Obsah (14)

§ 118§ 200§ 121§ 65§ 64§ 68§ 120§ 57§ 58§ 54§ 74§ 16§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2019 Kriminaalasja number 1-17-8828 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas K

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1 ja 2 ning

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja Andrey Komyagin süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2018 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Igor Komyagini ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa, süüdistatav Andrey Komyagin Prokurör ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatavad Andrey Komyagin, isikukood: 36806012233, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Igor Komyagin, isikukood: 3660933716, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaat Tatjana Massalina, vandeadvokaadi abi Igor Belugin RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 otsus osaliselt, s.o - Andrey Komyagini süüdi tunnistamises kannatanu J.S. kehalise väärkohtlemise episoodis ja karistamises

§ 121

lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 65lg 2 alusel, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse, sundraha, kannatanu J.S.

kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas; - Igor Komyagini õigeksmõistmises

§ 200

lg 2 p 7 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

2. Süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi (kannatanu V.K.

episoodid) mõista Andrey Komyaginile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 3. Süüdi tunnistada Andrey Komyagin süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrey Komyaginile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning mõista Andrey Komyaginile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 17.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 8 päeva, kokku 9 kuud 11 päeva ja mõista Andrei Komyaginile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.10.2018. 7. Süüdi tunnistada Igor Komyagin süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

8.

§ 64

lg 1 alusel mõista Igor Komyaginile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 14.04.2017, s.o 4 kuud, alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 18.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 7 päeva, kokku 1 aasta 1 kuu 10 päeva ja mõista Igor Komyaginile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.10.

2. Rahuldada VÕS § 1043, 1045 lg 1 p-d 2 ja 5 alusel kannatanu J.S. (isikukood 37703043725) tsiviilhagi summas 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 65 senti ning mõista see välja solidaarselt Andrey Komyaginilt ja Igor Komyaginilt. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXXX SEB pangas.
3. Mõista Andrey Komyaginilt riigituludesse sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatav Igor Komyagini ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini, ning süüdistatav Andrey Komyagin apellatsioonid jätta rahuldamata.
6. Välja maksta vandeadvokaat Igor Beluginile tema poolt Igor Komyaginile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus Narva osakond kaudu 394, 56 eurot, sealhulgas käibemaks 65,76 eurot. 2
7. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. Süüdistataval Andrey Komyaginil tasuda sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Andrey Komyagnit süüdistatakse: 1.1.

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et 1.1.1.

tema, isikuna, kes on varem Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9750 süüdi tunnistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemises, taas 11.11.2017 kella 19.40 paiku, viibides Igor Komyagini elukoha korteris Narva linnas, aadressil XXX , ühise alkoholi tarvitamise käigus ning grupis I. Komyaginiga, lõi esmalt tugitoolis istuvat V.K. kahel korral rusikaga näkku, seejärel, kui V.K. libises tugitoolilt maha, lõi I. Komyagin V.K. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kaks korda, jalaga ülakeha piirkonda. Pärast seda, kui V.K. oli korterist jooksnud kortermaja ette tänavale, järgnes A. Komyagin talle ja lõi teda trepikoja ees ühel korral rusikaga vastu pead. Eelnimetatud tegudega tekitasid A. Komyagin ja I. Komyagin V.K. le füüsilist valu ja tekitasid tervisekahjustuse - pealaenaha pindmine vigastuse; 1.1.2. tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.28-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, grupis I. Komyaginiga, kasutasid füüsilist vägivalda V.K. suhtes. Nimelt lõi A. Komyagin esmalt V.K. kahel korral rusikaga näkku, seejärel kutsus telefoni teel sündmuskohale I. Komyagini, kes kohale jõudes lõi V.K. esmalt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, rusikaga või jalaga, näkku ning seejärel lõid nii I. Komyagin kui ka A. Komyagin V.K. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid vähemalt kahel korral, jalgadega ning kätega vastu pead ja keha, millega tekitasid V.K. le füüsilist valu ja kehavigastusi - alalõua murru, ninaluude murru ning kolju-ja näoluude hulgimurrud; 1.2.

