) § 278 lg-d 1 ja 2, § 204 lg 1). ASJAOLUD
lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Praegusel juhul on kaebusest loobumise avaldus esitatud tähtaegselt. 6.
lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (
Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada. 7. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
8.
lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (
Vastustaja ei taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (
Samal põhjusel jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 9.
lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 655 eurot, sh 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Kuna kohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 04.09.2019 määrusega sisuliselt lahendanud, siis ei kuulu sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 4; Riigikohtu 21.03.2011 määrus asjas nr 3-3-1-9-11). Kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub pooles ulatuses, s.o summas 320 eurot tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.