis toona 1-2 päeva ja sõitis siis xxxx tagasi. 2015 aastal siinse külaskäigu ajal talle näidati selle raha eest ostetud korterit. Vennale antud rahast 14000 eurot oli töötasust kogunenud säästud ja 1000 eurot laenas. Enda aastane sissetulek on 32 000-35 000 eurot ja igakuised väljaminekud koos korteriüüriga kuskil 870 eurot. Sääste hoiab sularahas kodus. 11.01.2019 toimunud kohtuistungil rääkis tunnistaja O K, et talle kuulus xxxx korter xxxx, kuid ta muus selle mais 2014, tehing toimus 30 mail, hinnaks jäi mäletamist 13 mööda 12
12. Ennem seda,
13. mail käisid ostjad korterit vaatamas, vanem meesterahvas ja naisterahvas ning noor naisterahvas, perekonnanimi oli neil Kotlyarova ja noorem naine oli nende tütar. Korteris millegi vastu nad erilist huvi ei tundnud, vaatasid üle, umbes 20 minutit ja ütlesid kohe, et tahavad ära osta. Põhjendasid, et neil on kuskil lähedal korter juba olemas, aga see olevat ühetoaline ja läbikäidav, aga lapsele on eraldi tuba vaja, korter olla tütrele mõeldud. Tehing tehti kiiresti, juba järgmisel päeval sõlmiti maakleri juures eelleping, S K maksis tagatisraha 550 eurot, see oli 5-eurostes ja S K sõnul oli pangaautomaat talle sellistes kupüürides raha andnud. Põhitehing toimus 30.mail T J notaribüroos ja ostjateks olid E ja S K. Summat mäletab halvasti, aga vist oli 11 000, anti sularahas ja seal olid juba ka 50-eurosed kupüürid, seega korteri hind oli 11
14. Tunnistaja L P sõnul omas ta xxxx korterit, mille ta müüs ära 2010 aastal, ostjaks oli Natalia-nimeline tütarlaps esimesest korterist, korteri eest tahtis 65 000 krooni, aga hinnaks jäi 50 000 krooni, sest Natalial tema enda sõnul rohkem polnud ja sellegi pidi isa laenama. Notari juures avaldas Natalia, et kuna tal on käimas lahutus, siis ta tahab korteri vormistada isa nimele ja nii tehtigi. Raha korteri eest sai sularahas. Kriminaalmenetluse käigus teostati Natalia Kotlyarova ja tema isa E K, ema S K, alaealise poja A K ning elukaaslase J K kui ühtse leibkonna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse analüüs perioodil 01.01.200816.06.
15. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Natalia Kotlyarova ja tema leibkonna teadmata allikatest pärit sularaha sissemaksed moodustasid perioodil 2008 kuni juuni 2014 kogusummas 40 700 eurot, mille kohta on alust arvata, et eelpool selline summa on saadud isiku kuritegeliku tegevuse tulemusena ning käsitatav kriminaaltuluna. Kotlyarovide ütlused rahaliste vahendite päritolu kohta on ebajärjekindlat ja eluliselt mitteusutavad – rahalised vahendid, näiteks tööandjalt saadud laen, mis kanti arvele, võeti sealt enda sõnul välja ja kanti siis tagasi. Kui aga oli vajadus tasuda kinnisvara eest, siis võeti raha jälle välja ja tasuti sularahas. On tuvastatud, et N. Kotlyarova, tema elukaaslase J. K ning lapse A K nimele kinnisvara registreeritud ei ole. N. Kotlyarova vanemate, nimelt isa E. K ja ema S. K nimele on registreeritud ühisomandis olev kinnisvara – korteriomand asukohaga xxxx linn ja korteriomand asukohaga xxxx, samuti garaaž asukohaga xxxx linn ja korteriomand asukohaga xxxx linn. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. Kotlyarova vanemad E. K ja S. K soetasid 30.05.2014 korteriomandi asukohaga xxxx linn, xxxx, makstes selle korteri eest sularahas 12 000 eurot. Ühtlasi on nad täiendavalt, lisaks eeltoodud korteriomandile, omandanud ka garaaži asukohaga xxxx, makstes selle eest 500 eurot sularahas ja korteriomandi asukohaga xxxx linn, makstes selle eest 200 eurot sularahas. Kohus uuris prokuröri poolt kohtule esitatud konfiskeerimise aluse olemasolu ja legaalsete sissetulekute, varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kinnitavaid tõendeid:  Ettepanek vara arestimiseks (kd III, tl 89-94) – tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. 