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.28-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, pärast seda, kui oli koos I. Komyaginiga löönud V.K. korduvalt käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades nimetatud tegevusega V.K. le füüsilist valu ja kehavigastusi, ähvardas ta koos I. Komyaginiga V.K. tapmisega, mis väljendus sõnades, et kui viimane ka seekord politseisse pöördub, siis löövad nad ta maha. V.K. l oli alust karta ähvarduse täideviimist; 1.3.

§ 200

lg 2 p 7 järgi selles, et tema, 10.01.2018 õhtusel ajal peale kella 20.00, viibides I. Komyagini elukohas Narva linnas, aadressil XXX korteris, ühise alkoholi tarvitamise käigus ja grupis koos I. Komyaginiga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kägistas (hoidis kõrist kinni) J.S. ning lõi J.S. vähemalt kolm korda rusikatega vastu nägu. Samal ajal hoidis I. Komyagin J.S. tema vastupanu maha surumiseks jalgadest. Seejärel, kui J.S. oli teadvuse kaotanud, võttis A. Komyagin J.S. taskutest kaks kahekümne eurost kupüüri, kokku 40 eurot ning omastas koos I. Komyaginiga nimetatud summa. Oma tegevusega tekitasid I. Komyagin ja A. Komyagin kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - pindmised vigastused 3 näopiirkonnas, alalõualuu nihkega murd parema alumise II purihamba juure haaratusega paremal pool alalõualuunurga piirkonnas ning materiaalset kahju summas 40 eurot. 2. Igor Komyaginit süüdistatakse: 2.1.

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et 2.1.1.

tema, 11.11.2017 kella 19.40 paiku, viibides enda elukoha korteris Narva linnas, aadressil XXX , ühise alkoholi tarvitamise käigus ning grupis I. Komyaginiga, pärast seda, kui A. Komyagin oli esmalt tugitoolis istuvat V.K. kahel korral rusikaga näkku löönud, mille tagajärjel V.K. libises tugitoolilt maha, lõi I. Komyagin V.K. vähemalt kahel korral jalaga ülakeha piirkonda. Pärast seda, kui V.K. oli korterist jooksnud kortermaja ette tänavale, järgnes A. Komyagin talle ja lõi teda trepikoja ees ühel korral rusikaga vastu pead. Eelnimetatud tegudega tekitasid A. Komyagin ja I. Komyagin V.K. le füüsilist valu ja tekitati tervisekahjustus - pealaenaha pindmine vigastus. 2.1.2. tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.33-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, grupis A. Komyaginiga, kasutasid füüsilist vägivalda V.K. suhtes. Nimelt lõi esmalt A. Komyagin V.K. kahel korral rusikaga näkku, seejärel kutsus telefoniteel sündmuskohale I. Komyagini, kes kohale jõudes lõi V.K. esmalt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, kuid rusikaga või jalaga, näkku ning seejärel lõid nii I. Komyagin kui ka A. Komyagin V.K. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid vähemalt kahel korral, jalgadega vastu pead ja keha, millega tekitasid V.K. le füüsilist valu ja kehavigastusi - alalõua murru, ninaluude murru ning kolju-ja näoluude hulgimurrud. 2.2.

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.33-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, pärast seda, kui oli koos A. Komyaginiga löönud V.K. korduvalt käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades nimetatud tegevusega V.K. le füüsilist valu ja kehavigastusi, ähvardas ta koos A. Komyaginiga V.K. tapmisega, mis väljendus sõnades, et kui viimane ka seekord politseisse pöördub, siis löövad nad ta maha. V.K. l oli alust karta ähvarduse täideviimist. 2.3.

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi selles, et 2.3.1.

tema, 10.01.2018 õhtusel ajal peale kella 20.00, viibides oma elukohas Narva linnas, aadressil XXX korteris, ühise alkoholi tarvitamise käigus ja grupis koos A. Komyaginiga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil samal ajal kui A. Komyagin kägistas (hoidis kõrist kinni) J.S. ning kui A. Komyagin lõi J.S. vähemalt kolm korda rusikatega vastu nägu, hoidis I. Komyagin J.S. tema vastupanu maha surumiseks jalgadest. Seejärel, kui J.S. oli teadvuse kaotanud võttis A. Komyagin J.S. taskutest kaks kahekümne eurost kupüüri, kokku 40 eurot ning omastas koos I. Komyaginiga nimetatud summa. Oma tegevusega tekitasid I. Komyagin ja A. Komyagin kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - pindmised vigastused näopiirkonnas, alalõualuu nihkega murd parema alumise II purihamba juure haaratusega paremal pool alalõualuunurga piirkonnas ning materiaalset kahju summas 40 eurot. 2.3.

