← Eesti

1-17-7256/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7256 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv,

) § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t 1, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lg-t 1, § 6 lg 2 p 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse

  1. jaanuari
  2. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 13) § 1 lg-t 1 ja § 4 lg-t
  3. K. Raaga rikkus ka talle töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste rikkumise tagajärjel sai võimalikuks, et
  4. jaanuaril 2016 kella 19.10 ajal Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Ojaküla külas AS Imprest freesimishallis saagis tootmistööline A.G. järkamissaega JSK-600, millele ei olnud paigaldatud kaitsepiiret, takistamaks töötaja kokkupuudet töövahendi liikuva osaga, ümarpuidust postitoorikut vastavasse mõõtu. Järkamissaag käivitatakse kahele käivitusnupule kahe käega üheaegsel vajutamisel, käivitusnuppude korrasoleku kontrolli kannatanu enne töö alustamist ei teinud, kuna teda polnud selleks juhendatud. Ajal, kui A.G. paigaldas kolm postitoorikut parempoolsele rullteele ja hakkas neid vasaku käega mõõdutähiseni tõmbama, puutus ta küljega vastu vasakpoolset käivitusnuppu. Kuna käivitusnuppudel kaitseseadised puudusid ja parempoolne käivitusnupp oli nupu ja nupukorpuse vahele sattunud puidutolmu tõttu kinni kiilunud, siis järkamissaag käivitus. A.G. , kelle vasak käsi asus kaitsepiirete puudumise tõttu saeketta töötsoonis, sai raske kehavigastuse: vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Ekspertiisiakti nr 16E-LÕI0052 kohaselt põhjustas A.G. il esinev vigastus püsiva töövõimetuse rohkem kui 40%. 1.1 T. Hermlin, olles alates
  5. märtsist 2004 AS Imprest juhatuse liige, kellel lasub äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel ülesanne täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning kes pidi järgima ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning tagama nende järgimise 2 kontrolli, ei kujundanud ega sisustanud AS Imprest freesimishallis töökohta nii, et seal oleks olnud võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. T. Hermlin jättis järkamissaele paigaldamata kaitseseadised, mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi liikuva osaga, ei juhendanud seadmel töötavat kannatanut ega selgitanud välja riske, mis nimetatud töövahendiga töötamine endaga kaasa toob ning lootis kergemeelselt vältida saega juhtuvaid õnnetusi. Kaitsepiire paigaldati saele pärast A.G. iga juhtunud õnnetust. Lisaks ei korraldanud T. Hermlin ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist pärast uue töövahendi kasutusele võtmist, jättis tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. 1.2 AS Imprest oli
  6. aastal korraldanud koostöös AS-iga Qvalitas Arstikeskus töökeskkonna riskianalüüsi. Ohutegurina on riskianalüüsis välja toodud seadmetest tulenev sisselõikeoht (nt terade vahetamisel, teritamisel, saega töötamisel). Sisselõikeoht esineb üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel (seadme hooldamisel ja ohutusnõuete eiramisel). Järkamissaag JSK-600 on soetatud
  7. aastal. Pärast seadme soetamist riskianalüüsi ei muudetud ja konkreetsest seadmest tulenevaid ohte tööandja välja ei selgitanud. Kehtinud riskianalüüsis oli kavandatava tegevusena ette nähtud seadme ohutus- ja kasutusjuhendite nõuete täitmine ja regulaarsed täiendjuhendamised. Sellise tegevusega rikkusid T. Hermlin ja AS Imprest

§ 13

lg 1 p 5, mille alusel on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. 1.3 AS Imprest on koostanud ja kinnitanud

  1. aasta oktoobris töökaitsejuhendi nr 1 „Töökaitsejuhend järkamissael töötajale“. Töökaitsejuhendi nr 1 peatüki „üldnõuded“ punkti 1.1 alusel tohib tööülesannet täitma asuda alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted, punkti 1.2 kohaselt ei tohi kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole õpetatud, punkti 1.7 kohaselt peab töötaja tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Sama juhendi peatüki „enne tööd“ punkti 2.5 järgi tuleb töötajal kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnalülitid, käivitusnupud), punkti 2.6 kohaselt tuleb töötajal veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisse lülitumist ja punkti 2.7 kohaselt tuleb tööpingi rikkest teatada töölõigu juhile ja tööle võib asuda alles pärast rikete kõrvaldamist. 1.4 T. Hermlin AS Imprest juhatuse liikmena ja K. Raaga eestöölisena jätsid enne A.G. i järkamissaega tööle asumist korraldamata ja läbi viimata tema tööohutusalase juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe. Samuti ei kontrollinud K. Raaga A.G. i teadmisi nimetatud seadmega töötamisest. Järkamissae käivitamisest kahe käega üheaegselt teadis A.G. ainult vestlusest kaastöötajatega. Ohutusjuhendi järgsest käivitusnuppude korrasoleku kontrollist enne tööle asumist ei olnud A.G. teadlik. Kunagi ammu tutvumiseks antud eestikeelsest ohutusjuhendist ei saanud ta aru, kuna ta ei valda eesti keelt. Kannatanu töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaardile on viimane sissekanne tööohutusalase juhendamise kohta tehtud
  2. märtsil
  3. Lisaks ei katkestanud K. Raaga järkamissael tööd ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest, olles teadlik, et sael puudub kaitsepiire ja seega on võimalik asetada käsi sae liikuvate terade töötsooni. 1.5 Tulenevalt

§ 13

lg 1 p-st 12 on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist.