14                          Väljatrükk E-kinnistusraamatust (kd III, tl 122-128) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Korteriomandi xxxx müügileping nr1681 (30.05.2014) – kd III, tl 129 – 139) tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Garaaži, asukohaga xxxx linn müügileping nr 1666 (30.05.2014) – kd III, tl 140149) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Korteriomandi xxxx linn müügileping nr 162 (28.01.2014) ( kd III, tl 150-161) tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. AS Swedbank vastuskiri (07.07.2014) – (kd IV, tl 1-10) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Viru Vangla poolt edastatud vastuskiri (kd III, tl 162-165) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Viru Vangla poolt edastatud vastuskiri (kd III, tl 166-167) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Pangakontode vaatlusprotokolli juurde lisamiseks kuuluv koondtabel selgitustega (kd IV, tl 11) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Natalia Kotlyarova ja tema leibkonda kuuluvate isikute pangakontode vaatlusprotokoll (kd IV, tl 13-191) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Natalia Kotlyarova ja tema leibkonda kuuluvate isikute pangakontode vaatlusprotokoll (kd IV, tl 192-303) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Internetiportaali auto24.ee väljatrükk (kd V, tl 10-15) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Internetiportaali www.eteenindus.mnt.ee väljatrükk (kd V, tl 16-18) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Maanteeameti poolt väljastatud vastuskiri (kd V, tl 1-9) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk ( kd V, tl 19) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. MTA vastuskiri 11.09.2014 (kd V, tl 20-21) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. AS Bigbanki vastuskiri 15.07.2014 (kd VIII, tl 30-32) - tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrus (kd III tl 113-116) – kaasatakse E.K ja S.K kolmandate isikutena kriminaalmenetlusse- tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Vara arestimise protokoll (kd III tl 117-119) – arestiti E. K ja S. K vara- tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat Viru Maakohtu Kohtumäärus nr 1-14-6062 (kd III tl 95-104) - Natalia Kotlyarova ja E. K ja S. K vara arestimise määrus. Raha deposiitarvele kandmise määrus 28.07.2014 (kd III tl 105-106) Viru MK kohtumäärus nr 1-14-6309 (29.07.2014) (kd III tl 107-112) - arestiti K vara –korter aadressil xxxx ja xxxx Korteriomandi xxxx linn müügileping (07.12.2010) (kd V, tl 85-94). Muu dokument – (Internetiportaalist KV.ee-) väljatrükk – (kd VIII, tl 1-10) – korter xxxx müügikuulutus-tõendab kuriteoga saadud varaga seonduvat. Äratundmiseks esitamise protokoll (31.07.2014) (kd V, tl 26-28) – tõendab N.Kotljarova seotust L. P ostetud varaga. Vara arestimise protokoll (kd III tl 120-121) - arestiti xxxx ja xxxx korterid. 15     Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova vastuskiri 13.08.2014 (kd V, tl 95) tõendab E.K poolt xxxx korteriomandi ostmisega seonduvat. Viru Vangla vastuskiri – (kd III, tl 166-167)- kinnipeetava J K isikukontole laekuvate rahaliste vahendite kohta. E.K SEB panga arvelduskonto vaatlusprotokoll (kd V, tl 30-80). Piirivalvebüroo xxxx piiripunkti poolt väljastatud vastuskiri (11.09.2014) tõendab Natalia, A, E ja S K Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriületusi (kd V, tl 81-84) Kolmandate isikute kaitsja esitas kohtule järgmised tõendid: - E K Swedbanki kontoväljavõtte 01.07.2005-01.08.2014 (kd VIII, tl 14-16) - E K SEB panga kontoväljavõtte 01.07.2007-01.08.2014 (kd VIII, tl 17-26) - S K Swedbanki kontoväljavõtte 01.01.2005-01.08.2014 (kd VIII, tl 27-29) - S K xxxx erakooli xxxx lõputunnistus 29.06.2009 (kd VIII, tl 33) - S K tööleping ja lisad ning palgalehed (kd VIII, tl 34-37) - Natalia Kotlyarova maniküüri koolituse tunnistus (kd VIII, tl 41) - AS Eesti Post vorm “raha saamine” 21.02.2014 ja dokument nr 215-659-0688 (kd VIII, tl 34-37) Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid annavad piisava aluse lugeda tuvastatuks, et Natalia Kotlyarova on lasknud kogu oma vara, s.o xxxx korterid, xxxx tänava korteri ning 2 garaažiboksi kirjutada vanemate nimele, kuna ta oli teadlik, et kui ta narkomüügiga taas kord vahele jääb, siis hakatakse ilmselgelt tema vara arestima. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita kaitsja väidet, et raha vara soetamiseks pärineb J K. Kõik tunnistajad, kes puutusid Natalia Kotlyarovaga igapäevaselt kokku on kinnitanud, et Natalia ilusalongis nad kliente ei näinud, lisaks on tunnistajad J. N ja V. R kinnitanud, et Natalia ostis narkomüügist saadud raha eest nii korteri kui ka garaaže. Süüdistuse kohaselt käitles N. Kotlyarova ajavahemikul 01.01.2013 kuni 19.06.2014 fentanüüli vähemalt summas 123 078 - 219 438 eurot. Üks doos fentanüüli maksis tänavamüügi hindades 15 eurot. Natalia Kotlyaroval legaalset sissetulekut ei olnud, tema teenistus pärines täielikult narkootikumide müügist ning tunnistaja A. U sõnade kohaselt meeldis talle sellega ka vahel hoobelda. Ka Kotlyarovade leibkonna varade analüüs võimaldab asuda samale seisukohale kuna J K oli ainus isik, kellel oli ametlik sissetulek umbes 1000 eurot kuus, millele ta teenis lisa autode remontimisega. Abikaasa S K sissetulek oli marginaalne, tütrel Natalial ja poeg I puudus üldse igasugune ametlik sissetulek, samuti puudus sissetulek Natalia elukaaslasel J K, kes suurema osa süüdistuses nimetatud perioodist kandis karistust Viru Vanglas. Ka on pangakontodele tehtud teadmata päritolu sularaha sissemakseid, seega on osa igapäevakuludest kantud teadmata päriolu vahenditest. xxxx ja xxxx saabunud raha kohta puudub igasugune dokumentatsioon, mis tõendaks raha saamist. Eluliselt ei ole usutav ka versioon, et J K poolt 2006.aastal tööandjalt võetud laen 50000 krooni ning hiljem veel võetud laen 80000 krooni on aastal 2010 sularahas kodus alles ning selle eest on võimalik hakata kinnisvara soetama. J K õe väitel sõitis ta sõpradega mitme päeva vältel maha tuhandeid kilomeetreid, et anda Eestis vennale üle 15 000 eurot. Samal ajal oli aga
16. aastal võimalik teha mitmesuguseid erinevaid riikidevahelisi ülekandeid, mis olid kindlasti vähem kulukamad, kui see reis Saksamaalt Eestisse ja tagasi. Seega ei pea kohus V R ütlusi usaldusväärseteks. 16 Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et tähelepanuväärselt mõtlemapanev on ka xxxx tänava korteri ostmine, kuna see korter osteti kiiresti 30.05.2014 pärast Natalia Kotlyarova esimest kinnipidamist ja läbiotsimist 20.05.
17. Ostuotsus tehti 15 minuti jooksul ning ettemaks 550 eurot tasuti 5-eurostes kupüürides, mis viidab nn „narkorahale“. Kuna fentanüüli doos maksis teadupärast 15 eurot, siis tõenäoliselt maksti doosi eest tihti just väikestes kupüürides. Garaažide osas on tunnistajad andnud ütlusi, et ka need osteti narkomüügist saadud tulu eest. Kuigi J K on väitnud, et need on tema raha eest ostetud, siis leibkonna vara analüüsi kohaselt pidi igapäevaste kulutuste katteks tulema sissetulekuid ka teadmata kohast. Hinnates kogutud ja uuritud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas arestitud kinnisvara on saadud kuritegelikul teel ning kuritegeliku eluviisi tuvastamine tuleb lugeda tõendatuks. Kinnisvara, mis kuulub kolmandatele isikutele ning mis on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija, s.o Natalia Kotlyarova arvel