1. tema 14.12.2016 kella 05.00 paiku, olles tugevas alkoholijoobes, lõi aadressil Rahu 16D68 Narvas asuva korteri köögis alkoholi ühise tarbimise käigus noaga korduvalt L.R. kaela ja pea piirkonda, millega tekitas, et L.R. ile torke-lõikeaava paremal pool kaela külgpinna alaosas koos kaelapiirkonna lihaste vigastustega, torke-lõikehaavad (kokku 2) alalõua aluses piirkonnas koos selle piirkonna lihaste vigastustega, pindmise torke-lõikehaava paremal põsel, pindmise torke-lõikehaava vasakul pool oimupiirkonnas. I. Komyagini poolt L.R. ile tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud ning I. Komyagin tegevuse tagajärjel sai L.R. lühiajalise tervisekahjustuse. I. Komyagin valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo tehiolud, eriti korduvad löögid kannatanu kaela piirkonda, viitavad sellele, et I. Komyagini tegevus oli suunatud L.R. ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. 4 2.3.
2. tema 14.12.2016 kella 05.00 paiku, olles tugevas alkoholijoobes, lõi aadressil XXX Narvas asuva korteri köögis alkoholi ühise tarbimise käigus noaga V.S. kaela piirkonda, tekitades kannatanule kaelale kõri piirkonda lõikehaava. I. Komyagini tegevuse tagajärjel sai kannatanu kaelale pindmise vigastuse. I. Komyagini valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo tehiolud, löök kannatanu kaela piirkonda (täpsemalt kõri piirkonda), viitavad sellele, et I. Komyagini tegevus oli suunatud V.S. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
3. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega: 3.
4. mõisteti A. Komyagin süüdistuses

§ 120lg 1 järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati A. Komyaginit

§ 121

lg 2 p 3 järgi 3 aasta vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 17.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 8 päeva, kokku 9 kuud 11 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning mõisteti A. Komyaginile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.2018. 3.2. mõisteti I. Komyagin süüdistuses

§ 120

lg 1 ja

§ 200lg 2 p 7 järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati I. Komyaginit

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta vangistusega ja

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi 5 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti I.

Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 14.04.2017, s.o 4 kuud, alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 18.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 7 päeva, kokku 1 aasta 1 kuu 10 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 4 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.