§ 13

lg 1 p 13 alusel on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Määruse nr 13 § 1 lg 6 p 1 alusel tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. 3 1.7 T. Hermlin AS Imprest juhatuse liikmena, K. Raaga eestöölisena ja AS Imprest läbi oma juhatuse liikme ja juhtivtöötaja jätsid tahtlikult oma töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused täitmata ega korraldanud tööd ohutult, võimaldades töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega mõisteti T. Hermlin, K. Raaga ja AS Imprest neile esitatud süüdistustes õigeks. Kannatanu A.G. i tsiviilhagi jättis kohus läbi vaatamata. 2.1 Tööõnnetuse vahetuks põhjuseks oli A.G. i enda käitumine, mis seisnes valede töövõtete kasutamises. A.G. töötas alates
  4. jaanuarist 2016 töölepingu nr 44/01.10.2009 alusel AS-is Imprest tootmistöölise ametikohal. Enne seda töötas ta pingitöölise ametikohal ning tema töösuhte algust ASis Imprest arvestatakse alates
  5. jaanuarist
  6. Töölepingu punktist 2.2 nähtub, et töötaja tööülesanneteks on puidu ümbertöötlemine erinevatel puidutöötlemisseadmetel või erinevate tööriistadega, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika reeglite järgimine. Töölepingu punkti 2.3 kohaselt annab tööjuhiseid ning kontrollib nende täitmist tootmisjuht (kes ei ole eestööline K. Raaga). Töölepingu punkti 2.4 (l) kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. 2.2
  7. jaanuaril 2016 algas A.G. i töövahetus kell 14.30 (õhtune vahetus) ning ta töötas järkamissaega JSK-
  8. Töö tegemise käigus võttis A.G. töövahendi paremalt poolt aluse pealt ümarpuidust postitoorikud, asetas need parempoolsele rullteele ja lükkas kuni vasakpoolsel rullteel oleva mõõdu tähiseni. Edasi saagis A.G. ümarpuidust postitoorikud järkamissaega vastavasse mõõtu. Enne tööle asumist ta igapäevaselt sae käivitusnuppude korrasolekut tühikäigul ei kontrollinud, sest tal ei olnud enda sõnul sellist kohustust. A.G. teadis, et järkamissae käivitamiseks tuli kahte käivitusnuppu korraga vajutada. Enne õnnetuse toimumist oli ta sel päeval saega töötanud lõunani, s.o kella 18.30-ni. Pärast lõunapausi kell 19.04 asus kannatanu tööle töövahendi juurde paigaldatud uue postitoorikute aluse pakiga. Osa postitoorikuid ulatusid pakist pikalt välja ja takistasid juurdepääsu parempoolsele rullteele (I kd, foto 10, tl 29 ja pilt 1, tl 104). A.G. on öelnud, et enne lõunat olid pikad postitoorikud tal jalus ja see segas liikumist. Ta mõtles, et tuleb lõunalt, võtab vasara ja lööb need kaugemale, et need teda ei segaks. Liinil seisnud toorikuteni ta ei ulatunud ja mõtles, et aitab nii-öelda. Ta vajus käivitusnupu peale ja nägi, et saetera langes alla. Ta üritas saetera seisma panna, aga kohe see seisma ei jäänud. Varem selle saega töötades ei ole ta oma kätt sae töötsooni asetanud ja keelas ka teistel seda teha. Ta ei tea, kuidas see juhtus, et saag niimoodi tööle hakkas. Kannatanu tunnistas, et ainuke asi, mis ta valesti tegi, oli see, et ta neid materjale tõmbas. Eeltoodust järeldub, et pärast lõunat tööle asudes ei korrastanud A.G. eelnevalt oma töökohta. 2.3 Järkamissae JSK-600 paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendis olevalt skeemilt (I kd, tl 60) nähtub, et järkamissaest vasakul ja paremal pool asetsevad rullteed ning järkamissae ees on töötsoon laiusega 1 meeter ja pikkusega 3 meetrit. Käesoleval juhul paiknesid postitoorikud sae ja parempoolse rulltee ees ning olid erineva pikkusega, sae töötsoon ei olnud vaba ning sellistes tingimustes ei olnud võimalik järgida tööohutuse nõudeid. Tööõnnetust poleks juhtunud, kui A.G. oleks enne tööle asumist töökoha korrastanud, s.o eemaldanud kõik üleliigse, mis võiks töö ajal töö tegemist segada. A.G. i käsi ei sattunud sae töötsooni juhuslikult või kogemata rutiinseks muutunud töö käigus, vaid ta pani käe sae töötsooni täiesti teadlikult ja tahtlikult. 2.4 Tunnistaja V.B. i ütlustega on tõendatud, et järkamissaag, mis tuli tehasest, oli töötajale ohutu, sest materjal pannakse paika ja kahe käega üheaegselt vajutatakse nuppu, käsi saeketta töötsooni ei panda. Tunnistaja E.T. i ütlustega on tõendatud, et seadme käivitamine toimub kahe startnupuga, st käed on mõlemad kinni ja sae töötsoonist väljas. Tunnistaja E.M. i sõnul tavapärase tööprotsessi 4 puhul, kui töötaja teeb rutiinselt oma igapäevast tööd, ei saa juhtuda, et tal satub käsi sae töötsooni, sest käed on käivitusnuppude peal. A.G. teadis, et kätt ei tohi mingil juhul asetada saeketta töötsooni ning ta oli seda ka teistel keelanud teha. Lisaks sellele on sael ka tehase poolt pandud vastav kollast värvi hoiatav kleebis (viitenooled saeketta pöörlemissuuna näitamiseks ja hoiatus väldi kehaosade – käte ja jalgade sattumist sae töötsooni). 2.5 Tunnistaja K.K. töötas järkamissael enne õnnetust viimati
  9. jaanuaril 2016 kell 6.00–14.
  10. K.K. avastas töötades sae parempoolse käivitusnupu rikke, kuid seda, et masin hakkas tööle ühe nupuga, ei osanud ta ise rikkeks pidada, sest töötamise protsessi see kiirendas. Ta ei arvanud, et sellest tuleks kedagi teavitada. Infot mittetöötava lüliti kohta ta kellelegi ei edastanud. K.K. i ütlustest nähtub, et ka A.G. , kes töötas sae peal enne teda, ei pidanud seda rikkeks, et masin töötas ühe nupuga. Kohus ei leidnud alust kahelda K.K. i ütlustes, et teati küll, et saag käivitub üldreeglina kahest nupust korraga vajutades, kuid aktsepteeriti ka olukorda, et saag töötas ka vaid ühele nupule vajutades ning seda ei peetud rikkeks. 2.6 Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on järkamissae lõikeala töökoha poolsel küljel saekettast vasakul rohelist värvi metallist piire ning lõikeala hoone seinapoolsel küljel on metallist piire (kd I, foto 15, lk 32). Kaitsepiire, mis paigaldati saele pärast A.G. iga toimunud õnnetust, kinnitati väljastpoolt eelmiste piirete külge (kd I, pilt 4, tl 105). Järkamissaagi on lubatud Euroopa Liidus kasutada ning sel on olemas ka vastav CE-märgis (vastavusdeklaratsioon), mis muutub kehtetuks, kui masinale on tehtud tehnilisi muudatusi ilma tootja nõusolekuta. Masina omavoliline ümberehitamine lõpetab järkamissae paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendi kohaselt masina kasutamise õiguse koheselt. AS Imprest seadme vastuvõtmise aktiga
  11. septembrist 2015 on tõendatud, et komisjon (koosseisus E.M. , V.B. ja E.T. ) veendus seadme paigalduse õigsuses vastavalt kasutusjuhendile, ohutust tagavate kaitseseadmete olemasolus ja töökorras olekus (turvalülitid ja -väravad, stoppnupp, turvaahela automaatika jt), seadmega töötamiseks vajalike liikumisteede ja töölavade püsikindluses ning selles, et seade on töötajale töötamiseks ohutu.
  12. jaanuaril 2016 kontrollis Tööinspektsioon ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, täpsemalt kontrolliti ventilatsiooni, kuid vajadusele järkamissaele kui ohtlikule seadmele kaitsepiire paigaldada tähelepanu ei juhitud. 2.7 Eelmises punktis toodu pinnalt on kummastav K. Raagale tehtud etteheide, et ta ei katkestanud järkamissael tööd ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest, olles teadlik, et sael puudub kaitsepiire ja seega on võimalik asetada käsi sae liikuvate terade töötsooni. Isegi kui eelnevalt oleks T. Hermlin lasknud järkamissaele paigaldada täiendava kaitsepiirde ja arvestades ühtlasi asjaolu, et kuskil ei ole sätestatud, milline see kaitsepiire konkreetselt oleks pidanud välja nägema, ei oleks see tööõnnetust ära hoidnud, kui oleksid esinenud samad asjaolud (valed töövõtted). Selle kohta, kas kaitsepiire, mis paigaldati saele pärast A.G. iga juhtunud õnnetust, on nõuetekohane, andmed puuduvad. Seadme erakorralisest ülevaatusaktist selle õnnetusjärgse korrasoleku kohta nähtub, et seoses
  13. jaanuaril 2016 toimunud tööõnnetusega on seadmele teostatud tööõnnetusjärgne erakorraline ülevaatus
  14. jaanuaril 2016 kell 10.30, mille käigus tuvastati, et parempoolne paralleellüliti oli kinni kiilunud, mis võimaldas sae käivitada ainult ühele lülitile vajutades. Turvaväravat ega automaatse seiskamisega kaitsekatet ei ole saele ette nähtud. Saag on varustatud saetera ning materjali pressi liikuma hakkamiseks kahe paralleelselt ühendatud lülitiga, mis välistab võimaluse kätel saetera töötsooni sattuda. Kohus on seisukohal, et T. Hermlinile tehtud etteheide, et ta ei lasknud järkamissaele paigaldada kaitsepiiret, mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi liikuvate osadega, ei ole kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes põhjendatud. 2.8 A.G. i ütlustega on tõendatud, et viimase poole aasta jooksul järkas ta kogu aeg ühe ja sama saega. Kui ta tööle tuli, siis ta vaatas töö käigus, kuidas saagi sisse ja välja lülitada. Juhendi tutvustamine toimus siis, kui ta tuli tööle, ühel korral. Konkreetset juhendamist ei toimunud. Juhendid olid kõik eesti keeles. Ta on ühe eestikeelse juhendiga tutvumise kohta allkirja andnud. Ta vaatas talle tutvumiseks antud juhendit ja kirjutas alla. Eesti keelest kirjakeelena ta aru ei saa, suulisest 5 kõnest saab natukene aru. Allkirja andmist põhjendas kannatanu sellega, et kui tahad tööd teha, siis kirjutad alla. Juhendamise registreerimise kaardi kohta, kus on viis erinevat sissekannet erinevatel kuupäevadel ja tema allkirjad, märkis A.G. , et kuna ta oli vana töötaja, siis pärast lihtsalt toodi dokumendid, et kirjutage alla, et te olete selle läbinud ja nad kirjutasid. Nende dokumentidega ta ei tutvunud. Ta ei teadnud, mille kohta ta allkirja andis, kuna ei oska eesti keelt. Kui neil tekkis mingeid küsimusi seadmega töötamisel, siis nad pidid meistri (eestöölise) või mehaaniku poole pöörduma. Meister käis nende tööd vahetuse jooksul kogu aeg kontrollimas, olles peaaegu kogu aeg samas ruumis. Neil oli 27 inimest vahetuses, meistril oli vaja kõigile tööülesanded jagada ja jälgida nende tööd. Meister kontrollis töölistel ka isikukaitsevahendite olemasolu. Kui uued inimesed tulid, siis neile näidati, kas näitas tema või keegi teine. Neil ei olnud konkreetset inimest, kes oleks õpetanud. Meister tegeles ka uute töötajate juhendamisega. Uus töötaja pidi lugema läbi reeglid ja tööohutusnõuded ja siis lubatigi ta 1–2 päeva pärast tööle. A.G. kirjeldas järkamissae tööpõhimõtteid kohtuistungil selliselt, et kõigepealt peab keerama avariistoppkraani, siis on mõlemal pool nupud, millele tuleb korraga peale vajutada, misjärel saag laskub alla ja hakkab tööle. Kui saag on töökorras, siis ühele nupule vajutades ei ole võimalik saagi tööle panna. Tal ei olnud kohustust kontrollida enne tööle hakkamist sae nuppude korrasolekut. Kui saag paigaldati, siis öeldi, et proovi, et kui sa vajutad ühte nuppu, siis saag allapoole ei lasku, see on garanteeritud. Aga igapäevaselt enne tööle asumist ta seda ei proovinud. 2.9 AS Imprest töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaardist A.G. i kohta nähtub, et ta on
