1-18-1693/155

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1693 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus riigi õigusabi saamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikov määruskaebus (isikukood 37511296032), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 06.11.2018 otsusega karistati Juri Kolesnikovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes J. Kolesnikovile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J. Kolesnikovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3303 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 aastat 3 kuud vangistust, võrra. J. Kolesnikovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 06.11.
5. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2019 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 06.05.2019 määrustega jäeti J. Kolesnikovi kassatsioon läbi vaatamata ja J. Kolesnikovi kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus seega 06.05.
7. 07.06.2019 saabus Tartu Maakohtusse J. Kolesnikovi riigi õigusabi saamise taotlus koos majandusliku seisundi teatisega, mille kohaselt soovib ta pöörduda oma õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
8. Tartu Maakohtu 18.06.2019 määrusega jäeti J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et võttes arvesse J. Kolesnikovi taotluses märgitut, oleks esitatav kaebus põhjendamatu. Siinkohal on maakohtu arvates oluline, et juba kriminaalasja arutamisel kõikides kohtuastmetes on J. Kolesnikov ja tema kaitsja tuginenud argumentidele, mida J. Kolesnikov on välja toonud riigi õigusabi taotluses. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on andnud oma otsustes hinnangud J. Kolesnikovi süü küsimusele ja ka karistuse kandmise aja alguse osas. Lisaks on ringkonnakohus käsitlenud J. Kolesnikovi taotlust jätta temalt menetluskulud välja mõistmata. Riigikohtu 06.05.2019 määrusega otsustati kaitsja esitatud kassatsiooni menetlusse mitte võtta. Maakohus pidas oluliseks, et EIK-i näol ei ole tegemist sisuliselt neljanda kohtuastmega, kus analüüsitakse ja hinnatakse kriminaalasjas kogutud tõendeid ning antakse hinnanguid siseriiklikus õiguses reguleeritud õiguslikele küsimustele. Seega J. Kolesnikovi taotluses toodud asjaolusid hinnates ei oleks antud kaebus maakohtu hinnangul vastuvõetav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt.
9. Tartu Maakohtu määrusele esitas kaebuse J. Kolesnikov, kes palub tühistada maakohtu määruse. J. Kolesnikov kordab üle, miks ei ole tema suhtes karistuse selline liitmine õige ja karistuse kandmise aja algus on vale nagu ta on leidnud juba riigi õigusabi taotluses. Ka on EIK 31.05.2019 kirjaga J. Kolesnikovi teavitatud, et nad ei võta tema kaebusi enam vastu, kuna need on valesti koostatud. Seetõttu ning lähtuvalt asjaolust, et tal on probleeme tervisega ja ta võtab rohte, vajab ta advokaati. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Kohtud ei vaidle, et igal inimesel on õigus pöörduda EIK-i, kuid see ei tähenda, et igal inimesel oleks õigus riigi õigusabile. Tartu Maakohus jättis põhjendatult kaebaja taotluse rahuldamata RÕS § 37 lg 3 alusel. Maakohus on analüüsinud, miks see nii on ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda siinkohal üle korrata. J. Kolesnikov ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda, vaid on suuresti korranud varasemalt esitatut. Ka asjaolu, et EIK on saatnud talle kirja, millega väidetavalt keeldub tema kaebusi edasiselt vastu võtmast, ei ole alus talle riigi õigusabi määramiseks. Maakohus on süüdimõistetule selgitanud, et EIK ei ole neljas kohtuaste, kes tegeleks süüküsimuse arutamisega või siseriikliku õigusega reguleeritud küsimuste lahendamisega ning ei revideeri siseriikliku kohtu jõustunud lahendit, vaid EIK teostab kontrolli inimõiguste ja põhivabaduse konventsiooni täidetuse osas. Mida käesolevalt rikutud on, süüdimõistetu välja toonud ei ole. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsooni artikkel 35 mõttes ei oleks tegemist lubatava kaebusega. Tegemist on selgelt põhjendamatu taotlusega, millest ei nähtu konventsiooni rikkumisi.
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
13. juuni 2019 määrus muutmata ja J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 2