26.02.2019 on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 127.76 eurot ja 23.04.2019 hagi esitamisel täiendavalt 172.24 eurot, kokku 300.00 eurot. 2 Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 alusel 18.05.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 3, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 113² lg 2 p
lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab arvestada tagaseljaotsuse tegemisel üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu 30.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13 p 16). See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus
lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude osas, kuna hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude summas 50.00 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole hageja poolt õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 3500.00 eurot, mille kohus rahuldas 3045.00 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud
3 Menetluskulud
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 300.00 eurot. Kohtu hinnangul 26.02.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 23.04.2019 hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 300.00 eurot on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab
lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 300.00 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 99 % hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 297.00 eurot (300.00 × 99 %).
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (297.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.