  15. märtsil 2004 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1, 2, 18) ja
  16. märtsil 2005 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1–20). A.G. on tööl alates
  17. jaanuarist 2002, kuid teda lubati pingitöölisena iseseisvale tööle alles
  18. veebruaril
  19. AS Imprest esmase juhendamise tööohutusjuhendite registrist nähtub, et ohutusjuhend nr 1 on „Töökaitsejuhend järkamissael töötajale“, ohutusjuhend nr 2 on „Töökaitsejuhend ketassael töötajale“ ja ohutusjuhend nr 18 on „Töökaitsejuhend pendeltüüpi järkamissael töötamiseks“. Töökaitsejuhend nr 1 on kinnitatud oktoobris 2001 ning selle üldnõuete punkti 1.5 kohaselt töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsitööriistad, tooted, detailid jms peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus ning punkti 1.7 kohaselt peab töötaja tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Enne tööle asumist tuleb juhendi punkti 2.2 kohaselt korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada, punkti 2.5 kohaselt tuleb kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitusnupud), punkti 2.6 kohaselt tuleb veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist ja punkti 2.7 kohaselt tuleb tööpingi riketest teatada töölõigu juhile (eestöölisele).
  20. septembril 2015 toimunud AS Imprest töötajate üldkoosolekul oli üks käsitletav teema töötajate ohutu käitumine ning seadmetega ohutu töötamine. Koosolekul räägitud info, mis oli sõnastatud „Infoks kõikidele seadmetega töötajatele!“, oli koostanud E.M. ja selle kohaselt on kõik töötajad kohustatud enne tööle asumist kontrollima kasutatava seadme töökorras olekut, turvalülitite ja avariinuppude töökorras olekut, kaitsekatete olemasolu. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse seadmel töötamise rike, turvalüliti rike või tahtlik blokeerimine ehk „turvasüsteemi lollitamine“, avariinuppude mitte töötamine, kaitsekatete puudumine, siis on töötaja kohustatud koheselt sellest teatama oma otsesele juhile või tootmisjuhile. Kui töötaja ei edasta vastavat infot otsesele juhile või tootmisjuhile, eemaldab ise seadme kaitsekatted või kasutab sellist seadet, blokeerib ise seadme turvalülitid või kasutab sellist seadet, siis vastutab see töötaja, kes hetkel antud seadet kasutab. Tööõnnetuse toimumise ajal oli AS Imprest töökeskkonnaspetsialist E.T. ja AS Lemeks töökeskkonnaspetsialist oli E.M. . Kuna üldkoosolekud olid eestikeelsed ja A.G. on väitnud, et ta eesti keelest kirjakeelena aru ei saa, suulisest kõnest saab natukene aru, oli tunnistajate E.T. i ja E.M. i sõnul alati võimalik küsida, kui miski ei olnud arusaadav. 2.10 Tunnistaja E.T. i ütlustest nähtub, et aastal 2016 määras selle tema, mis juhendit uus töötaja lugema peab. Täiendjuhendamine toimub ettevõttes siis, kui on kellegagi juhtunud õnnetus või on uus seade tulnud. Juhendatakse neid töötajaid, kes selle seadmega tööle asuvad. Tänasel päeval viib juhendamise läbi meister, kuid
  21. aasta alguses tegeles sellega tema. Sellele järkamissaele, millega tööõnnetus juhtus, on eraldi kasutusjuhend välja töötatud. See on iga järkamissaega, mitte ainult 6 konkreetse masina puhul, et töötsooni käsi ei panda. Enne tööle asumist oleks töötaja pidanud kontrollima, et kõik käivitusnupud on töökorras, sest saag ei tohi käivituda ühe nupuga. Ta eeldas, et seda on töötajale kindlasti räägitud, kui ta pandi esimest korda tööle selle peale, või ta sai selle inimese käest teada, kes temaga koos seal töötas sel hetkel, kui ta esimest korda tööle hakkas. See on kõigis sarnaste seadmete ohutusjuhendites ja kasutusjuhendites kirjas. Talle ei meenunud, et A.G. il oleks tööohutusega kunagi varem probleeme olnud. Tunnistaja E.M. i ütlustest nähtub, et tootmisjuht (E.T. ) oli see, kes pidi tegema teoreetilise juhendamise ja meister korraldama väljaõppe, st praktilise juhendamise. Täiendjuhendamist peab tegema siis, kui töötaja tööprotsess muutub, kui teda suunatakse tööle täiesti uue ja uute põhimõtetega seadme juurde, kui ta on olnud tööst eemal kolm kuud ja kui ta on rikkunud ohutusnõudeid, samuti kui keegi, kas ettevõtte juht, töötaja ise või siis tööinspektor peab seda vajalikuks. A.G. oli selle järkamissaega töötamiseks, millega õnnetus juhtus, suuliselt juhendatud ja väljaõpetatud. See tuli välja vestlusest meistriga, kui ta õnnetuse uurimist juhtis, kuid registreeritud seda kuskil ei ole. A.G. on juhendatud väga sarnase seadmega varasemalt töötamiseks, mis on ka registreeritud. 2.11 Kogutud tõenditest nähtub, et varasemalt on AS-is Imprest olnud ka järkamissaag, mille osas on A.G. i juhendamine tööandja poolt tehtud aastaid tagasi ja see on ka registreeritud, kuid järkamissaag JSK-600 osas, millega tööõnnetus juhtus, ei olnud tunnistaja E.M. i sõnul täiendjuhendamist registreeritud. Samas nähtub A.G. i ütlustest, et teda juhendati uue saega töötamise osas. Järkamissaega JSK-600 oli ta enne õnnetuse toimumist töötanud kuus kuud. Arvestades eeltoodut, oleks tulnud A.G. iga läbi viidud juhendamist ja väljaõpet korrata, kuna töövahendit oli uuendatud. Tunnistaja E.T. i ütlustest järeldub, et A.G. i täiendjuhendamist oleks pidanud tegema tema. Mis puutub K. Raagasse, siis tema oli läbinud tööohutusalase esmase juhendamise
  22. jaanuaril 2006 ohutusjuhendi nr 1 osas, kuid ei olnud pärast järkamissae JSK-600 kasutusele võtmist
  23. aastal läbinud ise nimetatud sae osas täiendjuhendamist. Järelikult ei olnud K. Raaga kannatanu tööohutusalaseks juhendamiseks ja väljaõppe korraldamiseks pädev ning sellesisulised etteheited on alusetud. Küll on selles osas põhjendatud teha etteheiteid T. Hermlinile, kes jättis enne A.G. i tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. Samas, kuna A.G. teadis järkamissae JSK-600 töötamise põhimõtteid, samuti seda, et saeketta töötsooni ei tohi ta mingil juhul kätt asetada, siis arvestades kannatanu käitumist, oleks raske tagajärg saabunud ka siis, kui T. Hermlin oleks nõutavalt tegutsenud. 2.12 T. Hermlinile heidetakse ette ja tõendamist leidis see, et ta ei korraldanud ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist pärast uue töövahendi kasutusele võtmist, jättes tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud. Kuna A.G. teadis järkamissae JSK-600 töötamise põhimõtteid, samuti seda, et saeketta töötsooni ei tohi ta mingil juhul kätt asetada, siis arvestades kannatanu käitumist, oleks raske tagajärg saabunud ka siis, kui T. Hermlin oleks nõutavalt tegutsenud. 2.13 AS Imprest töökeskkonna riskianalüüsis, mis on koostatud Qvalitas Arstikeskus AS poolt
  24. aastal (mitte aastal 2001, nagu on läbivalt märgitud süüdistustes) on tööõnnetustega seotud ohuteguritest muu hulgas välja toodud seadmetest tulenev õnnetusoht („sisselõikeoht – nt terade vahetamisel, teritamisel, saega töötamisel, üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel, seadme hooldamine vms, ohutusnõuete eiramisel“). AS Imprest soetas uue järkamissae
  25. aastal ja see oli ohutum kui eelmine järkamissaag. Tunnistaja E.T. i sõnul oli pärast viimast riskianalüüsi koostamist neil seadmete paigutust muudetud, mis tähendas, et neil oli vaja koostada uus riskianalüüs. Uus AS Imprest töökeskkonna riskianalüüs, mis oluliselt vanast ei erine, on koostatud E.T. i ja E.M. i poolt aastal 2016 pärast tööõnnetust. 2.14 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rikkumised, millised leidsid tõendamist AS Imprest juhatuse liikme T. Hermlini puhul, on omistatavad ka AS-ile Imprest. ÄS § 187 lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. AS-is 7 Imprest vastutasid töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimise ja nende täitmise tagamise eest ka töökeskkonnaspetsialist E.T. ja AS Lemeks töökeskkonnaspetsialist E.M. . Seega ei olnud T. Hermlinil alust arvata, et töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused jäävad AS-is Imprest täitmata, kuna see oli korraldatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et T. Hermlin ja AS Imprest oleksid jätnud tahtlikult (vähemalt kaudse tahtlusega) oma kohustused täitmata, eirates tegevusetuks jäädes töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Rikkumised ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ning nõutava tegutsemise korral ei oleks tagajärg jäänud saabumata. Apellatsioon
  26. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja T. Hermlini, K. Raaga ja AS Imprest neile esitatud süüdistustes süüditunnistamist. 3.1 Kohus on leidnud, et K. Raagale ei saa ette heita tegevusetuks jäämist, kuna ta ise on olnud juhendamata ja seetõttu ebapädev otsustamaks, millistele nõuetele peab mingi tööpaik või seade vastama. K. Raaga töölepingu punktist 2.2 tuleneb, et tema ülesandeks on vahetuses olevate töötajate tööle rakendamine, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika töötervishoiu ja töösisekorra reeglite järgimine ja nende järgimise kontroll ja tagamine. Tunnistaja E.M. i sõnul on just eestööline see, kes peab vahetult tööohutust kontrollima ja ka ohu esinedes töö peatama. Kannatanu ja tunnistaja K.K. kinnitasid, et kui seadmetega oli mingisugune probleem, tuli pöörduda vahetuse meistri poole. Kannatanu sõnul oli ka praktikas meister see, kes töö peatas ja lukksepad kutsus. 3.2 K. Raaga töölepingust tulenevalt on tema töökohustusteks tööohutuse kontrollimine ja tagamine, et tööohutusest kinni peetakse. A.G. ja K.K. selgitasid, et eestöölised viibivad pidevalt freesimishallis ja kui vaja, siis ka sekkuvad tööprotsessi. Lisaks nähtub K. Raaga juhendamiste kaardilt, et juhendiga nr 1 on ta tutvunud
  27. juunil
  28. Asjaolu, et ka eestöölist on ettevõttes neljal erineval korral juhendatud, viimasel korral
  29. novembril 2011, näitab, et süstemaatiline ja pidev töö tööohutuse valdkonnas AS-is Imprest puudus. Sellest ei saa aga tuletada, et K. Raaga saakski jätta oma kohustused teadlikult täitmata. Lisaks kohustustele tuleb K. Raaga töölepingust ka õiguste pool, muuhulgas ka koolituste osa, mis on tööandja kohustusena punktis 3.2 (e). K. Raaga töötab eestöölisena alates