§ 832lg 2 p 1 mõttes tuleb konfiskeerida laiendatud konfiskeerimise raames.

E. K ja S. K ei ole tõendanud, et xxxx korterid, xxxx tänava korter ning 2 garaažiboksi on omandatud nende legaalsete vahendite arvel. Kohus ei nõustu kolmandate isikute E K ja S K kaitsja väitega, et 2010.aastal soetatud vara ei saa olla soetatud Natalia Kotlyarova ebaseaduslikul teel saadud sissetulekute arvelt, kuna temale esitatud süüdistuse kohaselt jääb tema ebaseaduslik narkootikumide käitlemine ajavahemikku, mis algab 01.01.2013. Kohus on tuvastanud, et Natalja Kotlyarova ei ole aastaid omanud legaalseid sissetulekuid. Tema elatusallikaks ja põhiliseks tegevusalaks ongi olnud narkootikumide käitlemine. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et tema on ka varem, s.o 05.05.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega süüdi mõistetud ebaseaduslikus narkootikumide käitlemises

§ 184lg 2 p 1,2 järgi.

Riigikohus on lahendis 3-1-16-16 märkinud, et laiendatud konfiskeerimise puhul ei ole tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Laiendatud konfiskeerimine on lubatav ainult seaduses nimetatud juhtudel. Nagu kohus ka varem on märkinud, et käesolevas asjas on laiendatud konfiskeerimine lubatav. Kohus on jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest ja nõustub prokuröriga ka selles, et arvestades Natalia Kotlyarovale etteheidetavaid tegusid ning asjaolu, et juba enne 2011. aastat tegeles ta narkootikumide müügiga suures koguses, puudusi isikute sissetulekutes (s.o. teadmata päritolu sularaha sissemakseid), et ainuke legaalse sissetuleku saaja oli E K, siis tuleb jõuda järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas arestitud kinnisvara on saadud kuritegelikul 17 teel ning tuleb lugeda tõendatuks kuritegeliku eluviisi tuvastamine. Seetõttu tuleb sularaha ning kinnisvara konfiskeerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning

§ 83

lg 2 p 1 alusel tuleb konfiskeerida kolmandatele isikutele kuuluv ühisvara: - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx; - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx; - korter asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx. - garaaž asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx. - kinnisasi asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, katastritunnus: xxxx. 2 IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega, kuid kuriteo toimepanemisele järgnevate õiguslike järelmite kohaldamisel on kohus seotud kindlate karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

kohaselt peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole. Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Samas ei saa karistuse mõistmisel vaadata mööda ka kuriteo toimepannud isikust endast. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et olukorras, kus isikule on varasemate karistuste kaudu antud korduvalt võimalus enda käitumisharjumusi muuta, kuid ta jätkuvalt ei ole pidanud vajalikuks enda hoiakuid korrigeerida õiguskuulekuse suunas ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, peab see asjaolu leidma raskemate karistusmeetmete näol väljenduse ka isikule mõistetavas karistuses. Iseäranis selge on see olukorras, kus need kuriteod on raskeliigilised. Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta ka seda, kui pika ajavahemiku vältel ning mitmel korral isik käitles narkootilist ainet, kui suure kogusega oli tegemist ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel ning milles see omakasu väljendus. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus 18 peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Natalia Kotlyarova on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteo. Temale varem mõistetud vangistuslik karistus, mis osaliselt koheselt täitmisele pöörati, ei ole mõjutanud isikut edaspidi oma käitumist ja euviisi korrigeerima. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega ka tema varasemat karistatust samaliigilise süüteo eest ning ka tema süü astet kuritegude toimepanemisel. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada tema keskset rolli narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ka tema poolt käideldud narkootilise aine kogus on märkimisväärne, mis suurendab süüdistatava süüd. Lisaks esineb kohtu hinnangul ka üks karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. Karistust kergendavaid asjaolusid käesoleval juhul tuvastatud ei ole. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Käesolev kohtuasi on erandlik, kuna süüasja arutamine toimub ilma süüdistatava osavõtuta, kuna süüdistatav lahkus peale 18.12.2014 vahi alt vabanemist esimesel võimalusel Eestist ega ole naasnud. Seega mõistetav karistus kuulub kandmisele Natalia Kotlyarova tabamisel. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda süüdistava tingimuslikku vangistusest vabastamist, ei ole tuvastatud. Natalia Kotlyarovale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal olid need kvalifitseeritavad

