1-19-964/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-964 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Ragnar Salumäe tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ragnar Salumäe (isikukood 39712203516) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 05.02.2019 otsusega karistati Ragnar Salumäed KarS § 424 lg 2 järgi ja KarS § 423¹ järgi KarS § 63 lg 1 alusel 8 kuu vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel arvati R. Salumäe kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja arvestati tema vangistuse algust alates 03.02.
6. Karistuse kandmise aja lõpp 03.10.
8. Tartu Maakohtu 07.08.2019 määrusega jäeti R. Salumäe ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Samuti mõisteti riigi kasuks välja menetluskulud summas 98,20 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. 2.
9. Käesolevaks ajaks on R. Salumäe temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused R. Salumäe tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
10. R. Salumäed on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, s.o vargused, kehaline väärkohtlemine (mh noorema venna suhtes), mootorsõiduki joobes juhtimine, vägivald võimuesindaja suhtes, avaliku korra rikkumine. Vaatamata R. Salumäe noorele eale on teda kriminaalkorras karistatud juba 8 korda ja ta kannab reaalset vangistust
11. korda. Käesolevat karistust hakkas R. Salumäe kandma Tartu Maakohtu 05.02.2019 otsuse alusel, mille eest mõisteti ta süüdi kuritegude toimepanemise eest, mille eest on teda varemgi karistatud, st sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta. Siinkohal pidas maakohus oluliseks, et R. Salumäe pani uue kuriteo toime üksnes 26 päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes 07.01.2019, uus kuritegu 03.02.2019). Käesoleval ajal kannab R. Salumäe karistust Viru Maakohtu 19.06.2019 otsuse alusel (kriminaalasi nr 1-19-4084), millega on R. Salumäe mõistetud süüdi vanglavalvuri suhtes vägivalla kasutamise eest. Nimetatud kuriteo pani R. Salumäe toime eelmise karistuse kandmise ajal. Tegemist ei ole ainsa kuriteoga, mis R. Salumäe on varasema vangistuse jooksul toime pannud. Nimelt tunnistati R. Salumäe Viru Maakohtu 25.04.2018 otsusega (kriminaalasjas nr 1-18-3388) süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kaaskinnipeetava suhtes kehalise väärkohtlemise eest. 2.
12. Arvestades R. Salumäe varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid ei ole senini R. Salumäele mõistetud karistused ilmselgelt avaldanud talle mingisugust mõju. Sellest tulenevalt ei olnud maakohtu arvates alust olla veendunud, et sellel korral R. Salumäele mõistetud karistus on avaldanud piisavalt mõju ja vabanemise korral on R. Salumäe suuteline täitma talle määratavaid nõudeid ja kohustusi korrektselt ning lõpetama õigusvastase tegevuse. R. Salumäe ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistuse jooksul puuduvad R. Salumäel distsiplinaarkaristused. 2.
13. Vabanemise korral soovib R. Salumäe elama asuda aadressile XXX. Nimetatud aadressil elab R. Salumäe ema, noorem vend ja kasuisa. Maakohus pidas positiivseks, et vabanemise korral on R. Salumäel kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samas pidas maakohus oluliseks, et R. Salumäel oli lähedaste toetus ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud ära R. Salumäe õigusvastast käitumist. Lisaks on süüdimõistetu vägivallakuritegusid toime pannud ka oma noorema venna suhtes (Tartu Maakohtu 29.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-15-9485), mh nende ühises kodus. Lisaks puudub R. Salumäel vabanemisel kindel töökoht. Süüdimõistetu puhul on töökoha olemasolu äärmiselt vajalik. Seda ennekõike selleks, et tal oleks tagatud majanduslik toimetulek, aga ka selleks, et R. Salumäe oleks tegevuses. Lisaks on 09.05.2019 seisuga K-raha andmetel R. Salumäel tasumata nõudeid summas 5543,25 eurot. 2.