  30. aastast ja õnnetuse hetkeks oli ta seda tööd teinud kuus aastat. Teades oma töökohustusi, mh seda, et ta peab tagama tööohutusalase kontrolli, ei saa vahetuse eest vastutav isik õnnetuse toimudes öelda, et ta ei ole koolitatud ega pädev. 3.3 Kohus heidab kannatanule ette, et tulenevalt järkamissae kasutamise juhendist tuleb hoida tööpaik puhtana, kuid jätab hindamata selle, et A.G. venekeelse inimesena ei saanud ei oma töölepingu sisust ega ka juhenditest, mida talle tutvustati, lihtsalt aru. Samal ajal on nii kannatanu kui ka tunnistajad, mh ka tööohutuse eest üldiselt vastutav E.M. selgitanud, et eestööline oli pidevalt tootmisprotsessi juures ja sekkus vajadusel tööprotsessi. Kui kannatanu oleks pidanud töölepingust tulenevaid nõudeid täitma, siis jääb arusaamatuks, miks K. Raaga, kes oli samuti sõlminud töölepingu ja lugenud ohutusjuhendit, ei olnud pädev aru saama, et tegemist on ohtliku töökeskkonnaga. K. Raaga emakeeleks on eesti keel ja eestöölisena on temal võimalus alati vajalikud ohutusjuhendid üle vaadata, see on töölepingu alusel lausa tema kohustus. Seega ei saa rääkida K. Raaga pädevuse puudumisest, vaid tegemist on tahtlikult töökohustuste täitmata jätmisega. 3.4 Alusetu on kohtu väide, et T. Hermlin ega K. Raaga ei pidanud teadma, milline kaitseseade järkamissaele peab käima. AS Imprest enda poolt välja töötatud töökaitsejuhend järkamissael töötajale (töökaitsejuhend nr 1) punktis 3.3 (mille mittetäitmist heidetakse kannatanule ette) on selgelt kirjas alljärgnev (kirjapilt muutmata): „ Üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu. Kaitsekatte pikkus (pikki lauda) peab olema vähemalt 110 mm (550 mm saest kummalegi poole.“ Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka tunnistajate ja kannatanu ütlusest saab järeldada, et järgatav materjal oli pikem kui 1 m. Ühtegi katet, mille ettevõte ise ohutuse 8 tagamiseks ette oli näinud, õnnetuse hetkel masinal ei olnud. Katted paigaldati saele alles pärast õnnetuse toimumist. Eestöölisele K. Raagale pidi viidatud juhend olema kättesaadav ja seega sai ta sellega ka tutvuda, mh veenduda, kas masinad, millega tema alluvuses olevad töötajad igapäevaselt töötavad, vastavad nõuetele või mitte. 3.5 Mis puudutab kannatanu süüd õnnetuse toimumises, siis tuleb rõhutada seda, et kannatanu asetas käe saekette töötsooni ajal, mil järkamissael ei olnud pooleli tööprotsessi. See tähendab, et kannatanu oli talle antud juhiste järgi veendunud, et saag ei käivitu ühele nupule vajutamisega ja seega pidas ta oma toimingut täiesti ohutuks. 3.6 Määruse nr 13 § 4 lg 1 alusel tuleb töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Kõnealuse seadme puhul oli täielikult täitmata nii määrusest kui ka ettevõtte sisedokumentatsioonist tulenev. Veelgi enam, kohtus kinnitasid nii kannatanu kui ka K.K. , et neile ei olnud kordagi räägitud, et enne masinaga tööle hakkamist peab masina nuppe ükshaaval kontrollima. See viitab otseselt asjaolule, et tegelikkuses ei juhendanud masinatega tööle asudes töötajaid keegi ning K.K. i selgitused, et iseseisvat tööd tuli hakata juba paari tunni pärast tegema, on usutavad. Kannatanu ei ole kunagi eitanud, et ta pani käe saeketta tööpiirkonda, kuid ta on alati selgitanud, et ta ei näinud sellises tegevuses mingit ohtu, kuna saag oli alla laskunud, saetera väljas ei olnud ning kannatanu teadis, et järkamissaag alustab tööd ainult siis, kui vajutada korraga mõlemat nuppu. Kannatanu juhuslikku vastuminekut käivitusnuppudele ei takistanud mingisugused katted ja seega kehaga nuppu puudutades muutuski nupp koheselt aktiivseks. Ka selles osas ei olnud tööandja tarvitusele võtnud mingisuguseid ohutust tagavaid piirdeid. Tuleb arvestada, et töötaja tööpiirkond, kus tuli pidevalt puidutoorikuid tõsta, asus just nimelt käivitusnuppude ees. 3.7 Ainuüksi asjaolu, et ei ole võimalik välistada, et kannatanu oleks ka kaitsepiirde olemasolu korral käed lõiketsooni pannud ja vigastuse saanud, ei kummuta järeldust, et vajalike kaitsepiirete olemasolu ja korrektselt teostatud juhendamise korral oleks kannatanu pääsemisvõimalus olnud reaalne. Kaitsepiirete olemasolu korral oleks pidanud kannatanu olema väga ebameeldivas tööpositsioonis, et vasakult poolt puidutoorikuid tõmmata. Tõenäosus, et kaitsepiirete korral teeb isik mugavamaid ja kiiremaid liigutusi, on välistatud. Nagu märkis ka E.T. , siis välistab paigaldatud piire, et töötaja saaks oma käe töötsooni lükata, või kui ta seda teha tahaks, peaks ta varasemast palju enam vaeva nägema. Kaitsepiirde olemasolu korral saab väita, et kannatanu, kes vaatamata piirdele liigutab käsi töötsoonis, seab ennast teadlikult ohtu. A.G. i puhul seda väita ei saa. Ta oli veendunud, et saag ühest nupust ei käivitu, lõiketsooni ees puudusid igasugused takistused, mis tema käe juhuslikku sattumist töötsooni oleksid takistanud ja sisuliselt oli kogu sae lõikamisala töötajale täielikult avatud. 3.8 Kohus on kannatanu enda ja E.M. i ütlustele ja koosolekul välja pandud infolehele tuginedes järeldanud, et kannatanu oli juhendatud, et kätt sae lõiketsooni panna ei tohi. Kohus on aga jätnud hindamata asjaolu, et kannatanu ei valda eesti keelt ega saa sellest aru. Ka kohtus ei suutnud kannatanu talle tutvumiseks antud infolehte lugeda. Tööohutusjuhenditega tutvumise kaardile kirjutas kannatanu alla seetõttu, et arvas, et kirjutamata jätmisel võib teda oodata vallandamine. Üksnes formaalsele juhendamisele ettevõttes viitab ka asjaolu, et A.G. ile on muuhulgas tutvustatud juhendeid autolaadurjuhile, remondilukksepale, kontoritöötajale ja laohoidjale ehkki kannatanu nendel ametikohtadel töötanud ei ole. Järelikult võeti juhenditele vaid allkirjad ja sisulist juhendamist ei toimunud. Kannatanu ei osanud kontrollida seadmel esinevaid vigasid ja keegi tema vahetuse vastutavatest isikutest seda ka ei nõudnud. Kannatanu tegi olukorras, kus saag ei olnud tööasendis, liigutuse, mis talle senise juhendamise põhjal tundus täiesti ohutu ja mille tegemise osas puudus tal arusaam, et see võib teda kuidagi kahjustada. Samuti ei osanud A.G. nõuda eestööliselt ega tööandjalt turvapiirdeid, sest tutvustatud juhendist ei saanud ta keeleliselt aru. Kõike seda kokku võttes ei saa nõustuda maakohtu lahendis toodud põhjendustega, et õnnetus oleks saabunud ka siis, kui A.G. ki oleks juhendatud ja seadmel oleks olnud vajalik piire. 9 3.9 Kõnealuse kaasuse põhiküsimus taandub sellele, kui kaugele laieneb töötaja enda vastutus keskkonna eest, kus ta tööd peab tegema. Eelkõige tuleb siin hinnata ka töötaja teadmist ohutusest. Käesoleval juhul ei saanud A.G. ohutumaid töötingimusi nõuda, kuna ta ei saanud aru isegi sellest, et tööandja rikub enda välja töötatud ohutusjuhendite norme. Samas määruse nr 13 § 1 lg 1 alusel on tööandja kohustus tagada, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Hetkel puuduvad seadme hooldamise osas igasugused dokumendid, v.a üks ülevaatuse akt
  31. aastast. Kannatanu ja K.K. i ütlusi analüüsides saab kahtluse alla seada ka selle, et ettevõtte tehnikud igapäevaselt seadmed üle kontrollisid. Arvestades, et A.G. iga toimus õnnetus õhtuses vahetuses ja K.K. oli sama masinaga juba pool päeva töötanud, oleks pidanud rutiinse kontrolli käigus tuvastatama ka käivitusnuppude olukord. 3.10 Õnnetus sai juhtuda ainult seetõttu, et seadme sisselülitusnupu vahele oli kogunenud saepuru ja puidutolm. Puidutolmu teke ei saanud olla ettevõttele üllatuseks. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida järkamissae passi punktile 7.4.5, mille kohaselt peab masina töötamise ajal olema saepuru eemaldamise ventilatsioon sisse lülitatud – vastasel juhul on ummistumise oht. Tolmu kogunemist nupu korpuse sisse kinnitasid ka E.T. ning nupu avanud elektrik J.F. . J.F. selgitas, et töötaja, vajutades kahte nuppu korraga, ei saanud aru saada, et midagi on seadmega valesti, kuna nupp iseenesest sisse ja välja liikus. Järelikult jääb arusaamatuks, kuidas pidanuks kannatanu tööprotsessis nupu rikke ja tekkinud suurema ohu avastama. Puidutolmu mõõtmise puudulikkusele töökeskkonnas on tähelepanu pööranud ka Tööinspektsioon
  32. jaanuaril 2016 toimunud kontrollkäigul, kui AS-ile Imprest tehti ettekirjutus. E.M. i sõnul, kui Tööinspektsioon kontrollkäigul käib ja mingisuguse puuduse avastab, siis sellest teatatakse koheselt kohapeal ka ettevõtte esindajale, ettekirjutus ise vormistatakse hiljem. Seega saab väita, et juba
  33. jaanuaril 2016 oli ettevõte teadlik puidutolmu mõõtmise probleemist ja risikianalüüsi puudulikkusest. Õnnetus kannatanuga juhtus kaheksa päeva hiljem ja selle põhjuseks oli just puidutolmust tulenev ummistus nupu korpuse sees. Kaitsjate kirjalikud seisukohad
  34. Tartu Ringkonnakohtu
  35. detsembri
  36. a määrusega määrati apellatsioon lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti kohtule kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
  37. jaanuarini
  38. Selleks ajaks esitasid ringkonnakohtule oma seisukohad K. Raaga kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming ja T. Hermlini ja AS Imprest kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn.
  39. K. Raaga kaitsja on seisukohal, et maakohtu õigeksmõistev otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. 5.1 Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud kõiki isikulisi ja kirjalikke tõendeid ning neile tuginedes jõudnud põhjendatud järeldusele, et toimunud tööõnnetuse vahetuks põhjuseks oli kannatanu A.G. i käitumine, mis seisnes teadlikult ja tahtlikult valede töövõtete kasutamises. Kannatanu töötas AS-is Imprest alates
  40. jaanuarist 2002 pingitöölise ja alates
