← Eesti

1-13-4429/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4429 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus, millega Oleg Pjatnitski (ik 35910060042) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oleg Pjatnitski, määruskaebus RESOLUTSIOON
  5. Jätta muutmata Tartu Maakohtu
  6. mai 2019 määrus, millega Oleg Pjatnitski jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Oleg Pjatnitski kannab Tartu Vanglas karistust ENSV Ülemkohtu
  8. detsembri
  9. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1 järgi, ENSV Ülemkohtu
  10. juuli
  11. a otsusega KrK § 101 lg-te 1,7, § 141 lg 2 p 1, § 115 lg-te 1,2,3, § 1151 lg 1 ja § 195 lg 2 järgi. EV Ülemkohtu
  12. septembri
  13. a otsusega mõisteti talle KrK § 101 p-de 1,8 järgi karistuseks surmanuhtlus. 15 aastat vangistust, mis oli mõistetud ENSV Ülemkohtu
  14. juuli
  15. a otsusega, liideti surmanuhtlusega, mis jäigi O. Pjatnitski lõplikuks karistuseks. Vabariigi Presidendi
  16. märtsi
  17. a otsusega asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega kinnises vanglas. Viimati karistati O. Pjatnitskit Tallinna Linnakohtu
  18. septembri 2002 otsusega KrK § 107 lg 2 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. Karistus liideti EV Ülemkohtu
  19. septembri
  20. a otsusega, määrates karistuseks eluaegse vangistuse. Karistuse kandmise algusajaks loetakse
  21. mai
  22. Kohtuotsus jõustus
  23. septembril
  25. Tartu Maakohtu
  26. mai
  27. a määrusega jäeti O. Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vabastamata. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Tallinna Linnakohtu
  28. septembri
  29. a otsuse kohaselt on O. Pjatnitski karistuse kandmise alguseks märgitud
  30. mai
  31. Seega on hakanud 30 aasta pikkune karistuse kandmise tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast, mis tähendab, et käesolevaks ajaks on O. Pjatnitski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat ja sellega on täidetud formaalsed alused O. Pjatnitski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
  32. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta on omandanud haridust, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Tema käitumine peale eelmist istungit tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks on taas olnud korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.
  33. Süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi saab samuti pidada heaks. Vangistuses on kinnipeetaval jätkuvalt säilinud toetavad suhted õe ja õe abikaasaga, kes on valmis talle pärast vabanemist garanteerima elukoha. Töökoha majahoidjana võimaldab O. Pjatnitskile Tallinna Nelipühakogudus Eelim. Süüdimõistetu majanduslik toimetulek oleks ilmselt hea. Kõik rahalised nõuded on tasutud ja vabanemisfondis ning vabakasutuskontol on rahalisi vahendeid.
  34. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et O. Pjatnitski vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Kandes karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest ja olles karistatud 15-aastase vangistusega, jätkas O. Pjatnitski vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, kuid O. Pjatnitski pani vaatamata sellele toime taas raske isikuvastase kuriteo. Viimati karistati teda, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat, s.o
  35. septembril
  36. Käesolevaks ajaks on O. Pjatnitski viibinud vangistuses kokku küll 36 aastat, kuid viimasest eluaegse karistuse mõistmisest on möödunud vaid 16 aastat 8 kuud. Isik, kes eluaegse vanglakaristuse kandmise ajal paneb toime uue kuriteo, ei saa eeldada, et teda vabastatakse enne 30 aasta möödumist viimasest kohtuotsusest. Positiivsed asjaolud, millele kohus eespool viitas, omavad tähtsust alles 30 aasta möödumisel viimasest kohtuotsusest.
  37. Määruskaebuses taotleb O. Pjatnitski maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi või tingimisi elektroonilise valvega.
