1-18-2804/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2804 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus, millega jäeti rahuldamata Veera Käisi taotlus lükata edasi tema karistuse kandmisele asumine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Veera Käis (ik 45305115710), RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. aprilli 2019 määrus osas, millega maakohus kohustas Veera Käisi ilmuda koheselt pärast kohtumääruse kättesaamist Tartu Vanglasse karistust kandma.
5. Teha tühistatud osas uus otsustus ja kohustada Veera Käisi ilmuma Tartu Vanglasse karistuse kandmisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
6. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
7. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
8. Käesolevast määrusest kuulub KrMS § 4081 lg 3 kohaselt avalikustamisele ainult sissejuhatus ja resolutiivosa. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega tunnistati V. Käis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa - 1 aasta vangistust - võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 4 ning § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui V. Käis ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Ühtlasi allutati V. Käis kuueks kuuks elektroonilise järelevalve alla.
10. Tartu Maakohtu 30.01.2019 määrusega pöörati V. Käisile mõistetud vangistus täitmisele ja maakohtu 10.04.2019 teatisega kohustati teda ilmuma 22.04.2019 Tartu Vanglasse karistust kandma.
11. V. Käis esitas 15.04.2019 maakohtule taotluse lükata tervislikel põhjustel vangistuse täitmisele pööramine kuue kuu võrra edasi. V. Käis tõi taotluses välja, et kriminaalmenetlusega kaasnenud pinged on tema terviseprobleeme süvendanud ja tal on raske psüühika häire. Ta on
12. a lõpus ja
13. a alguses korduvalt pöördunud erinevate psühhiaatrite poole nii Valgas kui ka Tartus. V. Käis pöördus 10.04.2019 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatrikliinikusse dr K. Pedakmäe vastuvõtule, kes pidas vajalikuks määrata talle statsionaarses vormis ravi, kuid koha puudumise tõttu teda haiglasse veel ei paigutatud. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et vangistusasutuses viibides ei ole vajaliku ravi saamine võimalik, palub V. Käis mõistetud vangistuse kandmisele asumise kuue kuu võrra edasi lükata. V. Käis esitas koos taotlusega maakohtule ka käesolevast aastast pärinevad epikriisid, haigusloo väljavõtted aastatest 20152018 ja
14. a määruse isikule tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta.
15. Tartu Maakohtu 29.04.2019 määrusega jäeti V. Käisi taotlus rahuldamata, kuna vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole õigustatud.
16. SA TÜ Kliinikum arst-õppejõu K. Pedakmäe maakohtule edastatud teatise kohaselt pöördus V. Käis 10.04.2019 vastuvõtule meeleolu alanemise, ärevuse ja uinumisraskustega. Samuti avaldas V. Käis soovi saada ravi temal esineva ravimsõltuvuse osas (pikaaegne valuvaigistite ja rahustite tarvitamine). V. Käis on lisatud järjekorda plaaniliseks hospitaliseerimiseks ja 19.04.2019 kutsuti V. Käis vabade haiglakohtade tekkimisel haiglasse. 23.04.2019, mil haigla kohtule vastuse edastas, viibis V. Käis SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonnas statsionaarsel ravil (raviarst dr V. Veikat). K. Pedakmäe kinnitab, et V. Käisil on võimalik saada talle vajalikku ravi ka vangistusasutuses karistust kandes vangistusasutuse meditsiiniteenistuselt.
17. Tartu Vangla selgitas omapoolses vastuses, et Tartu Vanglas on olemas meditsiiniosakond, kus on 24 tundi olemas valvemeedik. Samuti on Tartu Vanglas psühhiaater, kes ravib patsiente nii ambulatoorselt ning vajadusel ka statsionaarselt Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. V. Käisil ei ole diagnoositud psüühikahäiret, mis takistaks vanglas karistuse kandmist. Kõiki epikriisides olevaid ravisoovitusi on täies ulatuses võimalik täita ka Tartu Vanglas.
18. VangS §-st 53 tulenevalt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei saa igasugune haigestumine kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna haigestunud süüdimõistetut ravitakse ka vanglas. Isiku tervisliku seisundiga kõige paremini kursis olev isik, tema raviarst, on omapooses vastuskirjas selgitanud, et V. Käisil on võimalik talle vajalikku ravi saada ka vangistusasutuses. Maakohtul puudub alus kahelda arsti hinnangu adekvaatsuses. Tahtest 2 olenematu ravi kohaldamine V. Käisi puhul jääb mitmeteistkümne aasta tagusesse perioodi ning viimaste aastate haigusloost ning epikriisidelt ei nähtu niivõrd rasket haigestumist, mis välistaks karistuse kandmise.
19. Ühtlasi kohustas maakohus V. Käisi ilmuda maakohtu määruse kättesaamise järgselt koheselt Tartu Vanglasse karistuse kandmisele.
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Käis, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse kandmise algusaja edasi lükkamist vähemalt kolme kuu võrra. Kokkuvõtvalt leiab V. Käis, et maakohus ei võtnud arvesse tema tervislikku seisundit, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme.
