← Eesti

1-17-9674/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2019 Kohtuasja number 1-17-9674 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Gennadi Taldini (isikukood 38406092259) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Gennadi Taldin (isikukood 38406092259) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Grandman Law Firm makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Gennadi Taldinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
  8. Mõista Gennadi Taldinilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Gennadi Taldin tunnistati Tartu Maakohtu
  11. novembri
  12. a otsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel allutati ta käitumiskontrollile 1 aastaks ja 11 kuuks. Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgmina KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus algas
  13. detsembril
  15. Kriminaalhooldusametnik esitas
  16. veebruaril 2019 kohtule erakorralise ettekande G. Taldinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
  17. Viru Maakohtu
  18. aprilli
  19. a määrusega pöörati G. Taldini karistus täitmisele. 3.
  20. Maakohus leidis, et G. Taldin ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alates
  21. veebruarist
  22. G. Taldiniga ei ole võimalik kontakti saada. Ka varasemalt on G. Taldini kriminaalhooldus olnud probleemne. Nimelt on talle tehtud kaks hoiatust Eesti territooriumilt lahkumise ning registreerimisele mitteilmumise eest. G. Taldini suhtes on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 alusel, samuti on teda ühel korral karistatud väärteokorras NPALS § 15¹ lg 1 ja RelvS § 89² lg 1 järgi. 3.
  23. Maakohtu hinnangul on G. Taldin kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle mõistetud karistust kandma. Kriminaalhooldusametniku taotlus karistus täitmisele pöörata, mitte piirduda täiendavate kohustuste määramisega, on põhjendatud. Süüdimõistetu ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita talle pandud kohustusi. 3.
  24. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldus G. Taldini suhtes ebaõnnestunud, kuna isik ei ole ilmunud kohtumistele kriminaalhooldajaga
  25. veebruaril 2019 ja
  26. veebruaril
  27. Kohus on andnud G. Taldinile võimaluse oma käitumist parandada, kuid seda pole juhtunud. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. MÄÄRUSKAEBUSED
  28. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Taldini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta kriminaalhooldusametniku taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata või alternatiivselt määrata G. Taldinile täiendavaid kohustusi või pikendada tema katseaega. Lisaks taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamist. 4.
  29. Kaitsja hinnangul ei nähtu kohtumäärusest, et kohus oleks analüüsinud karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Kriminaalhooldaja heidab G. Taldinile ette seda, et ta ei ole registreerimistele ilmunud. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu oma käitumisega näidanud, et ei suuda tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Kohtumääruse põhjendustest nähtub, et G. Taldinil oli probleeme registreerimistele ilmumisega, ta ei ilmunud registreerimistele
  30. veebruaril 2019 ja
  31. veebruaril
  32. Kohus ei ole analüüsinud teisi kriminaalhooldaja
  33. veebruari
  34. a ettekandes kajastatud asjaolusid. 4.
  35. G. Taldin andis Eesti territooriumilt lahkumise kohta kriminaalhooldajale hiljem teada ega ole seda varjanud.
  36. a jaanuaris rünnati ja löödi G. Taldinit pähe. Ta sai peatrauma. Selle intsidendi tagajärjel ei saanud ta kriminaalhooldaja juurde ilmuda, kuna tervislik seisund seda ei võimaldanud. Kriminaalhooldaja taotlus on ebaproportsionaalne, karistuse täitmisele pööramise asemel oleks võinud piirduda hoiatusega. Tuleb tõdeda, et mõnel korral ei ilmunud G. Taldin kriminaalhooldaja juurde. Samas nähtub materjalidest, et varem on G. Taldin registreerimistel käinud. Seega ei ole tema rikkumised suured. G. Taldin ei saanud anda kriminaalhooldajale selgitusi selle kohta, miks ta ei saanud ilmuda
  37. a veebruaris registreerimistele. Ei saa väita, et G. Taldin ei oleks üldse registreerimistel käinud või ta oleks suuremas osas puudunud. 2

(4)
  1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka G. Taldin, kes palub kohtumääruse tühistada ja võimaldada tal jätkata vabaduses tingimisi karistuse edasikandmist. Määruskaebusele on lisatud G. Taldini tervislikku seisundit puudutavad dokumendid. 5.
  2. G. Taldin märgib, et ta sai
  3. a jaanuaris peatrauma, mille järel ei mäletanud traumale eelnenud sündmusi. Ta sai seetõttu tingimuslikust karistusest ja kriminaalhooldaja juures käimise kohustusest alles hiljem teada. Teadvusele tulemise järel öeldi talle, et ta ei tohi tõusta. Šokiseisundi tõttu rabeles ta lahti ja jooksis ära. Ta kõndis tänaval ja kohtas järgmisel tööpäeval tuttavat, keda ära ei tundnud. Seejärel oli ta kaks päeva tuttava juures, kuni viimane ta elukaaslase juurde saatis. G. Taldini elukaaslane hakkas rääkima enne traumat toimunust, misjärel varasem tasapisi, kuid katkendlikult meenus. Kõik pole siiani meeles. Seega ei rikkunud G. Taldin registreerimiskohustust tahtlikult, vaid trauma tõttu. G. Taldin märgib, et käib nüüd uuringutel ning tal on siiani peas murd, mis ei kasva kinni ja tõenäoliselt tuleb minna operatsioonile. Lisaks on tal viirus, mis koos peatraumaga tekitab mälukaotust. Viiruse olemasolu tõendab dokument, mis on olemas Viru Vangla perearstil, kuid seda ei anta talle välja. 5.
