Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi raamatupidamisliku väärtusega 483 874.15 eurot, vara 456 146.65 eurot ning omakapital -27 727.50 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud 2018. a. Halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid makseraskused seoses alltöövõtjate ehitushindade tõusuga. Usaldusväärseid ning hea töökvaliteediga alltöövõtjaid oli raske leida ning seoses sellega tekkisid hilinemised tööde lõpetamistega ning tööde ümbertegemised, mis omakorda tõid kaasa lisakulutuste tegemised. Võlgniku vara koosneb ostjate laekumata arvetest summas 373 165.24 eurot, põhivarast summas 2 785.21 eurot, mis omakorda koosneb arvutitest ja arvutisüsteemidest ning kinnisvarainvesteeringust summas 80 000 eurot. Kinnisvarainvesteeringuna on võlgnik kajastanud ½ kaasomandi osa kinnistust registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, 100% maatulundusmaa, pindalaga 4,96 ha. ½ kaasomandist kuulub T Tle. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmete kohaselt võib maatüki hinnaks olla ca 70 000 eurot. Võlgniku varade täpne väärtus selgub edasise menetluse käigus. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnik on oma vara raamatupidamislikuks väärtuseks on 483 874.15 eurot, millest ostjate laekumata arved moodustavad 373 165.24 eurot (sh ebatõenäoliselt laekuvad arved 4 632.48 eurot). Võlgnikule kuulub ½ kaasomandi osana kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, 100% maatulundusmaa, pindalaga 4,96 ha. ½ kaasomandist kuulub T T´le (isikukood xxxx), mille väärtuseks võib olla 70 000 kuni 80 000 eurot. Maanteeameti 12.03.2019 edastatud 5 2-19-2141 andmete kohaselt ei ole võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid, väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ega ole ka varasemalt olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Esialgsetel andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi kokku summas 483 874.15 eurot. Võlgniku bilansi kohaselt on seisuga 11.03.2019 võlgniku omakapital -27 727.50 eurot ja aruandeaasta kahjum 54 611.29 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku vara arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldaja nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks seetõttu, et oluliselt kasvanud alltöövõtu kulud ei võimaldanud võlgniku planeeritud hindadega kasumlikult tööd jätkata. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, vaid makseraskused tekkisid seoses alltöövõtjate ehitushindade tõusuga. Usaldusväärseid ning hea töökvaliteediga alltöövõtjaid oli raske leida ning seoses sellega tekkisid hilinemised tööde lõpetamistega ning tööde ümbertegemised, mis omakorda tõid kaasa lisakulutuste tegemised. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik on maksnud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.