21. KrMS § 415 lg 1 sätestab, et täitmiskohtunik võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskesti haigestunud ja vanglas ei ole teda võimalik ravida.
22. V. Käis on aastate jooksul korduvalt pöördunud terviseprobleemide tõttu psühhiaatrite poole, tal on diagnoositud ärevushäired ja ajukahjustusest tingitud muud psüühikahäired. Aastatel 2006 – 2007 viibis ta maakohtu määruse alusel SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil. Pärast ravi lõppu tuvastati tal osaline töövõimetus. 2016 juunis tuvastati V. Käisil keskmisele puudele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning psüühiliste funktsioonide kõrvalekalle. 19.04.2019 – 03.05.201 viibis V. Käis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. Pärast ravi lõppu tekkis tal ravimiallergia, mistõttu oli ta sunnitud juba 04.05.2019 pöörduma valvepsühhiaatri vastuvõtule. Käesolevalt ravi jätkub.
23. Maakohus leiab, et V. Käisi on võimalik ravida ka kinnipidamiskohas. Samas ei ole vanglas võimalik kasutada nende arstide abi, kes on V. Käisiga tegelenud juba aastaid ja teavad tema probleeme, sealhulgas tema allergiat teatud ravimite vastu. Vanglas töötavad psühhiaatrid ei tea kõiki V. Käisile vajalikke ravimeid, nende kõrvaltoimet jne, mis võivad tema tervist mõjutada. Käesolevalt on V. Käisile määratud uus statsionaarne haiglaravi, alates 23.05.2019 peaks ta viibima dr R. Suija suunamise alusel haiglas.
24. V. Käisi jaoks on arusaamatu, miks peab maakohus teda sedavõrd ohtlikuks, et kohustas määratud statsionaarse ravi viivitamatult lõpetama ja asuda koheselt kinnipidamiskohta karistust kandma veel enne seda, kui maakohtu määrus on jõustunud. V. Käis on süüdi mõistetud keelatud ravimite omamises, mida ta kasutas ise, kuna tal oli kujunenud neist sõltuvus. Ta ei ole oma käitumisega ohustanud teisi isikuid, mistõttu võiks inimlikult eeldada, et V. Käisil võimaldatakse enne karistuse kandmisele asumist ravikuur ära lõpetada.
25. Mis puudutab aga viivitamatult vanglasse karistuse kandmisele asumist, siis ei ole eeltoodu põhjendatud, kuna V. Käisil on õigus vastavat maakohtu määrust vaidlustada. Seda kinnitab ka KrMS § 412 lg 4, mille kohaselt pööratakse kohtumäärus täitmisele kohe, kui see on jõustunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis võimaldaksid vangistuse kandmise edasilükkamist.
27. Peamine põhjus, miks V. Käis karistuse kandmisele asumise edasilükkamist taotleb, on tema tervislik seisund. Samas on maakohus juba põhjalikult selgitanud, et V. Käisil on võimalik vastavat meditsiinilist abi saada ka kinnipidamiskohas (vt käesoleva määruse p-d 6-7). Lisaks leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et mitte igasugune tervislikust seisundist tulenev asjaolu ei too ilmtingimata kaasa karistuse kandmisele asumise tähtaja edasi lükkamist. 3 Sellega ei ole aga nõus V. Käis, kes leiab, et kinnipidamiskohas ei ole tal võimalik kasutada nende arstide abi, kes tegelevad temaga vabaduses. Eeltoodud V. Käisi seisukoht on ringkonnakohtu hinnangul aga ainetu – V. Käis on süüdimõistetu, kellele mõistetud vangistus pöörati täitmisele ja kes on sellest tulenevalt kohustatud asuma kinnipidamiskohas temale mõistetud karistust kandma. On ilmselge, et vanglas ei olegi võimalik kasutada teenuseid, s.o isiklikke arste, sellises ulatuses nagu vabaduses. Taolistele võimalikele tagajärgedele oleks V. Käis pidanud mõtlema aga juba enne seda, kui ta otsustas esiteks panna toime kuriteo, mille eest karistati teda tingimisi vangistusega ja teiseks rikkuda temale määratud kriminaalhooldustingimusi, mille tagajärjel temale tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
28. Mis puudutab aga konkreetsemalt V. Käisi tervislikku seisundit, siis kinnitab muuhulgas ka dr K. Pedakmäe, kelle poole V. Käis vabaduses pöördus, et V. Käisil on ka kinnipidamiskohas karistust kandes võimalik saada vastavat ravi (tl 61). Tal on vajadusel võimalik statsionaarset psühhiaatrilist abi saada ka kinnipidamiskohas, kuna Tartu Vanglas on olemas psühhiaatriaosakond. Väide, et vastavas osakonnas ei tegeleks V. Käisiga n-ö tema isiklikud arstid, ei ole tõsiseltvõetav ja ei too kaasa tema karistusele kandma asumise tähtaja edasilükkamist.
29. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et KrMS § 412 lg 4 alusel on V. Käis kohustatud kinnipidamiskohas karistust kandma asuma alles pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, mistõttu sellekohane maakohtu määruse resolutsioonis toodud kohustus on ekslik.
30. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu 29.04.2019 määruse. Määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4