  4. G. Taldin lisab, et rikkumine, mis oli seotud teise riiki minekuga, ei ole raske, kuna ta tuli tagasi ja ütles pärast vabatahtlikult kriminaalhooldajale, et Eestist lahkus. Kui ta ise poleks Eestist lahkumist vabatahtlikult üles tunnistanud, ei oleks keegi teadnud, et ta ära käis. G. Taldin palub kohtult veel ühte võimalust. Määruskaebuse kohaselt on G. Taldinil olemas püsiv elukoht ja tema abi vajab rase naine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 74 lg 4 kohaldamise eeldusi õigesti hinnanud ning G. Taldinile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  6. G. Taldin on määruskaebuses väitnud, et ta sai
  7. a jaanuaris peatrauma ja selgitanud, et kriminaalhooldusest kõrvalehoidumise põhjus oli peavigastusest tingitud mälukaotus. Ringkonnakohtu hinnangul on G. Taldini väited paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. Toimiku materjalidest nähtub, et G. Taldin on oma väiteid tervisekahjustuse ja kriminaalhooldusest kõrvale hoidumise põhjuste kohta pidevalt muutnud. Viru Maakohtu
  8. aprilli
  9. a istungil väitis ta kohtule, et oli registreerimiskohustusest teadlik, kuid ei saanud kriminaalhooldaja juurde ilmuda, kuna oli vigastatud. G. Taldin väitis kohtuistungil, et tal löödi lõualuu katki ning ta sai kõnevõime tagasi alles nädal aega tagasi. Määruskaebuses on aga G. Taldin väitnud seda, et tal tekkis
  10. aastal peatraumast mälukaotus ja ta viibis haiglas, kust ta šokiseisundis põgenes. Samas kaebusele lisatud
  11. mai
  12. a patsiendikaardilt nähtub, et tal on diagnoositud vaid alalõualuu murd. G. Taldin on patsiendikaardile märgitu kohaselt haiglas väitnud, et toruga löömise tagajärjel oli tal
  13. a jaanuaris trauma, kuid ta pole arsti juurde varem pöördunud. G. Taldin on
  14. mai 2019 arsti juurde pöördudes kurtnud vaid valu lõuapära piirkonnas, mitte pea, kõne või mäluga seotud probleeme. Patsiendikaardi andmed ei kinnita G. Taldini määruskaebuses esitatud väiteid peatraumast tingitud mälukaotuse kohta. Eeltoodust järeldub, et G. Taldini registreerimiskohustuste rikkumised ja kriminaalhooldusest kõrvale hoidumine
  15. a veebruaris ei ole vabandatavad mälukaotusega. Ka G. Taldinil diagnoositud lõualuu vigastus ei õigusta kriminaalhooldusest kõrvalehoidumist. Määruskaebusest ei nähtu põhjuseid, mis oleks objektiivselt takistanud G. Taldinil pärast vigastada saamist kriminaalhooldajaga ühendust võtta.
  16. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust ja G. Taldini karistuse ennatlikult täitmisele pööranud. Erinevalt kaitsja määruskaebuses märgitust on maakohus lisaks kahele
  17. a registreerimiskohustuse rikkumisele välja toonud ka selle, et G. Taldiniga ei olnud võimalik 3
(4)kontakti saada, tal on ka varasemalt kriminaalhoolduse käigus probleeme esinenud ning talle on juba tehtud kaks hoiatust Eesti territooriumilt lahkumise ja registreerimisele mitteilmumise eest. Lisaks on maakohtu määruse kohaselt G. Taldini suhtes kriminaalhoolduse ajal alustatud kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 alusel ja teda on
  1. oktoobril 2018 karistatud väärteokorras NPALS § 15¹ lg 1 ja RelvS § 89² lg 1 järgi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus G. Taldin poolt toimepandud rikkumisi piisavalt käsitlenud ning neile tuginedes põhjendatult leidnud, et G. Taldini karistus tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustele, et kuigi G. Taldini tunnistas Eestist lahkumise kriminaalhooldajale tagantjärgi vabatahtlikult üles, pani ta vastava rikkumise siiski toime tahtlikult. Asjaolusid, mis G. Taldini poolt toimepandud rikkumisi vabandaks, määruskaebustest ei nähtu.
  2. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid kohaldanud. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud rikkumised ei ole suured ning talle tuleks anda võimalus vabaduses tingimisi karistuse kandmist jätkata. Ringkonnakohtu kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on G. Taldin kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt rikkunud ning rikkumisi jätkanud ka pärast kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusi. Seega on tema suhtes juba kohaldatud karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid, kuid need ei ole mõjutanud teda katseaja tingimusi täitma. Ringkonnakohtu hinnangul viitab korduv ja pikaajaline katseaja nõuete rikkumine G. Taldini ükskõiksele suhtumisele kohtu poolt pandud kohustustesse ja käitumiskontrolli nõuete tahtlikule rikkumisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei soovi ega suuda kehtestatud reeglitele alluda ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust edasi teostada.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus ja Viru Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määruse muutmata ning G. Taldini ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
  6. G. Taldini kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Kaitsjal on kliendiga kohtumiseks kulunud poolt tundi ja määruskaebuse koostamiseks üks tund. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot). Kaitsja on taotluses märkinud poolele tunnile vastaks tasumääraks 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus jätta osaliselt rahuldamata, kuna selles on taotletud suuremat tasu kui justiitsministri
  7. juuli
  8. a määrusega nr 16 “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused” ette nähtud. Nimetatud määruse § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro. Kuna kaitsja on kliendiga kohtumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulutanud 1,5 tundi, tuleb talle hüvitada kokku 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada 90 euro ulatuses. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel G. Taldini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.