  41. oktoobrist 2009 tootmistöölise ametikohal, olles töötanud erinevatel puidutöötlemisseadmetel, muuhulgas ka järkamissael. Kannatanuga sõlmitud töölepingu kohaselt oli töötaja kohustuseks nii töökoha korrashoid kui ka ohutustehnika reeglite järgimine. Tööjuhiseid andis kannatanule tootmisjuht, kes samuti kontrollis nende kohustuste täitmist. K. Raaga ei olnud AS Imprest tootmisjuht. Seega ei saa talle omistada kohustusi, mis ei tulene tema enda ega kannatanu A.G. i töölepingust. Õige ja põhjendatud on maakohtu järeldus, et asudes pärast lõunapausi tööle, ei korrastanud kannatanu eelnevalt oma töökohta, sae töötsoon ei olnud vaba ning nendes tingimustes ei olnudki võimalik järgida tööohutuse nõudeid. Tuginedes kogutud kirjalikele tõenditele, samuti kannatanu enda ütlustele, on põhjendatud kohtu järeldus, et kannatanu käsi ei sattunud sae töötsooni juhuslikult või kogemata rutiinseks muutunud töö käigus, vaid ta pani käe sae töötsooni teadlikult ja tahtlikult. 10 5.2 Õiguslikult põhjendatud on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kummastav K. Raagale tehtud etteheide, et viimane ei katkestanud järkamissael tööd ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest, olles teadlik, et sael puudub kaitsepiire. Süüdistuses püütakse meelevaldselt omistada K. Raagale kohustusi, mis ei tulene ei tema töölepingust ega ühestki temale laienevast tööohutust reguleerivast seadusest. K. Raagal puudus tema ametiseisundist tulenev õigus ja kohustus järkamissae töö seiskamiseks põhjusel, et sellel puudus piire, mille olemasolu ei peetud tootja poolt vajalikuks. Asjas on kogutud tõendid, millest nähtub, et järkamissaag omab vastavat CE-märgist ning see muutub kehtetuks, kui masinale on tehtud tehnilisi muudatusi ilma tootja nõusolekuta. Seda seadet on lubatud Euroopa Liidus kasutada. Tootja on taganud seadme ohutuse ning tahtlikult valede töövõtete korral ei oleks olnud õnnetuse toimumine välistatud ka piirde olemasolu korral. 5.3 Apellandi seisukohad kohtu põhjenduste osas on vastuolulised ja ebakonkreetsed. Apellandi väide, et kohus on tõendeid refereerides jätnud olulised tõendid ja ütlused analüüsimata, on ebaõige. Kohus on kõiki tõendeid, sealhulgas K. Raaga väidetavat tegevusetust kinnitavaid tõendeid uurinud ja neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnanud. Osundades tõendite valikulisele hindamisele väidab apellant, et see on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kuid jätab märkimata, milles materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb. 5.4 Apellant ei ole adekvaatselt mõistnud, millest tulenes K Raaga „pädevuse“ puudumine, millele kohus osundab. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendatud, et K. Raaga oli läbinud tööohutusalase esmase juhendamise
  42. jaanuaril 2006 ohutusjuhendi nr 1 osas, kuid ei olnud pärast järkamissae JSK-600 kasutusele võtmist
  43. aastal ise selle sae osas täiendjuhendamist läbinud. Seetõttu ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist K. Raagale tehtud etteheited, et ta jättis oma vahetuses ja talle alluvale tootmistöölisele A.G. ile enne järkamissael JSK-600 tööle asumist tööohutusalase juhendamise läbi viimata ega korraldanud tema väljaõpet. Kohus leidis õigesti, et kuna K. Raaga ei olnud järkamissael töötamiseks pärast
  44. aastat täiendjuhendamist läbinud, puudus tal pädevus kannatanu juhendamiseks.
  45. T. Hermlini ja AS Imprest kaitsja leiab samuti, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 6.1 Esmalt tuleb nentida, et töökaitsejuhendi järkamissael töötajale nr 1 punkti 3.3 rikkumist ei ole süüdistatavaile inkrimineeritud. Teiseks tuleb juhendit lugeda terviklikult. Punktist 3.2 nähtuvalt on jutt saeketta kaitsest, mis punkti 3.3 kohaselt võib olla liikumatu, st ei pea olema. Raske oleks ette kujutada, mil moel saaks pingile paigaldatud kaitse olla liikuv. Seega on ilmselgelt mõeldud saeketast ümbritsevat kaitset. Antud juhul on kaitsja esitanud ja kohus asjas uurinud videot tööprotsessist, millelt on selgelt näha, et saeketas on tööprotsessi alguses üleval ja seda pole kaitsete tõttu näha. Nuppudele vajutamisel laskub alla press, mis vajutab materjali kinni ning alles seejärel langeb saeketas alla ning lõikab materjali läbi. See, et saeketast ei ole näha, on tuvastatav ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt ja ka tunnistajad on andnud ütlusi tööprotsessi kohta. Järelikult on väide kaitse puudumise kohta ilmselt alusetu. 6.2 Kaitsja oletab, et väärarusaama on põhjustanud õnnetuse järgselt toimunu, kui Tööinspektsioon käskis täiendavalt paigaldada sae transportööri ette kaitsepiire ning järgnevalt asuti selle varasemat puudumist ette heitma. Teisisõnu, prokurör ajab segi juhendis kirjeldatud ja tootja poolt paigaldatud kaitse ning hiljem paigaldatud täiendavad kaitsed. Samas tuleb tõdeda, et masinal oli CE-märgis ning selle kasutamine oli lubatud. Samuti polnud Tööinspektsioon masina kohta ühtegi etteheidet teinud. Omavoliline ümberehitus aga võib tähendada, et lisaks garantii kadumisele ei saa tootjale pretensioone esitada, kui ilmneb mõni täiendav viga. Igal juhul ei muuda täiendavate lisakaitsete paigaldamine kuidagi fakti, et saeketas oli kogu aeg kaitstud ning sinna ei olnud võimalik kogemata vastu minna. Videost ilmneb, et enne töö alustamist tuli vajutada avariilülitit, masina pealülitit ning seejärel tuli veenduda, et masin hakkab tööle vaid kahe käivitusnupu koos vajutamisel. Lisaks oli 11 töötajaid korduvalt teavitatud ning masinal oli ka kleebis selle kohta, et saeketta töötsooni ei tohi mingil juhul käsi panna. 6.3 Kannatanu juhendamine on tõendatud tunnistajate ütlustega ning kannatanu on ka ise öelnud, et teadis, et kätt ei tohi sae töötsooni panna. Väide, et kannatanu teadis küll sellest, et saag käivitub kahele nupule korraga vajutades, aga ei teadnud selle kontrollimise vajadusest, on õõnes. Isegi kui oletada, et kannatanut ei olnud kontrollimise vajadusest teavitatud, tuleneb kannatanu mööndud asjaoludest – teadis, et kätt ei tohi sae töötsooni panna ja et saag käivitub kahele nupule korraga vajutades – et kannatanu oli äärmiselt hooletu, rikkudes kohustust, kuid jättes samas kontrollimata asjaolu, mis pidi kohustuse rikkumist õigustama. Selliselt toimides oli kannatanu tegevus õnnetuse vahetuks põhjuseks. 6.4 K.K. ei ole isikuks, kelle ütlusi peaks juhendamise osas pidama usaldusväärseks. Ta töötas õnnetuse toimumisele eelnenud vahetuses ning märkas, et nupud ei tööta korralikult, kuid jättis sellest tööandja teavitamata. Arvestades üsna natuke aega enne õnnetust toimunud juhendamist ja stendil rippunud infolehte, on tema väide mitteteadmise kohta ilmselt ennastõigustav. Seega on kummastav, et prokurör möönab kannatanu võimalikku soovi oma süüd pisendada, kuid välistab selle K.K. i puhul. Ennastõigustav on ka kannatanu väide eesti keele mittevaldamise kohta. Kannatanu on aastaid elanud Eestis, töötanud eestikeelses kollektiivis ja saanud oma tööga hästi hakkama. Tunnistajate ütluste kohaselt õpetas ta ka teisi ja seega pidid tal töövõtted selged olema. Samuti nähtub tunnistaja E.M. i ütlustest, et kui keegi midagi aru ei saanud, oli alati võimalik küsida ja seda võimalust ka kasutati. 6.5 Iseenesest on õige, et õnnetuse toimumise üheks põhjuseks oli lülitusnupu rike. Samas on alusetu väita, et sae passi punkt 7.4.5 käsitleb nuppe. Selles punktis räägitakse ummistusest saeketta juures. Oluline on, et seda võimalust oli ette nähtud ja nuppude korrasoleku ükshaaval kontrollimisega oleks kohe ilmnenud, et üks nupp ei tööta, st on kogu aeg aktiivne. Lisaks on täiendavalt hoiatatud ja sael endal on pidevalt näha kleebis, mille kohaselt saeketta töötsooni jäsemeid asetada ei tohi. 6.6 Ettekirjutus puudutas tolmu sissehingatavas õhus ja selle mõõtmist. Seda ei olnud võimalik seostada masina nuppudega ja tagantjärgi sellise seose loomine on meelevaldne. Ei ole võimalik väita, et õhus tolmu esinemine tähendab automaatselt nuppude mittetöökorras olekut. Sellise väite ekslikkus nähtub ka sellest, et ainult üks nupp samal masinal oli rikkega, samas kui teine töötas. Selliseid asjaolude kokkusattumisi nimetatakse õnnetuseks ning seda poleks toimunud, kui kannatanu oleks täitnud elementaarset nõuet kätt sae töötsooni mitte panna. 6.7 Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et nii T. Hermlin kui ka AS Imprest olid täitnud seadusest tulenevad kohustused ja teinud rohkemgi kui nõutav. Kannatanuga juhtunut tuleb hinnata õnnetusena, mille põhjustas tööpingi lüliti rike ning samaaegne töötajate poolt töökohustuste ja ohutustehnika normide rikkumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri apellatsiooni rahuldamiseks ja süüdistatavate süüditunnistamiseks alust ei ole. Samas tuleb ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus mõistis AS Imprest talle esitatud süüdistuses õigeks. Menetlus tuleb selles osas lõpetada (I). Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsuses esitatud põhjendusi T. Hermlini ja K. Raaga õigeksmõistmise kohta, asendades need osaliselt käesoleva otsuse põhjendustega (II ja III). Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu süüdistuse tekstis esinevatele puudustele (IV). Viimaks võtab kohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja määrab kindlaks menetluskulude suuruse (V). 12 I (AS Imprest)
  47. Ringkonnakohus tuvastas, et äriregistri teabesüsteemi järgi kustutati AS Imprest äriregistrist
  48. septembril 2018, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist, kuid enne prokuratuuri poolt apellatsiooni esitamist. AS Imprest on
  49. juulil 2018 sõlminud ühinemislepingu AS-iga Palmako. Ühinemislepingu kohaselt läks AS Imprest vara üle AS-ile Palmako kui ühendavale ühingule ning AS Imprest ühendatava ühinguna lõppes. Ühinemiskanne AS Palmako registrikaardile tehti
  50. septembril 2018 ja samast kuupäevast on AS Imprest äriregistrist kustutatud.
  51. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt tähendab AS Imprest äriregistrist kustutamine, et AS Imprest on lõppenud. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg-st 1, § 274 lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 1 ja § 199 lg 1 p-st 4 lõpetab ringkonnakohus kriminaalmenetluse juhul, kui juriidilisest isikust süüdistatav on lõppenud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osas, milles AS Imprest tunnistati talle esitatud süüdistuses õigeks, ning kriminaalmenetlus tuleb selles osas KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada. II (T. Hermlin)
  52. T. Hermlinit AS Imprest juhatuse liikmena süüdistatakse selles, et ta ei korraldanud tööd ohutult, jättes järkamissaele paigaldamata kaitsepiirde. Vastava tegutsemiskohustuse on prokuratuur tuletanud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, seadme ohutuse seadusest ning Vabariigi Valitsuse määrusest nr
  53. Nendest aktidest tuleneb, et tööandja on kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (

§ 4lg-st 2).

Töövahendi kasutamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda (

§ 5lg 1).

Seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks (SeOS § 4 lg 1). Seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav (SeOS § 6 lg 2 p 1). Määruse nr 13 § 1 lg 1 alusel tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Sama määruse § 4 lg 1 alusel tuleb töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. 11. Teiseks süüdistatakse T. Hermlinit selles, et olles AS Imprest juhatuse liige, ei korraldanud ta kannatanu juhendamist ega töövahendi kasutamise väljaõpet. Sellise süüdistuse esitamisel tugineb prokuratuur SeOS § 6 lg 2 p-dele 1 ja 3, millest tulenevalt tuleb seadme kasutamisel tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sh on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav, ning et seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all. Samuti viitab prokuratuur

§ 13

lg 1 p-dele 12 ja 13, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist ja korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, mida tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Määruse nr 13 § 1 lg 6 p 1 alusel peab tööandja tagama kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. 13 12. Kolmandaks jättis T. Hermlin juhatuse liikmena süüdistuse kohaselt koostamata AS Imprest uue töökeskkonna riskianalüüsi olukorras, kus kasutusele oli võetud uus seade. Nii sätestab

§ 13

lg 1 p 5, et tööandja on kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. Varasem riskianalüüs oli AS-is Imprest koostatud aastal 2011 ja järkamissaag JSK-600 osteti aastal 2015. Pärast uue seadme soetamist riskianalüüsi ei muudetud ja uuest seadmest tulenevaid ohte välja ei selgitatud. 13. KarS § 197 lg 1 järgi karistatakse töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Kõik T. Hermlinile tehtud etteheited seisnevad selles, et süüdistatav on AS Imprest juhatuse liikmena jätnud temalt nõutud tegevused tegemata. Järelikult süüdistatakse isikut süüteo toimepanemises tegevusetusega. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmise (tegevusetuse) eest ei saa aga karistada mitte igaüht, vaid üksnes isikut, kes on õiguslikult kohustatud tegutsema, s.t töötervishoiuja tööohutusnõuetest tuleneva tegutsemiskohustuse adressaati (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 8 ja 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-6108, p 11.2). 14. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning määruse nr 13 sätted, millele prokuratuur on süüdistuses viidanud, sätestavad tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Tuleb aga tähele panna, et osutatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle heaks teeb füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale töö tegemise eest tasu. Töölepingust nr 44 (I kd, tl 40–41) nähtuvalt on tööleping sõlmitud AS Imprest (tööandja) ja A.G. i (töötaja) vahel. Järelikult ei olnud T. Hermlin AS Imprest juhatuse liikmena tööõigussuhte pool, s.o tööandja TLS § 1 lg 1 mõttes, vaid ta esindas tööandjat. 15. Lisaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätetele on prokuratuur süüdistuses tuginenud ka seadme ohutuse seadusele ja sellest tulenevatele kohustustele tagada seadme kasutamisel inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. SeOS § 4 lg 3 sätestab, et seadmest, seadme kasutusele võtmisest ja kasutamisest ning seadmetööst tuleneva ohu ennetamise, tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutav isik määratletakse korrakaitseseaduse (KorS) § 15 kohaselt. Avaliku korra eest vastutav isik on KorS § 15 järgi isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. KorS § 15 lg 4 täpsustab, et kui tegemist on asjaga, on korrakaitse asja omaniku ülesanne. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad nii füüsilised kui ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Praegusel juhul oli järkamissae, millest lähtus oht kannatanu elule ja tervisele, omanikuks AS Imprest. Seega oli ka korrakaitseseadusest ja seadme ohutuse seadusest tulenevalt ohu kõrvaldamise eest vastutavaks isikuks AS Imprest, mitte selle juhatuse liige T. Hermlin. 16. Kuigi T. Hermlin tegutses AS Imprest esindajana, ei saa teda juhatuse liikme kohustuste täitmise argumendil samastada tema esindatud juriidilise isikuga. Nii on Riigikohus selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Nii on avalikus õiguses norme, mis panevad juhatuse liikmele kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1, mis mh võimaldab karistada MKS § 1531, § 154 või KarS § 3891 järgi juhatuse liiget, kes jätab juriidilise isiku maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse 14 liikmelt MKS §-s 40 või 41 sätestatud alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla tasumist. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p-d 38 ja 39.) 17. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja seadme ohutuse seaduses viitega korrakaitseseadusele puudub säte, mis sarnaselt MKS §-ga 8 paneks juriidilise isiku seaduslikule esindajale kohustuse korraldada esindatava kohustuste täitmine. Sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 29). Sellisel viisil tegutsemiskohustuse tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Kui seadusandja on teatud erivaldkondades (nt maksuõigus) otsustanud kehtestada regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (MKS § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. novembri 2017. a otsus asjas nr 4-16-5811, p 15.) 18. Kriminaalkolleegium on eelneva põhjal seisukohal, et kuna T. Hermlinil kui AS Imprest juhatuse liikmel puudus töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja seadme ohutuse seadusest tulenevalt tegutsemiskohustus, ei saa talle süüdistuses kirjeldatud tegevusetuks jäämist karistusõiguslikult ette heita ega tema käitumist KarS § 13 lg 1 – § 197 lg 1 järgi kvalifitseerida. III (K. Raaga) 19. Sarnaselt T. Hermlinile heidetakse ka K. Raagale ette tegevusetuks jäämist ning tema tegutsemiskohustuse sisustamisel on prokuratuur viidanud samadele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, seadme ohutuse seaduse ning määruse nr 13 sätetele, millele viidati ka T. Hermlinile esitatud süüdistuses. Nendele lisaks on prokuratuur tuginenud K. Raagaga sõlmitud töölepingule ja sellest tulenevatele kohustustele. 20. Kordamata varasemaid põhjendusi, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd K. Raagat pole alust käsitada kannatanu tööandjana, ei saa talle omistada ka süüdistuses kajastatud tööandja kohustusi (vt võrdluseks käesoleva otsuse p-d 13–15). Järelikult tuleb K. Raagale esitatud süüdistust analüüsides selgitada, millised olid tema töölepingust tulenevad kohustused ning kas ta on neid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 21. K. Raaga on 28. septembril 2009 sõlminud töölepingu AS-iga Imprest, mille alusel asus K. Raaga tööle eestöölise ametikohale (I kd, tl 122–128). Süüdistuses heidetakse K. Raagale ette töölepingu punktides 2.2, 2.3 (a), 2.3 (