1. 3.
2. Kannatanu V.K. tsiviilhagi summas 902,50 eurot jäeti rahuldamata. Kannatanu J.S. tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja mõisteti välja A. Komyaginilt summa 28,65 eurot. Ülejäänud osas jäeti tsiviilhagi rahuldamata.
3. Maakohus leidis, et I. Komyagini ja A. Komyagini süü on tõendamist leidnud osaliselt. 4.
4. Maakohtu seisukoht 11.11.2017 V.K. peksmise episoodi osas. Kohtuistungil uuritud tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. Maakohus analüüsis kannatanu V.K. kui ka süüdistatavate ütlusi. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses nimetatud ajal viibisid süüdistatavad ja kannatanu I. Komyagini korteris ning alkoholi tarbimise ajal puhkes tüli. Tüli põhjuseks nimetas süüdistatav A. Komyagin seda, et kannatanu sai tema käest raha summas 2,5 eurot puskari ostmiseks, lahkus korterist aga siis, kui tuli tagasi, alkoholi V.K. l ei olnud, V.K. ei tagastanud ka raha. V.K. viibimist nimetatud korteris kinnitab ka 13.11.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Maakohus märkis, et DNA ekspertiis kinnitas, et nimetatud proovidest leitud DNA-profiil langeb kokku V.K. profiiliga. Maakohus analüüsis ka tunnistaja K.S. ütlusi, mis langesid kokku kannatanu omadega ja on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, millega oli vaadeldud ja lahti kirjutatud tema 5 telefonikõne salvestis numbrile “112“. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja A.K. ütlused. V.K. kehavigastused on fikseeritud patsiendikaardil R
5. Kannatanu V.K. ütlused selle kohta, et tema peksmises osales ka I. Komyagin, on kinnitatud asitõendiga – I. Komyagini kinnipidamisel äravõetud pükstega (k II lk 95-100). Need püksid olid vaadeldud ning asitõendite vaatlusprotokollis on fikseeritud, et pükste esiosal mõlematel harude pindadel on avastatud veremäärdumised, mille kohta DNA ekspertiis kinnitas, et veremäärdumise kohtadelt äravõetud proovidest leitud DNA-profiil langeb kokku V.K. profiiliga ehk tegemist on just V.K. verega. Ka tunnistaja A. K ütlustest tuleneb, et kannatanu selgitas, et teda peksid korteris kaks meest. Seega kannatanu V.K. ütlused tema peksmise osas on usaldusväärsed ja otsuse langetamisel tugines maakohus just kannatanu ütlustele. Süüdistatav I. Komyagini ütlused selle episoodi osas on äärmiselt vastuolulised ning seetõttu on ebausaldusväärsed. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav I. Komyagin veenvalt selgitada, miks tema eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlused on niivõrd erinevad. 4.
6. Maakohtu seisukoht 28.12.2017 V.K. peksmise episoodi osas. Maakohus analüüsis süüdistatavate ütlusi, neist kumbki oma süüd ei tunnistanud. Vaatamata süüdistatavate ütlustele leidis maakohus, et kohtuistungil uuritud tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu V.K. ütlustega on tuvastatud, et 27 või 28.12.2017 endise Statoili kandis ta kohtus A. Komyaginiga, kellega koos oli ka Dima-nimeline noormees. A. Komyagin tungis temale kallale, Andrey lõi teda mitu korda, enamasti näkku. Siis Andrey helistas I. Komyaginile ja ütles "mina sain nüüd selle lita kätte". Järgnevalt tuli Igor kohale. Mõlemad hakkasid teda peksma, nii jalgadega, kui kätega, kägistama, ja keegi neist ütles, et kas lööme teda maha. Aga kes konkreetselt seda ütles, kas Andrey või Igor, ta ei oska öelda. Ta kartis ähvarduse täideviimist. Temalt nõuti raha varastatud telefoni eest, siis keegi hakkas taskutes kolama, jope taskust läks kaduma 902,50 eurot. Kui Komyaginid läksid ära, ta pöördus abi saamiseks Statoili töötaja poole. Kannatanu V.K. ütlused tema peksmise osas on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega: fototabel ja 28.12.2017 V.K. läbivaatuse protokoll; ravidokumentid ja isiku ekspertiisiakt nr 18E-IDI
7. Maakohus asus seisukohale, et järgmised tõendid omavahelises kontekstis viitavad sellele, et V.K. l tuvastatud kehavigastused olid tekitatud just süüdistatavate poolt: 15.01.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldud videosalvestises; tunnistajate E.G., A.I., J.V., D.S. ütlused. Samuti asus maakohus seisukohale, et süüdistatav A. Komyagini ütlused selle episoodi osas on ebausaldusväärsed, kuna süüdistatava kohtus antud ütlused ei langenud kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Süüdistatav A. Komyagini selgitused, et ütlused on väljamõeldud uurija poolt, ei olnud maakohtu arvates veenvad ega usaldusväärsed, kuna just need eeluurimisel antud ütlused haakuvad teiste tõenditega ning kannatanul tuvastatud kehavigastustega. Maakohus luges ebausaldusväärseks ka süüdistatav I. Komyagini ütlused selles osas, et ainukene füüsiline tegevus, mis ta tegi V.K. suhtes oli see, et ta tõstis V.K. t maast üles ja lükkas V.K. t jalaga, kuna need ütlused on kummutatud ülalmainitud tõenditega. Maakohus on seisukohal, et küsimus, kas V.K. l kadus ka mingi raha, väljub süüdistuse piiridest. Peale selle, ei ole tuvastatud, et raha võimaliku kadumisega oleksid seotud süüdistatavad Komyaginid. Kannatanu ise ei osanud öelda, kes hakkas tema taskutes kolama. 4.
8. Maakohtu seisukoht 28.12.2017 V.K. tapmisega ähvardamise episoodi osas. Maakohus on seisukohal, et selle episoodi osas kuuluvad mõlemad süüdistatavad õigeksmõistmisele, kuna kannatanu V.K. ei suutnud kohtuistungil selgitada, kumb süüdistatavatest ähvardas teda tapmisega, kuid kinnitas, et tema tapmisest rääkis ainult üks 6 inimene. Mingeid muid tõendeid selle episoodi osas aga ei ole. Seega puudus ka vajadus analüüsida, kas kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist või mitte. 4.
9. Maakohtu seisukoht 10.01.2018 J.S. raha röövimise episoodi osas. Maakohus asus seisukohale, et selle episoodi osas tuleb I. Komyaginit õigeks mõista, aga A. Komyagini tegevust tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