  38. O. Pjatnitski leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning on vastuolus Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-104-15 ning Tartu Ringkonnakohtu määrusega asjas nr 1-13-
  39. Tuues küll välja O. Pjatnitskit positiivselt iseloomustavad asjaolud, paneb maakohus siiski rõhu süüdlase minevikule. Kuriteo raskust hinnatakse karistust mõistes ning vastavalt Riigikohtu praktikale, ei ole alust tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses viidata karistuse raskusele. O. Pjatnitski kuriteo raskust arvestades mõistis Tallinna Linnakohus talle 9-aastase vabadusekaotuse, mis lõppes
  40. septembril 2011 ja on arvestatud eluaegse vangistuse hulka, mis algas
  41. aastal. Tartu Maakohus motiveeris oma keeldumist sellega, et eluaegse vangistuse aja algust tuleb arvestada alates
  42. septembrist 2002, viidates asjaolule, et O. Pjatnitski on ära kandnud ainult 16 aastat 8 kuud temale määratud karistusest. Selline seisukoht on vastuolus Riigi- ja ringkonnakohtu osundatud lahenditega. Riigikohtu lahendi kohaselt ei saa maakohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel täpsustada karistuse kandmise aja algust. Tartu Maakohus peab arvestama karistuse kandmise aja alguseks Tallinna Linnakohtu otsuse andmeid, mille kohaselt on eluaegse karistuse kandmise aja alguseks
  43. mai
  44. Karistusaja algust saab muuta üksnes Tallinna Linnakohus, kes seda aga teinud ei ole, ent ka karistuse aja alguse muutmine tuleks kõne alla süüdistatava kasuks. Kui
  45. märtsil 1993 armuandmisakti järgi määrati eluaegne vangistus, siis mitte kuskil ei kajastatud eluaegse vangistuse alguskuupäeva. Tallinna Linnakohus tegi otsuse O. Pjatnitskile ja määras eluaegse vangistuse alguskuupäevaks
  46. mai
  47. Riiklik süüdistaja nõustus kohtu tehtud otsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  48. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada. 2
  49. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad O. Pjatnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
  50. O. Pjatnitskit on korduvalt karistatud (sealhulgas tapmiste, vägistamise, huligaansuse ja vägivaldse avaliku varguse eest). Viimase kuriteo – üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, pani O. Pjatnitski toime karistuse kandmise ajal. Kuriteo asjaolud on rasked – O. Pjatnitski tungis kaaskinnipeetavale kallale, lõi teda mitu korda rindkere piirkonda ning teravaks teritatud metallribaga ühel korral vastu kaela. Ta tekitas kannatanule viis rindkereõõnde tungivat torkehaava vasaku rindkerepoole eesmisel pinnal, kuus torkehaava vasaku rindkerepoole tagapinnal, torkehaavad paremal rangluu-kaela piirkonnas ja lõikehaava vasakul pool kaelal. Maakohus on O. Pjatnitski jätnud vabastamata just kuriteo asjaolude tõttu, märkides, et raske isikuvastase kuriteo pani O. Pjatnitski toime ajal, mil ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat. Ühtlasi leidis maakohus, et kantud karistus: 16 aastat ja 8 kuud ei ole piisav. O. Pjatnitski leiab küll, et viimase karistuse on ta ära kandnud (see lõppes
  51. septembril 2011). Sellele vaatamata kahtleb ringkonnakohus arvestades kuritegude asjaolusid, kas O. Pjatnitski suudab jääda vabaduses seaduskuulekaks. O. Pjatnitski süü on kahtlemata väga suur ning ohuhinnang süüdlase käitumisele püsib endiselt. Ka prokuratuuri arvamuses leitakse, et O. Pjatnitski toime pandud kuritegude iseloomu ja süü suurust arvestades oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik (KoTo tl 140).
  52. Eeltoodule vaatamata ei nõustu ringkonnakohus maakohtu sisuliste argumentidega selles, et O. Pjatnitski ei saa eeldada, et ta vabastatakse tingimisi enne 30 aasta möödumist viimasest kohtuotsusest. Kinnipidamisasutusel on kohustus esitada O. Pjatnitski kohta koostatud materjalid tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vangistusseaduses sätestatud korras ja tähtaja saabumisel ning kohtul kohustus see taotlus läbi vaadata. Ringkonnakohus ei nõustu O. Pjatnitskiga selles, et maakohus tema karistuse kandmise aega muutis.
  53. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.