  1. g)ja 2.3 (
  2. l)sätestatud kohustuste täitmata jätmist. Viidatud töölepingu punktide kohaselt oli K. Raaga töökohustuseks vahetuse tööliste töökäskude järgne tööle rakendamine, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika töötervishoiu ja töösisekorra reeglite järgimine ja nende järgimise kontroll ja tagamine. Samuti oli K. Raaga kohustatud täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama takistuse või selle tekkimise ohu ning täitma tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. 22. Süüdistuse kohaselt rikkus K. Raaga oma töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ta ei korraldanud tööd ohutult, võimaldades töötajal täita tööülesandeid ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. K. Raaga ei katkestanud järkamissael tööd ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest ehkki ta teadis, et sael puudub kaitsepiire ja seega on võimalik asetada käsi sae liikuvate terade töötsooni. 15 23. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eelmises punktis toodud etteheide alusetu. K. Raagale esitatud süüdistus on tihedalt seotud T. Hermlinile esitatud süüdistusega selles, et viimane jättis järkamissaele kaitsepiirde paigaldamata. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et vastav tegutsemiskohustus sai olla üksnes kannatanu tööandjal, mitte T. Hermlinil kui tööandja juhatuse liikmel, mistõttu T. Hermlini vastutus on välistatud. Samas peab ringkonnakohus K. Raaga süüdistuse analüüsimise raames vajalikuks anda hinnang ka sellele, kas kõnealusel juhul on üldse alust nentida tööandja poolt tegutsemiskohustuse rikkumist, st kas tööandjal lasus kohustus järkamissaele kaitsepiirde paigaldamiseks. Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas järkamissae näol oli tegemist ohutusnõuetele mittevastava seadmega, mis pidanuks kaasa tooma K. Raaga poolt töö katkestamise. 24. Maakohtus on tuvastamist leidnud, et kannatanuga juhtus õnnetus ajal, mil ta töötas järkamissaega JSK-600. Kohtus on avaldatud ja uuritud järkamissae paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendit (I kd, tl 54–70), millest nähtub, et tootja on väljastanud seadmele vastavusdeklaratsiooni ja märgistanud selle CE-märgiga. Sellega on tootja kinnitanud, et seade vastab direktiivile 2006/42/EÜ ja on toodetud kõiki masinate direktiivist tulenevaid sanitaar- ja ohutusnõuete tingimusi, spetsifikatsioone ja harmoniseeritud standardite ohutusnõudeid järgides. CE-vastavusdeklaratsioon muutub kehtetuks, kui masinale on tehtud tehnilisi muudatusi ilma tootja nõusolekuta (I kd, tl 70). Masina omavoliline ümberehitamine lõpetab järkamissae paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendi kohaselt masina kasutamise õiguse ja garantii koheselt (I kd, tl 57). Uuritud tõendite hulgas on ka seadme vastuvõtmise akt (I kd, tl 71), mille kohaselt on komisjon koosseisus E.M. , V.B. ja E.T. 1. septembril 2015 vastu võtnud järkamissae K-600 ning kinnitanud, et seade on paigaldatud vastavalt seadme kasutusjuhendile. Seadme vastuvõtmisel veendus komisjon ohutust tagavate kaitseseadmete olemasolus ja töökorras olekus (turvalülitid ja väravad, stoppnupp, turvaahela automaatika
  3. jt)ning selles, et seade on töötajale töötamiseks ohutu. 25. Võttes kasutusele seadme, millele oli väljastatud vastavusdeklaratsioon ja mille tootja kinnitas, et see vastab kõikidele ohutusnõuetele, ei saa tööandjale ette heita, et ta jättis kasutusele võtmata vajalikud abinõud töökeskkonna ohutuse tagamiseks. Tööandjal puudus alus arvata, et ta oleks pidanud kasutusele võtma mingeid täiendavaid abinõusid. Seda asjaolu kinnitab ka see, et 6. jaanuaril 2016 kontrollis Tööinspektsioon ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, täpsemalt küll ventilatsiooni, kuid vajadusele järkamissaele kui ohtlikule seadmele kaitsepiire paigaldada tähelepanu ei juhitud. Järelikult puudus tööandjal tegutsemiskohustus, st kohustus paigaldada saele täiendav kaitsepiire, ning etteheide tegevusetuses on alusetu. 26. Eeltoodu valguses jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ka selles, et K. Raagale töö seiskamata jätmises ja tööandja ohtlikust seadmest teavitamata jätmises esitatud süüdistus on alusetu. Olukorras, kus AS Lemeks töökeskkonnaspetsialist ja AS Imprest tehnikaspetsialist ning tootmisjuht olid seadme vastu võtnud, kontrollinud selle ohutusnõuetele vastavust ning lubanud töötajad seadmega tööle, on kummastav süüdistada töötajat tööandja ohtlikust seadmest teavitamata jätmises. Tööandja oli kõigist seadet iseloomustavatest asjaoludest juba niigi teadlik. 27. Prokuratuur on apellatsioonis viidanud määrusele nr 13, mille § 4 lg-st 1 tuleneb, et töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei tulene viidatud normist kohustust, mille kohaselt pidanuks tööandja paigaldama järkamissaele täiendava kaitsepiirde. Järkamissae liikuva osa ehk saekettaga kokkupuute vältimiseks oli saele tootja poolt paigaldatud lehtterasest kaitsekate, mis on kirjas nii sae passis (I kd, tl 59) kui ka nähtav sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt (I kd, tl 25–35). Kaitsekate oli kinnitatud poltidega sae raamile ning varustatud hoiatusega „Ettevaatust! Pöörlev saeketas!“. Järelikult oli järkamissaag varustatud saeketta kaitsekattega ning see vastas määruses nr 13 sätestatud nõudele. 16 28. Apellatsioonis on viidatud veel ka AS Imprest töökaitsejuhendi nr 1 (töökaitsejuhend järkamissael töötajale) punktile 3.3, kus on kirjas, et üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu ja kaitsekatte pikkus peab olema vähemalt 110 mm (550 mm saest kummalegi poole). Selle alusel ei nõustu prokuratuur maakohtu järeldusega, et süüdistatavad ei pidanud teadma, milline kaitseseade järkamissaele peab käima. Ringkonnakohus juhib prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et viidatud juhend on kinnitatud oktoobris 2001, järkamissaag K-600, millega õnnetus toimus, on ettevõttes vastu võetud alles 1. septembril 2015. Kannatanu A.G. i ütlustest nähtub, et AS-is Imprest töötatud aja jooksul tegi ta tööd ka teiste saagidega, millest mõni töötas jalaga ja mõni käega (II kd, tl 51 pöördel). Järelikult oli AS-is Imprest aja jooksul kasutatud erinevaid järkamissaage. Neid asjaolusid arvesse võttes on ringkonnakohtu hinnangul mõistetav, et aastaid enne uue sae kasutusele võtmist kinnitatud juhend ei kattu detailideni uue sae eripäradega. Näiteks sätestab töökaitsejuhendi punkt 3.2, et „Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab kaitse suruma saetava materjali vastu töölauda.“ Samas on kohtus uuritud tõenditega tõendatud, et järkamissael JSK-600 oli fikseeritud saeketta kaitse ning eraldi press, mis kaht käivitusnuppu korraga vajutades alla liikus, surudes saetava materjali vastu tööpinda. Samuti ei saa juhendi p-st 3.3 kohtu hinnangul välja lugeda, et selles käsitatud „pingi kaitse“ all on silmas peetud just sellist võret, mis saele pärast õnnetuse toimumist paigaldati. Nii on tunnistaja E.M. järkamissae kaitsepiirete osas selgitanud (II kd, tl 77), et sael oli kaitsepiire pressi pealt, mis tuli alla töölauale, ja kaitse seestpoolt, kui saetera tõusis justkui kapist välja. Piire kaitses saetera eestpoolt. Järelikult võib „pingi kaitsena“ olla käsitatav hoopis n.-ö kapp, kuhu saetera lülitite vabastamisel langes. Seega on prokuratuuri viide töökaitsejuhendi p-le 3.3 kohtu hinnangul praegusel juhul asjakohatu. 29. Tuvastatud asjaoludest lähtudes jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole K. Raagale tehtud etteheide töö katkestamata jätmise ja tööandja ohtlikust seadmest teavitamata jätmise kohta põhjendatud. Järkamissaag vastas kehtestatud ohutusnõuetele ja seega puudus vajadus sellele lisapiirde paigaldamiseks. Samuti on tunnistajad V.B. , E.T. ja E.M. andnud ütlusi, et järkamissaag oli töötajale kasutamiseks ohutu, sest selle tööpõhimõtte kohaselt käivitus saag vaid kahe nupu korraga vajutamisel. Seega, kui töötaja tegi ohutusnõudeid järgivaid liigutusi ega asetanud end tahtlikult ohtu, oli saega töötamine ohutu. Saele oli paigaldatud ka kollast värvi hoiatav kleebis, millel on märgitud viitenooled saeketta pöörlemissuuna näitamiseks ja hoiatus käe saetera töötsooni asetamise eest (I kd, tl 30). Asjaolu, et pärast tööõnnetuse toimumist on saele lisapiire paigaldatud, ei muuda kohtu järeldust. 30. Veel heidab prokuratuur K. Raagale ette kannatanu tööohutusalase juhendamise läbi viimata ja väljaõppe korraldamata jätmist. Jättes kõrvale süüdistuses toodud viited tööandja kohustustele tagada töötajate tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe, jääb ringkonnakohtule ebaselgeks, kust K. Raagale vastav kohustus on tuletatud. K. Raaga töölepingust teiste töötajate juhendamise ega väljaõpetamise kohustust ei tulenenud. Töölepingu punkti 2.2 järgi oli K. Raaga kohustuseks töötajate tööle rakendamine ning jälgimine, et tööriistad ja töökoht oleks korras ning töö tegemise käigus järgitaks töötervishoiu ja töösisekorra reegleid. Neid ülesandeid K. Raaga kannatanu sõnul ka täitis (II kd, tl 47pöördel). 