Maakohus analüüsis kannatanu J.S. ütlusi, süüdistatavate I. Komyagini ning A. Komyagini ütlusi. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate ütlused selle episoodi osas on ebausaldusväärsed. Kohtuistungil väitis süüdistatav I. Komyagin, et kannatanu J.S. korterist lahkumise ajal viibis ta köögis ega näinud, kuidas J.S. lahkus. Aga kohtueelselt rääkis süüdistatav: “Ma nägin, kuidas J. lahkus minu korterist“. Ka süüdistatav A. Komyagini kohtuistungil antud ütlused ei haaku tema eeluurimisel antud ütlustega. Kohtueelselt rääkis ta, et J.S. l tekkis konflikt hoopis I. Komyaginiga, mitte aga A.B.. Kui J.S. lahkus korterist, tema nägu oli katki. Süüdistatavad ei suutnud veenvalt ja eluliselt usutavalt selgitada, miks nende ütlused kohtueelselt ja kohtuistungil erinevad on. Süüdistatavate ütlused ei haaku ka üks teisega selles osas, mis puutub sellesse, kus asus süüdistatav A. Komyagin siis, kui J.S. väidetavalt riidles A.B. ega. A. Komyagin väidab, et sel ajal viibis ta WC-s aga I. Komyagin räägib, et A. Komyagin viibis tol ajal toas. Süüdistatavate ütlused on ümberlükatud ka tunnistaja A.B. e ütlustega. Maakohus eelistas kannatanu J.S. ütlusi selles osas, mis puutub kannatanule kehavigastuste tekitamisse, kuna kannatanu ütlused temale kehavigastuste tekitamise osas on kinnitatud ka objektiivsete tõenditega, need on 19.01.2018 sündmuskoha vaatlusprotokoll, DNAekspertiisiakt nr 18E-GE0112, DNA ekspertiisiga akt nr 18E-GE

1. Maakohtu hinnangul DNA ekspertiiside tulemused kinnitavad J.S. ütlusi selle kohta, et ta oli pekstud just I. Komyagini korteris aadressil XXX Narvas. Kannatanule J.S. le kehavigastuste tekitamine on tõendatud ka J.S. 11.01.2018 läbivaatuse protokolliga, patsiendikaardiga nr R408730, kiirabikaardiga ja 01.03.2018 asitõendi vaatusprotokolliga, isiku ekspertiisiaktiga nr 18EIDI
2. Tuleb ka märkida, et tunnistaja A.B. e 18.01.2018 Viru Vanglasse saabumisel mingeid tervisekahjustusi fikseeritud ei olnud. Ajavahemikus 09.01-16.01.2018 A.B. ei pöördunud ka Narva Haiglasse. Ka need tõendid kinnitavad, et 10.01.2018 A.B. e ja J.S. vahel mingit kaklust ei toimunud. Maakohus suhtus kriitiliselt kannatanu J.S. ütlustesse selles osas, mis puutub raha röövimisse, kuna mingite teiste tõenditega need ütlused pole kinnitatud. Esmalt tuleb märkida, et sündmuse ajal oli kannatanu J.S. olulises alkoholijoobes. Isegi umbes 7 tunni pärast sündmust tema suhtes kasutatud indikaatorvahendi näit oli 0.88 mg/l. Kannatanu eeluurimisel antud ütlused on olulises vastuolus maakohtus antud ütlustega. Eeluurimisel väitis kannatanu, et just I. Komyagin hoidis teda kõrist kinni ja kägistas. Ütluste muutmist selgitas ta sellega, et eeluurimisel ülekuulamise käigus ta oli veel šokis, valutas alalõua ning ta lihtsalt eksis. Maakohus möönis, et taoline selgitus võib-olla eluliselt usutav, aga seoses ütluste muutmisega pidas maakohus vajalikuks kasutada kannatanu J.S. ütlusi kohtuotsuse langetamisel eriti ettevaatlikult. Maakohtu hinnangul on kannatanu J.S. ütlused usaldusväärsed vaid selles osas, et temale tekitas kehavigastusi süüdistatav A. Komyagin, kuna need ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega. 7 J.S. ütlustesse osas, kus kirjeldatakse I. Komyagini osavõtt toimepandud kuriteos, suhtus maakohus kriitiliselt. Eeluurimised rääkis kannatanu sellest, et I. Komyagin hoidis teda kõrist kinni ja kägistas. Olgu, et tegemist oli veaga, mis tekkis seoses kannatanu terviseseisundiga aga eeluurimisel ei öelnud ta sõnagi sellest, et keegi hoidis teda peksmise käigus jalgadest kinni. Maakohus asus seisukohale, et J.S. raha kadumine ei ole tõendamist leidnud vaatamata ka sellele, et 04.02.2018 ta sai töövõimetustoetuseks 208,86 eurot ja puht-teoreetiliselt on võimalik, et 18.01-ks tal jäi sellest rahast 40 eurot või isegi rohkem. Seetõttu kuulub süüdistatav I. Komyagin kuulub õigeksmõistmisele

