KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtunik Sekretär, tõlk Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Süüdimõistetu Määratud kaitsja RESOLUTSIOON Viru Maakohus 10. september 2019 Jõhvi kohtumaja 1-18-151 Deniss Minzatov Piret Juuse, Valentina Michelson Viru Vangla materjalid Stanislav Jerneri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla 10.09.2019 avalikul kohtuistungil Stanislav Jerner, isikukood 38304023739, kannab karistust Viru Vanglas Arvo Suuban Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Vabastada Stanislav Jerner karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2021, millest esimeseks 5-(viieks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Stanislav Jerner järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Stanislav Jerneri suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 5) alluma elektroonilisele valvele viie kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest; Stanislav Jerner vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 1
(4)Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 105,60 eurot, sh tasu 88 eurot ja käibemaks 17,60 eurot. Välja mõista Stanislav Jerner’ilt menetluskulu 105,60 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700004807 ning selgitus „Stanislav Jerner 1-18-151 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. ASJAOLUD Viru Vangla esitas 29.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Jerneri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Stanislav Jerner on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 424 järgi ja karistatud KarS § 64 alusel liitkaristusega 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 18.07.2017 ja lõpp 18.10.
- Kinnipidamisasutuses Stanislav Jerner’i suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et Stanislav Jerner on karistatud kriminaalkorras seitsmel korral (karistusregistri järgi on üks kehtiv kriminaalkaristus - tl 14), üks karistustest mõisteti Leedus. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. 2018.a töötas majandustöödel xx, kuni 2019.a maikuuni xxx, alates maikuust 2019 töötab xxx, kus töötab tänaseni. 2018.a septembrist kuni detsembrini osales Corrigo tugigrupis. Muutis suhtumist narkootikumidesse. On osalenud xxx tugigrupis. Juulis 2018.a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgne elukoht asub xxx, peale seda võib asuda elama xxx juurde või xxx. Tasumata nõudeid on üle 3 tuhande eurot. Varem on toime pannud vargusi, kelmuse. Peale vabanemist võib asuda tööle ettevõttesse xxx abitöölisena. Töökoht asub xxx. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil, mida näitab korduv karistatus. Eitab probleemide olemasolu alkoholiga, samas ema sõnul liigtarvitas alkoholi, varem osales liiklusohutusprogrammis, kahel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Diagnoositud on sõltuvus narkootikumidest. Tarvitamist alustas 2000.a, tarvitanud peamiselt süstimise teel heroiini ja fentanüüli. 2013.a oli asendusravil, kuid see ei aidanud. Tunnistab sõltuvust. Enne vangistust viimase kuu jooksul tarvitas igapäevaselt peamiselt fentanüüli süstimise teel. Vabaduses kulutas suurema osa oma ajast narkootikumidega tegelemiseks. Väljendab motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks. Tulevikuplaanid on seotud perekonnaga ja tööga. Korduvad õigusrikkumised viitavad kuritegelikele hoiakutele. Uue kuriteo toimepanemist ei pea tõenäoliseks, kuid ei saa selles kindel olla. Varem oli kriminaalhooldusele määratud kolmel korral: 2006-2009 (katseajal pani toime uue kuriteo), 2008-2010 (kriminaalhooldus kulges planeeritult); üldkasulik töö 2013-2016 (kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega, sest ei elanud määratud aadressil, lahkus Eestist omavoliliselt ega teinud ÜKT tunde). On olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid arvestades varasemaid karistusi võib see olla vähetõenäoline. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises, 2
(4)mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, narkootiliste ainete vahendamises, isikute ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises. Vangla ei toeta Stanislav Jerner ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Stanislav Jerner’i elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele (tl 8). 29.08.2019 saatis S.Jerner kohtule motivatsioonikirja, mis laekus kohtule 3.09.2019, milles S.Jerner palub vabastada teda ennetähtaega elektroonilise valve alla, tunnistab oma süüd, vangistuses olles on tegelenud oma narkosõltuvuse probleemiga, läbinud rehabilitatsiooniprogrammi „12 sammu“ ehk „anonüümsed narkomaanid“. Palub anda võimalus kanda karistus rehabilitatsioonikeskuses „xxx“. Peale seda võib saada tugiisiku abi „xxx“ sõltlaste toetamiseks mõeldud organisatsioonist (sellekohane kinnituskiri on tl 20). On täielikult muutnud oma elustiili ja suhtumist ellu. Vangistuses olles on käitunud seaduskuulekalt. Vabaduses on xxx, kes elab S.Jerner emaga. Tahab olla nende kõrval ja toetama neid (tl 16-17). Motivatsioonikirjale on lisatud tunnistus „Eluviisitreeningu“ programmi läbimise kohta (tl 18) ja garantiikiri xxx-lt, et S.Jerner võetakse tööle xxx (tl 19). Prokuröri kirjaliku arvamuse järgi ei toeta prokuratuur S.Jerner ennetähtaega vabastamist (tl 23). Kohtuistungil S.Jerner taotles kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabaduses soovib töötada, osaleda anonüümsete narkomaanide programmis, soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse. Vanglas on kõik võimalikud rehabilitatsiooni võimalused ammendatud. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Ennetähtaegse vabastamise eelduseks on edaspidine seaduskuulekas käitumine. Karistuse eesmärgid on täidetud. Läbinud kõik võimalikud programmid. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Oht tagasilanguseks jääb, aga see on oluliselt väiksem, kui isik viibib rehabilitatsioonikeskuses ja talle on lubatud ka tugiisiku abi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Stanislav Jerner tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Ei vangla ega prokurör ei toeta Stanislav Jerneri vabastamist. Samas nende arvamus ei ole kohtule siduv. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuröri arvamus on sisustamata. Prokurör vaid teatab, et ei soovi istungist osa võtta ja nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja vabastamist mittetoetava arvamusega. Prokuratuuri 3
(4)põhistamata arvamusel aga ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla ei toeta Stanislav Jerneri vabastamist muuhulgas tuginedes uute kuritegude toimepanemise riskidele, mille arvutamise metoodika ei ole selge. Senises kohtupraktikas on leitud, et vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1-16-3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1-15-6703, p 5). Kohtu arvates Stanislav Jerneri karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud poole vangistusest ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on hea. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuses töötas majandustöödel ja alates 14.05.2019 töötab xxx xxx. 06.03.201821.09.2018 osales anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja 28.09.2018-28.12.2018 osales Corrigo tugigrupis. 02.07.2018-20.07.2018 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". On motiveeritud tegeleda oma sõltuvusprobleemiga ning vabanemisel asuda selleks rehabilitatsioonikeskusesse. Seega sõltuvusprobleemiga seotud riskid on maandatud rehabilitatsioonikeskuses viibimisega. Vabaduses on Stanislav Jerneril olemas kindel elukoht ja asutuse „xxx“ tugiisiku toetus. Kohus leiab, et süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, kriminaalhooldaja järelevalve, elektrooniline valve, garanteeritud töökoht, tugiisiku abi, lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Stanislav Jerneri võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus leiab, et Stanislav Jerneri tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Stanislav Jerneri püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Stanislav Jerneri suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning 5-ks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Stanislav Jerneri vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla seades temale vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud lisakohustused. Samuti peab kohus vajalikuks allutada süüdimõistetu elektroonilisele valvele 5 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Nimetatud kohustuse määramine tõhustaks käitumiskontrolli ja ennetaks sõltuvusega seotud rikkumisi. Kaitsja tasutaotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulu tuleb mõista süüdimõistetu käest välja, lubades selle tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
(4)