31. Tunnistaja E.M. on andnud maakohtus ütlusi (II kd, tl 76 pöördel), et uue töötaja juhendamise kohustus AS-is Imprest lasus tootmisjuhil E.T. il, kes oli sel hetkel töökeskkonnaspetsialist. E.T. viis läbi töötaja teoreetilise juhendamise, mis hõlmas ka väikest testküsitlust. Seejärel suunati töötaja tootmisesse väljaõppele, mille kestus sõltus nii seadmest, millega tööle tuli asuda, kui ka töötaja varasemast töökogemusest. Vahetuse meistri ülesandeks oli jälgida, et tema vahetuse jooksul ei rikuks ükski töötaja teadlikult ega tahtlikult seadmete ohutusnõudeid. Samuti oli vahetuse meister see, kes pidi esmaselt tegelema töötamise käigus esile kerkinud seadmete rikete ja tõrgetega ning suunama need lahendamiseks tehnikapersonalile. Meister pidi korraldama, et seadmega töötamine oleks ohutu. Tunnistaja E.T. on andnud ütlusi (II kd, tl 67 pöördel), et uute töötajate juhendamine AS-is Imprest oli korraldatud nii, et töötajale antakse kätte juhendid, millega ta oma tööülesannetest tulenevalt peab tutvuma. Kui töötaja on juhendid läbi lugenud, esitatakse talle nende pinnalt mõned 17 küsimused, misjärel toimub allkirja andmine, et töötaja on juhenditega tutvunud. Seejärel viiakse töötaja tööpostile, kus teda juhendab mõni vanem töötaja, kes konkreetse seadme peal töötab või oskab töötada. Samuti on E.T. kinnitanud, et tema määrata oli see, milliseid juhendeid uus töötaja lugema pidi. Samuti kontrollis E.T. juhenditega tutvumist (II kd, tl 68). 32. Eelnevaga on tõendatud, et töötajate juhendamiskohustus ning nende väljaõppe korraldamine oli E.T. i, mitte K. Raaga ülesandeks. Järelikult ei saa K. Raagale ette heita vastava kohustuse täitmata jätmist ning sellekohane süüdistus on alusetu. Samale seisukohale on oma otsuses jõudnud ka maakohus, leides veel, et K. Raaga ei olnud kannatanu juhendamiseks ka pädev, kuivõrd tema enda suhtes ei olnud pärast järkamissae JSK-600 kasutuselevõttu täiendjuhendamist läbi viidud. 33. Samas on maakohus leidnud sedagi, et ehkki täiendjuhendamine oli formaalselt läbi viimata, st registreerimata, siis suuliselt oli kannatanut juhendatud ja ta teadis järkamissae töötamise põhimõtteid ning seda, et saeketta töötsooni ei tohi mingil juhul kätt asetada. Kannatanu on ülekuulamise käigus ise korduvalt rõhutanud, et ta oli ettevõttes juba nii kaua töötanud, et teadis järkamissae tööpõhimõtteid ja ohutusnõudeid (II kd, tl 49–51 pööretel). 34. Samuti on E.T. kinnitanud, et ettevõttes viidi regulaarselt läbi üldkoosolekuid, kus AS Lemeks töökeskkonnaspetsialist E.M. rääkis muuhulgas ka ohutustehnikast. Kindlasti toimus töökoosolek 2015. aasta septembris, kus räägiti ka sellest, mida peab iga seadmega töötaja enne tööle asumist tegema (II kd, tl 71 ja pöördel). Seda, et seadmete kontrollist räägiti 2015. aasta septembris toimunud töökoosolekul, on oma ütlustes kinnitanud ka E.M. (II kd, tl 74). Tunnistaja on selgitanud, et septembris 2015 viisid nad läbi seadmete auditi ja kuna selle käigus avastati, et töötajad olid töö mugavamaks muutmiseks mõningaid kaitsesüsteeme blokeerinud, siis võeti see teema teravama tähelepanu alla. Auditile järgnenud koosolekul rääkis E.M. töötajatele detailideni, et töötaja peab enne töö alustamist proovima, et käivitusnupp töötab, et stoppnupp töötab ja et kaitsekatted oleksid olemas ja töötaksid. Lühikokkuvõte koosolekul räägitust sai fikseeritud ka kirjalikult ja pandud tootmisruumi seinale, kust töötajad igapäevaselt mööda käisid (II kd, tl 74 pöördel). 35. Prokuratuuri põhiväide on see, et kannatanu venekeelse inimesena ei saanud ohutusjuhenditest ega reeglitest aru, sest need olid talle esitatud eesti keeles. Tõendamist on leidnud, et tõepoolest olid ohutusjuhendid koostatud eestikeelsetena ja ka töökoosolekud toimusid eesti keeles. Samas on E.T. kinnitanud, et koosolekutel oli alati olemas inimene, kes oskas vastata vene keeles, kui töötaja eesti keelest aru ei saanud. Samuti on tunnistajad kinnitanud, et kannatanu sai suulisest kõnest aru ja kuigipalju ka rääkis ise eesti keeles. Keelebarjääri tunnistajatel kannatanuga ei olnud. Tunnistaja E.M. on andnud ütlusi, et kuivõrd ta on teadlik, et AS-is Imprest töötab vene keelt kõnelevaid inimesi, on ta igal koosolekul mitu korda küsinud, kas kõik on temast aru saanud. Koosolekutel on kohe tulnud tagasisidet, kui keegi pole aru saanud, ja kaastöötajad on kohe olnud valmis tõlkima (II kd, tl 74 pöördel). Kannatanuga suhtles E.M. pooleldi eesti, pooleldi vene keeles, kuid kannatanu kinnitas, et saab temast aru. Samuti on kannatanu varasemal koosolekul E.M. i poole selgituste saamiseks pöördunud (II kd, tl 75). E.T. i teada ei ole nende kollektiivis inimesi, kes oleksid umbkeelsed ning kes kõigest aru ei saanud, sel oli alati võimalik küsida (II kd, tl 71 pöördel). IV 36. Seoses süüdistuse tekstiga peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida prokuratuuri tähelepanu Riigikohtu praktikas korduvalt rõhutatule, et süüdistuse tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiliselt struktureeritud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-116-06, p-d 26–28; 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 51.) Süüdistuse sisu kirjeldades tuleb hoiduda põhjendamatutest kordustest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 634). 18 37. Ehkki kõnealuses asjas ei ole süüdistuse puudused sellise kaaluga, et need oleksid takistanud kriminaalasja menetlemist, ei saa kohus jätta märkimata, et süüdistuse teksti oleks saanud koostada palju ülevaatlikumalt. Prokuratuur on iga süüdistatava osas korranud täies mahus süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid (sh refereerinud õigusakte), ehkki need oleks olnud võimalik koondada ja selle võrra süüdistuse teksti lühendada. Juriidilisele isikule esitatud süüdistuses on prokuratuur – selle asemel, et piirduda KarS §-s 14 sätestatud eeldustele vastavate faktiliste asjaolude kirjeldamisega – põhjendamatult korranud asjaolusid, mis on juba eelnevalt ära toodud füüsilistest isikutest süüdistatavate käitumise kirjelduses. 38. Kui eelmises punktis leidsid äramärkimist süüdistuse vormilised puudused, siis eriti taunimisväärseks peab ringkonnakohus asjaolu, et süüdistusakt sisaldab ka faktivigu. Nii on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et AS Imprest riskianalüüs oli tegelikult koostatud aastal 2011 (I kd, tl 86–91) ja järkamissaag JSK-600 oli küll valmistatud aastal 2012, kuid AS Imprest poolt vastu võetud 1. septembril 2015 (I kd, tl 146). Samuti on prokuratuur juhatuse liikme hoolsuskohustust sisustades viidanud ÄS § 187 lg-le 1, mis sätestab osaühingu juhatuse liikme vastutuse. Praegusel juhul oli tegemist aga aktsiaseltsi ja selle juhatuse liikmega, mille puhul tulnuks viidata hoopis ÄS § 315 lg-le 1. Need vead viitavad hooletusele süüdistusakti koostamisel ega ole aktsepteeritavad. V 39. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 331 lg-st 1, § 274 lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 1 ja § 199 lg 1 p-st 4, lõpetab ringkonnakohus kriminaalmenetluse AS Imprest suhtes juriidilise isiku lõppemise tõttu. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, asendades maakohtu põhjendused T. Hermlini ja K. Raaga õigeksmõistmise kohta käesolevas otsuses esitatud põhjendustega. 40. Süüdistatavate T. Hermlini ja AS Imprest lepinguline kaitsja vandeadvokaat T. Pürn on koos kirjalike seisukohtadega esitanud ringkonnakohtule taotluse süüdistatavatele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud arve nr 107011901, millest nähtuvalt on Advokaadibüroo Pürn & Tubin OÜ osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ulatuses ning selle eest on tulnud tasuda 780 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluses on täpsustatud, et märgitud ajakulu hõlmab apellatsiooni analüüsi 1 tund, nõupidamist kliendiga 0,5 tundi, asja materjalide ülevaatamist võrdluses apellatsiooniga 0,5 tundi ja apellatsioonivastuse koostamist 4 tundi. Vastavalt kokkuleppele on arve esitatud AS-ile Imprest. 41. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus nr 1-15-9051/62, p 38 ja 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud T. Hermlini ja AS Imprest kaitsmiseks apellatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 130 eurot mõistliku suurusega. 42. Ringkonnakohus lõpetab käesoleva otsusega AS Imprest suhtes kriminaalmenetluse ning ülejäänud osas teeb kohus KrMS § 337 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi. Mõlemal juhul näevad KrMS § 183 lg 1 ja § 185 lg 1 ette, et kriminaalmenetluse kulud jäävad riigi kanda. Seega tuleb kõnealune summa riigilt süüdistatavate kasuks välja mõista. Kuna kõik kaitsja apellatsioonivastuses esitatud seisukohad puudutavad nii T. Hermlinile kui ka AS-ile Imprest esitatud süüdistust, tuleb kaitsjatasu hüvitada süüdistatavatele võrdsetes osades, st kummalegi süüdistatavale 390 eurot. 43. AS Imprest (ühendatav ühing) on kriminaalmenetluse kestel ühinenud AS-iga Palmako (ühendav ühing). ÄS § 391 lg 4 sätestab, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas 19 kohustused, üle ühendavale ühingule. Sellest saab järeldada, et ka AS Imprest menetluskulude hüvitamise nõude saab lugeda üleläinuks tema õigusjärglasele, s.o AS-ile Palmako. Seetõttu mõistab ringkonnakohus AS Imprest osa kaitsjatasust välja AS Palmako kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.