§ 200järgi ning süüdistatav A.

Komyagini tegevus tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena

§ 121

lg 2 p 3 järgi kuna tema tahtlus oli suunatud mitte kannatanu raha röövimisele, vaid kannatanule valu ja kehavigastuste tekitamisele. 4.

1. Maakohtu seisukoht 14.12.2016 V.S. ja L.R. raske tervisekahjustuse tekitamise katse osas. Maakohus on seisukohal, et I. Komyagini süü selles kuriteos on tõendamist leidnud. Maakohus analüüsis kannatanute V.S. ja L.R. i ütlusi, isiku ekspertiisiaktiga nr 17E-IDI0007, ekspert Mihhail Vassini ütlusi, V.S. 15.12.2016 läbivaatuse protokollile ja SA Narva Haigla õiendit. Maakohus möönab, et mõlemad kannatanud olid sündmuse ajal olulises alkoholijoobes ja seetõttu kajastavad olukorda mitte päris täpselt. Aga nende ütlused on kooskõlas kõige olulisemas osas, nimelt selles, et just süüdistatav I. Komyagin tekitas nendele kehavigastusi. Kuigi kannatanu V.S. ei näinud, kelle käes oli nuga, ei näinud, kes tekitas temale kehavigastusi, aga ta nägi, et L.R. i ja Komyagini vahel toimus rüselus, mille käigus L.R. kukkus põrandale ja L.R. il hakkas jooksma verd. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et just I. Komyagin tekitas L.R. ile noahaava, st just Komyagini käes oli nuga. Ning sellest tuleneb ka järeldus, et selle noaga tekitas Komyagin kehavigastusi ka V.S. . Sellele, et just I. Komyagini käes oli nuga, viitab ka 05.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, kus on lahti kirjutatud kannatanu V.S. telefonikõne häirekeskusesse. Süüdistatav I. Komyagini versioon toimunust ei haaku ka sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatud asjaoludega. Nii I. Komyagin väidab, et V.S. lõi L.R. it korteri esikus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist aga tuleneb, et esikus ei ole tuvastatud mitte mingeid võitlusjälgi ega veremäärdumisi. Verejäljed on tuvastatud hoopis köögis - kraanikausi juures põrandal on suur vereloik ning akna juures on põrandal musta värvi jalanõud. Seega L.R. lamas põrandal selliselt, et tema pea asetses seal, kus sündmuskoha vaatlusprotokollis on näha vereloik ning kannatanu lebas jalgadega akna poole. See tähendab, et verejäljed kinnitavad just kannatanu V.S. ütlusi, et rüselus toimus köögis. Nimetatud asjaolud kummutavad I. Komyagini versiooni ka selles osas, mis puutub Komyaginile haava tekitamisse, kuna Komyagin väidab, et temale tekitati noahaava korteri esikus. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav I. Komyagini ütlused on ebausaldusväärsed, kuna nad on paljasõnalised ja vastuolus teiste tõenditega, mistõttu eelistas maakohus kohtuotsuse langetamisel just kannatanute ütlusi ning loeb tõendatuks, et kannatanute kehavigastused on tekitatud süüdistatav I. Komyagini poolt. Kannatanu L.R. oletab, et V.S. „kriimustus“ lõual võis tekkida siis, kui tema lõi noa V.S. käest välja. Maakohus ei olnud selle oletusega nõus. Esiteks, tegemist ei olnud kriimustusega, V.S. on tuvastatud lõikehaav. Haav on tuvastatud mitte lõual, aga kaelal kõri piirkonnas. Teiseks, noahaav on pikk ja pole eluliselt usutav, et see võis tekkida juhuslikult noa käest väljalöömise käigus. Maakohus on seisukohal, et taolist haava on võimalik tekitada ainult sihipäraselt. I. Komyaginil on tuvastatud L.R. i korteris tekkinud huule haav. Vastavalt eelmainitud isiku ekspertiisiaktile ja ekspert M.V. i ütlustele, kannatanul L.R. il on tuvastatud kehavigastused, mis viitavad enesekaitsele. Sellele viitavad ka kannatanu V.S. ütlused selle kohta, et L.R. il ja 8 I. Komyaginil oli rüselus. Maakohus asus seisukohale, et L.R. vastupanu, mille käigus I. Komyagin tekitas ise endale huule haava. osutas I. Komyaginile Maakohus on seisukohal, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate A.O. ja M.O. ütlused asjasse ei puutu, kuna mõlemad tunnistajad ei tea toimepandud kuriteo asjaoludest mitte midagi. Ka tunnistaja N.S. ütlused mingit tõenduslikku väärtust ei oma. Tema ütlustest tulenevalt, ütles temale kannatanu L.R. , et ta on ise süüdi selles, mis temaga juhtus, aga olukorra käsitlemine kannatanu poolt ei ole kohtule siduv. 4.
2. Maakohus analüüsis koosseisude täidetuseks süüdistatavate tahtlust. Süüdistuse osas

