lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 06.06.
lg 4 kohaselt, ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõuetega. 2
lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) väljamaksed kogusummas 2 814.77 eurot järgmiselt: pangakulu 3.36 eurot; ajutise halduri kulud 81.88 eurot; ajutise halduri tasu 1 674 eurot; transpordikulud 73.44 eurot; bürookulud 860 eurot; notaritasud 97.14 eurot; maamaks 5.45 eurot; riigilõivud 19.50 eurot. Transpordikulud koosnevad sõidukuludest võlgniku vara asukohta XXX. XXX mõttelise osa kinnistust registriosa nr XXX , asukohaga XXX, müügiks pidi pankrotihaldur tegema kulutusi sinna ja tagasisõiduks, et tutvuda vara seisukorraga, teha pildid ning korraldada enampakkumised ja näidata huvilistele. Pankrotihaldur käis kohapeal pilte tegemas ühel korral ja vara huvilistele näitamas kahel korral. Kilomeetreid halduri büroost võlgniku vara asukohta on kokku 40,8 ning kütusekulu 1 km kohta on 30 senti. Bürookulud koosnevad kontoriruumide kasutamise kuludest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel on tehtud üks väljamakse summas 15 277.23 eurot S AS-ile. Tegemist on SAS-i nõudega, mis on tunnustatud I järgu nõudena. Pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid II järjekoha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Andmed müümata pankrotivara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara teadaolevalt puudub. Pankrotihaldur märgib, et U V edastatud andmete kohaselt pidi talle kuuluma XX kaasomandi osana kinnistust, mis on maatulundusmaa, registriosa nr XXX, asukohaga XXX. Pankrotihaldur tuvastas, et nimetatud kinnistu XX kaasomandi osana U V ei kuulu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 30.11.2016 kohtumäärusega kuulutati välja U V pankrot ning pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. U V pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 20.12.2016, kus kinnitati pankrotihalduriks Martin Krupp. 08.05.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 7 nõudeavaldust kogusummas 62 066.88 eurot. Koosolekul esitatud nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 7 võlanõuet kogusummas 62 066.88 eurot. 3
Maksejõuetuse põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud asjaolu, et ta soovis
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on
ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 2 947.99 eurot, mis laekus võlgniku töötasust. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et U V (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine, võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest U V (pankrotis) pankrotimenetluses. 5
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 2814.77 eurot. Nimetatud summa koosneb ajutise halduri tasust 1674 eurot, ajutise halduri kuludest 81.88 eurot, pangakulust 3.36 eurot, transpordikuludest 73.44 eurot, bürookuludest 860 eurot, notaritasudest 97.14 eurot, maamaksust 5.45 eurot ja riigilõivudest 19.50 eurot. Ajutise halduri tasu on kohus määranud ja kulud kinnitanud 05.09.2017 määrusega. Jaotusettepaneku kinnitamisel on kohus kinnitanud 06.07.2018 määrusega pankrotimenetluse kulud perioodil 01.12.2016 – 02.05.2018 summas 984.97 eurot. Kuna kohus on kõnealused kulud varasemalt juba kinnitanud, ei ole põhjust nende uuesti kinnitamiseks. Seega kinnitab kohus seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 73.92 eurot. 4. Pankrotihalduri tasu
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 22 064.13 eurot halduri tasu alammääraks 3574.94 eurot. Martin Krupp on taotlenud halduri tasu määramist summas 3574.94 eurot, millele lisandub käibemaks 714.99 eurot. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Martin Krupp´ile tasuks 3574.94 eurot, millele lisandub käibemaks 714.99 eurot ja millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, S OÜ-le.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S OÜ (registrikood XXX) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ja S OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 714.99 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. U V esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid U V kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada U V kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 7
§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 05.07.2020. Kohus selgitab U V, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U V tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.