§ 184

lg 21 p 1 järgi ning alates 01.01.2015 aastast on see kvalifitseeritav

§ 184lg 21 järgi.

Tegemist on rahvatervisevastase esimese astme süüteoga, mille eest seadus ka käesoleval ajal näeb karistusena ette 6 kuni 20 aastase või eluaegse vangistuse. Prokurör taotles mõista Natalia Kotlyarovale karistuseks 14 aastat vangistust, mis tema tabamisel tuleks koheselt täitmisele pöörata. Kohtul ei ole põhjust irduda prokuröri karistuse ettepanekust mõista karistuseks vangistus selle keskmisele määrale lähedases määras. Mõistetud vangistusest arvata maha

§ 68

lg 2 alusel eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2014 kuni 22.05.2014 ning 19.06.2014 kuni 18.12.2014 s.o 6 kuud ja 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 13 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. V Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või 19 seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; Kohus leiab, et asitõendite suhtes tuleb kohaldada järgmiseid meetmeid: - Kriminaalasja juures olevad andmekandjad hoida kriminaalasja juures. - Ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - Natalia Kotlyarovalt ära võetud esemete osas, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida majandustalituse hoiuruumis, toimida kohtuotsuse jõustumise järgselt alljärgenevalt: plastikkarp, mille sees on peegel – tagastada; 2 plastikpudelit; 2 piipu; Simpel sim-kaardi ümbris telefoninumbriga xxxx, Elisa simkaardi ümbris, Simpel kõnekaart; fooliumirull – hävitada; LUXExpress PINS kaart R S nimele - tagastada R S; mobiiltelefon LG IMEI: xxxx kõnekaardiga, mobiiltelefon Nokia IMEI 1: xxxx IMEI 2: xxxx kõnekaardiga - tagastada; mobiiltelefon Samsung IMEI: xxxx kõnekaardiga; salvrätik (kirjega xxxx) - hävitada; Eesti Post postisaadetise saabumise teade 4 tk; 2 ümbrikut; 2 maksekorraldust; Zen simkaart number xxxx; Zen sim-kaart number xxxx; Zen sim-kaardi ümbris mobiiltelefoninumbriga xxxx - hävitada. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, s.o 1350,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 2608,32 eurot kaitsetasu adv. Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele ekspertiisi tegemise kulu summas 84,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, milleks käesolevas asjas on tunnistajate V R sõidukulu 371,34 eurot ja L P sõidukulu 24,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisi kulud kogusummas 2186,00 eurot Riigi kanda jätta järgnevad ekspertiisi kulud kogusummas 1543,00 eurot põhjusel, et nimetatud ekspertiisidest ei leitud süü küsimuse tõendamise kohta olulist teavet: - Toksikoloogia ekspertiis nr 1541 - 61.00 eurot; 20 - DNA ekspertiis nr 14E-GE0799 - 855.00 eurot; DNA ekspertiis nr 14E-GE1011 - 627.00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Maie Tamm Rahvakohtunik Margit Tiidemaa Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 25. veebruari 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 25.02.2019 kohtuotsus 1-16-138 jõustus 12.09.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 21