14. Maakohtu hinnangul on R. Salumäe puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused. Arvestades R. Salumäe selgitusi kohtuistungil, ei olnud maakohus veendunud, et vabanemise korral soovib R. Salumäe loobuda alkoholi tarvitamisest ja seda vaatamata sellele, et R. Salumäe ise on sõnades seda väitnud. R. Salumäe ei ole varasemalt mõelnud ega kaalunud alkoholiga seotud probleemidega tegelemist. Sellest tulenevalt ei olnud maakohus veendunud, et R. Salumäe on aru saanud alkoholiga seotud probleemi olemusest ja tõsidusest. Samuti ei ole maakohus veendunud, et R. Salumäel on piisav motivatsioon ja tahe vabaduses probleemiga tulemuslikuks tegelemiseks. 2.
15. Maakohus võttis seisukoha ka kriminaalmenetluse kulude osas. R. Salumäe tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 98,20 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus lahendas kaitsja esitatud taotluse ning leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Maakohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 98,20 eurot. 2 Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 98,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel R. Salumäelt välja mõista. Määruskaebused
16. Tartu Maakohtu 07.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Salumäe, kes taotleb jätta välja mõistmata maakohtu 07.08.2019 määruses toodud menetluskulud, arvestades süüdimõistetu olukorda, vanglas vabanemist, eraisiku pankrotimenetluse algatamist. Tartu Maakohtu määrusega asjas 2-19-9250 on algatatud süüdimõistetu suhtes eraisiku pankrot, tal puuduvad sissetulekud ning vanglast 03.11.2019 vabanemise korral on vähese hariduse tõttu töö leidmine raskendatud. R. Salumäe palub jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
17. Tartu Maakohtu 07.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu R. Salumäe kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 4.
18. Kaitsja kordab üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud: vastavalt iseloomustusele subkultuuri ei viljele, saab aru muutuste vajalikkusest ja on valmis muutuma, elama omaette ja mitte enam suhelda isikutega, kes käituvad kuritegelikult, distsiplinaarkaristused puuduvad, eluaseme osas ohtlikkus ja risk puuduvad (vend on asunud eraldi elama ja isik saab enda kasutusse eraldi toa). 4.
19. Maakohtu järeldus määruses, et lähedaste toetus oli ka varem, kuid see ei hoidnud ära õigusvastast käitumist, ei ole põhjendatud, sest olukord ja isiku suhtumine on oluliselt muutunud. Maakohtu järeldus, et isik ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, ei ole samuti põhjendatud, kuna isik on juba läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud vanglas koristaja ja juuksurina. Individuaalses täitmiskavas sotsiaalprogramme enam ei ole. Kaitsja arvates on kohtu järeldused ekslikud. Majandusliku toimetuleku osas risk tegelikult puudub, sest isik on nõus igasuguse tööga kuni saab tööle ehitusele. Vanglas on isik töötanud. Samuti on ta kinnitanud soovi nõuded hüvitada. Suhete osas on isik teinud elus täieliku pöörde ja ei soovi edaspidi suhelda varem karistatud isikutega. Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk tegelikult maandatud, sest isik on läbinud edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alkohol ei ole tema sõnade järgi edaspidi probleemiks. Narkootikumide osas risk puudub, sest süüdimõistetu pole narkoaineid 3,5 aastat tarvitanud. 4.
20. Kaitsja leiab, et kõrgeks hinnatud kuriteorisk ei peaks realiseeruma, kuna isik soovib täita kontrollnõudeid. Kaitsja arvates on maakohus jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu järeldustega nõustuda vastavalt kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Tartu Maakohtu määruses toodud seisukohad ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KarS § 76 lg 4 ja 56 lg 1) ning menetlusõigust (KrMS § 339 lg 2). Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.
21. Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2019 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 04.09.
