Obsah (4)
§ 26§ 29§ 34§ 35KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
ühholoogilisel nõustamisel. Vabanedes asub kinnipeetav elama oma vanemate juurde juhul, kui kohus kohaldab tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Töökohta ei ole A. Saarele garanteeritud. Kuna süüdimõistetu on varavastaseid kuritegusid toime pannud majanduslike raskuste tõttu, võib töökoha ja legaalse sissetuleku puudumine olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktor. A. Saare lähedasteks on vanemad, vanaema ja vend, kellega on suhted head ning toetavad. Arvestades aga kinnipeetava korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid ja see võib samuti olla ohufaktor. A. Saarel on probleeme ka alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav tunnistab probleemi. Probleemi tõsidusele viitab see, et ta tarbis
- a septembris vanglas köögis tööl olles käte desinfitseerimise vahendit, mis sisaldas alkoholi. Narkootikumidest on A. Saar proovinud peaaegu kõike ja kahel korral viibinud Sillamäe Narkorehabilitatsiooni-keskuses. Oma sõnul rohkem ravile minna ta ei soovi, kuigi varem on narkojoobes sooritanud vägivallategusid. Viru Vangla sõltuvusrehabilitatisooni osakonnast arvati A. Saar välja, kuna ta pani toime rikkumisi. Sõltuvusainete tarvitamine on samuti uue kuriteo riskifaktor. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine võib olla impulsiivne ja probleemide lahendamiseks otsib ta kergemaid võimalusi. Ka on A. Saar varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning üldkasuliku töö tegemise ajal pani ta toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt on A. Saare puhul tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest väga suur tõenäosus, et ta võib pärast vabanemist kuritegude toimepanemist jätkata. A. Saar vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb A. Saare suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Saar, paludes selle tühistada. A. Saar leiab, et tema allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile on vastuolus põhiseaduse (
) §-dega 22 ja 23, kuna ta on talle mõistetud karistuse täielikult ära kandnud ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega mõistetaks tema üle kohut justkui teist korda ja minevikukuritegude eest. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega rikkus kohus ka
§ 26, § 29, § 34 ja § 35.
Sellise käitumiskontrolliga vähendas kohus tema võimalusi leida tööd ja väärikat palka. Samuti sundis maakohus teda elama vanemate juures, andes selliselt talle koha ühiskondliku korra rikkumise koldes ühiselamus. A. Saar kardab ka, et kriminaalhooldaja võib enda huvides ära kasutada võimu, mille kriminaalhoolduse teostamine ametnikule annab. Ametnikud on eelarvamuslikud ja eelarvamus rajaneb sellel, et inimene tuleb kinnipidamiskohast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Saare määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2
(3)- Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed alused A. Saare suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud, sh on tal ühe eeltingimusena olemas kindel elukoht vabaduses. A. Saar kohtu selliseid järeldusi ei vaidlusta. Ta märgib vaid seda, et maakohus sunnib teda elama vanemate juures „ühiskondliku korra rikkumise koldes ühiselamus“ ja tema selline kohustamine on vale. Ringkonnakohus juhib A. Saare tähelepanu sellele, et vaid mõned kuud tagasi, s.o veebruaris 2019, mil Viru Maakohus arutas tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust, ta soovis elama asuda vanemate juurde. Vanemate elukoht ei ole vahepealse aja jooksul muutunud. Ka olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt elavad vanemad eramus ja on nõus poja elamaasumisega nende juurde. Seega on A. Saarel olemas kindel elukoht ja võimalus sinna elama asuda. Tema vastuseis vanemate juures elada on kantud tõenäoliselt soovist vabaneda karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamisest. Ringkonnakohus leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise lubatavuse seisukohalt pole tähtsust, kas A. Saar tahab vanemate juures elada või mitte.
- Maakohus leidis, et A. Saare suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamiseks on täidetud ka materiaalsed eeldused. KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks nõutav, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, oleks alust arvata tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kõiki viidatud sättes loetletud asjaolusid kogumis ning igati põhjendatult näinud A. Saare puhul kõrgendatud ohtu, et ta võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Määruskaebuses A. Saar esimese astme kohtu vastavatele argumentidele sisuliselt vastu ka ei vaidle. Ta märgib üksnes, et kuritegusid ta enam toime ei paneks. Kohtukolleegium leiab, et arvestades maakohtu tuvastatud A. Saare uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja sellise hinnangu aluseks olnud asjaolusid, ei ole veenev tema lubadus kuritegusid mitte enam sooritada.
- A. Saare põhilised väited koonduvad sellele, et tema arvates karistatakse teda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise läbi justkui topelt ning samuti piiratakse sellega tema põhiseaduslikke õigusi. Kolleegium selgitab esmalt seda, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole tegemist isiku teistkordse karistamisega. Karistusjärgne käitumiskontroll on mittekaristuslik mõjutusvahend, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga tema kuritegeliku käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kuigi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kitsendada isikute teatud põhiõigusi, sh õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (
§ 26
), õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (
§ 29
), õigust vabalt liikuda ja valida elukohta (
§ 34
), õigust lahkuda Eestist (
§ 35
), ei ole need õigused absoluutsed, vaid neid võib seaduses sätestatud juhtudel piirata teiste inimeste õiguste, vabaduste, elu ja tervise kaitseks ning ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Ehk teisisõnu, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärgiks on uute kuritegude ärahoidmine ja seeläbi teiste isikute põhiõiguste kaitse, siis nimetatud sihtide tähtsus kaalub üle ühiskonna turvalisust kahjustada võiva isiku õigused, õigustades selliselt tema põhiõiguste piiramist. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Saare määruskaebuse Viru Maakohtu 26. juuni 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Mati Kartau 3
(3)