22. Nimetatud ajaks esitas seisukoha R. Salumäe, kes leiab, et maakohtule varasemalt esitatud dokumentatsioonis on kviitungile märgitud vale isikukood. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevalt ei ole põhjendatud R. Salumäe ennetähtaegne vabastamine ning vastupidises seisukohas ei veena ringkonnakohut ka esitatud kaitsja 3 määruskaebus. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusõiguse normide ega menetlusõiguse rikkumist. Süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
24. KrMS § 187 lg-st 2 tulenevalt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Tulenevalt KrMS § 187 lg-st 1 jäävad menetluskulud riigi kanda, kui kohtumäärus tühistatakse. Viimati väljatoodud olukord käesolevalt ei rakendu, mistõttu sellel alusel ei ole põhjendatud menetluskulude riigi kanda jätmine. Seejuures tuleneb KrMS § 180 lg-st 3, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevalt ei ole tegemist alaealisega, seega kõigi menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole võimalik. Süüdimõistetu toob välja, et tsiviilasjas nr 2-19-9250 on alustatud eraisiku pankrotimenetlusega. Tegemist on R. Salumäe avaldusega pankroti väljakuulutamiseks. Kuna tegemist on kohtute infosüsteemi kohaselt poolelioleva menetlusega, siis sellest järeldusi pankroti väljakuulutamise osas teha ei saa. Süüdimõistetu oli kaitsjat taotledes teadlik, et riigi õigusabi eest tuleb tasuda. Süüdimõistetu toob välja, et tal puudub hetkel sissetulek ja vanglast vabanemisel on töökohta leidmine raskendatud. Arvestades, et maakohtus istungil on süüdimõistetu välja toonud, et ta on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma ning loodab tööle saada, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulude vähendamine, mis ei ole märkimisväärses summas, ei ole käesolevalt põhjendatud.
25. Ka on põhjendatud maakohtu otsustus jätta R. Salumäe ennetähtaegselt vabastamata. Nii esimese kui ka teise astme kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal ning ta ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et puudub alus uskuda tema väiteid. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust, varasemast elukäigust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Ennetähtaegse vabastamise küsimus on personaalne ja sõltub KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest. Siinkohal ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et mistahes positiivsed asjaolu kaaluvad üles negatiivsed asjaolud. See läheks vastuollu seadusega, mille kohaselt arvestatakse asjaolusid kogumis. Samuti ei pruugi kõik faktiliselt positiivsed asjaolud seda olla – näiteks elukoht oli süüdimõistetul olemas ka enne kuriteo toimepanemist, kuid see ei olnud asjaolu, mis oleks kuriteo ära hoidnud. Ka ei selgu, miks käesolevalt oleks see just see asjaolu, mis maandaks uue kuriteo toimepanemise riski. Ka ei saa nõustuda, et maakohus oleks andnud liigset kaalu isiku varasemale elukäigule. KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb kohtul kogumis muuhulgas arvestada ka isiku varasemat elukäiku, sh varasemat karistatust, kui ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks sellel alusel rikkunud kaalutlusõigust või omistanud sellele liigset tähtsust. Seejuures veelkordselt positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna neile täiendavat kaalu, sest maakohus on neid asjaolusid arvestanud. Vangla iseloomustusest tuleneb, et kinnipeetav ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Seega on maakohtu sellekohane järeldus õige. Kui süüdimõistetu on varasemalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vanglas töötanud, siis ei tähenda see veel seda, et maakohtu järeldus oleks väär. Käesoleva iseloomustuse aluseks on praegusel ajal kantav karistus. Nagu ka maakohus on välja toonud, siis süüdimõistetu ei ole aru saanud alkoholiga seotud probleemidest. Seda enam, kui teda on sarnaste tegude eest korduvalt karistatud. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldus vähendaks uue kuriteo riski. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks kohtul puudub veendumus, et kriminaalhooldus muudaks süüdimõistetu käitumist. Nimelt on süüdimõistetu 4 kriminaalhooldusel olles toime pannud uue kuriteo. Ka vangla on välja toonud, et uue kuriteo sooritamine katseajal ja kohtu poolt määratud kohustuste eiramine näitab tema negatiivset suhtumist ühiskonnakonna normidesse ning õiguspäraselt käitumisse. Juba varasemalt on lisakohustusena määratud keeld tarvitada alkoholi, kuid see ei hoidnud ära uusi kuritegusid. Seega puudub usk sellesse, et kriminaalhooldus mööduks R. Salumäel edukalt. R. Salumäel tuleb mõistetud karistus kanda lõpuni. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitas seisukoha R. Salumäe, kes leiab, et maakohtule varasemalt esitatud dokumentatsioonis on kviitungile märgitud vale isikukood. Väljuvalt kaebusest märgib kohus, et R. Salumäe poolt osundatu puhul on ilmselgelt tegemist inimliku eksitusega, kus tema isikukoodis on märgitud ühe numbri asemel teine number. Selles osas märgib ringkonnakohus, et esitatud seisukoht ei ole kuidagi seotud käesoleva kaebuse esemega, s.o vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisega.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. augusti 2019 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 5