§ 121

järgi on maakohus seisukohal, et süüdistatavad panid ülalnimetatud kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatavad tahtsid tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegid seda. Süüdistatavate käitumises esinevad

§ 121

ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistuse osas

§ 118

järgi on maakohus seisukohal, et kannatanutele tekitatud kehavigastused ei ole eluohtlikud ega rasked, aga leiab seisukohale, et antud juhul on tegemist raske tervisekahjustuse tekitamise katsega. Üldtuntud on see, et inimese kael on selline piirkond, mille vigastamine võib lõppeda nii raske tervisekahjustuse kui ka isegi surmaga. Lüües kannatanuid noaga kaela piirkonda (seda enam, et kannatanu L.R. oli löödud mitmel korral) pidi süüdistatav vähemalt möönma, et sellega võivad kaasneda rasked tagajärjed kannatanute tervisele või isegi elule. Seega süüdistatav I. Komyagin pani ülalnimetatud kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna

§ 118

ettenähtud tagajärjed siiski ei saabunud, siis süüdistatava tegevust on vaja kvalifitseerida

§

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi.

Süüdistatava käitumises esinevad

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

1. Maakohtu seisukoht mõistetavate karistuste osas. 5.
2. Maakohtu seisukoht A. Komyagini karistuse osas. Süüdistatav A. Komyagini tegevuses 11.11.2017 episoodi osas ilmneb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes ehk süü ülestunnistamine ning kahetsus.

Tema tegevuses esineb ka karistust raskendav asjaolu

§ 58p 10 mõttes ehk süüteo toimepanemine isikute grupis kannatanu V.K.

kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodides. Süüdistatav A. Komyagin on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna kolm teise astme kuriteoepisoodi. Kuriteod on toimepandud katseaja jooksul. Ta kasutas kannatanute suhtes väga intensiivset vägivalda. A. Komyagini süüaste on üle keskmise suurusega. Kuriteod on toimepandud katseaja jooksul, mis oli määratud süüdistatav A. Komyaginile samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Maakohus ei pidanud võimalikuks karistada A. Komyaginit kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud vägivaldse kuriteo eest tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani A. Komyagin katseajal toime veel kolm

§ 121ettenähtud kuriteoepisoodi.

Rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav A. Komyagin ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning A. Komyaginit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista vangistuse üle

§ 121lg 2 sanktsiooni keskmist määra.

9

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra. 5.2. Maakohtu seisukoht I. Komyagini karistuse osas. Süüdistatava I. Komyagini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tema tegevuses esineb aga karistust raskendav asjaolu

§ 58p 10 mõttes ehk süüteo toimepanemine isikute grupis kannatanu V.K.

kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodides. Süüdistatav I. Komyagin pani tahtlikult ja süüvõimelise isikuna toime kaks teise astme kuriteoepisoodi ning ühe esimese astme kuriteoepisoodi. Süüdistatav I. Komyagin kasutas kannatanute suhtes intensiivset vägivalda. Samal ajal süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning

§ 118

ettenähtud kuritegu on toimepandud kaudse tahtlusega, kuritegu jäi katsestaadiumisse. I. Komyagini süüaste on alla keskmise suurusega. Maakodus ei pidanud võimalikuks karistada I. Komyaginit kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega

§ 121

järgi, kuna vaatamata sellele, et tema süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud I. Komyagin oma süüd ega kahetsenud tehtut. Rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav I. Komyagin ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. I. Komyaginit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatavale tuleb mõista vangistuse alla

§ 121lg 2 ja § 118 lg 1 sanktsiooni keskmist määra.

5.3. Maakohtu seisukoht süüdistatavate riigist väljasaatmise osas. Mõlema süüdistatava puhul taotleb prokuratuur kohaldada

§ 54

lg 1 alusel nende suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist kuni 10-ks aastaks. Taotlus on motiveeritud sellega, et süüdistatavad on Vene Föderatsiooni kodanikud, A. Komyaginil on olemas ka kehtivad kriminaalkaristused. Süüdistatavatel puuduvad alaealised ülalpeetavad, ei saa rääkida sellise perekonna olemasolust Eestis, mis viiks neil ilmtingimata vajaduse viibida Eesti Vabariigis. I. Komyagin ja A. Komyaginid Venemaa kodanikud ning neile mõistetakse karistuseks vangistus, st formaalsed eeldused

§ 54lg 1 kohaldamiseks on olemas.

Maakohus on seisukohal, et antud juhul lisakaristus ei kuulu kohaldamisele mõlema süüdistatava suhtes. Kohtupraktika (RKKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Mõlemad süüdistatavad elavad pikaajaliselt Eestis. Eestis elab ka nende ema Veera Komyagina, st mõlema süüdistatava puhul on tegemist integreerunud välismaalastega. Samal ajal mingeid sidemeid Vene Föderatsiooniga süüdistatavatel pole. Maakohtu hinnangul taolises olukorras isikute väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatavate süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra. 10 Kohus aga hindas süüdistatav I. Komyagini süü suurust alla keskmisena. Süüdistatava A. Komyagini süüaste on üle keskmise, aga tema toimepandud kuriteod ei kujuta Eesti õiguskorrale suurt ohtu kuna tegemist on vaid teise astme kuritegudega. Antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetute perekondlike sidemete (eelkõige eaka emaga sidemete) katkemise. Kui mõista süüdistatavatele ka väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavatele nende süü suurust ületav karistus.

1. Maakohtu seisukoht tsiviilhagide osas. 6.1 Kannatanu V.K. esitas tsiviilhagi summas 902,50 eurot, mida ta palub välja mõista solidaarselt I. Komyaginilt ja A. Komyaginilt. Maakohus leidis, et tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilhagi on motiveeritud sellega, et 11.11.2017 I. ja A. Komyagin peksid hagejat ja röövisid talt raha summas 2,50 eurot koos muude esemetega, mis olid hagejale hiljem tagastatud. I. ja A. Komyagin peksid hagejat ka 28.12.2017 ning peksmise käigus ning röövisid talt raha summas 900 eurot. Maakohus on seisukohal, et antud tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu, kuna kannatanu nõue väljub esitatud süüdistuse piiridest. I. Komyaginit ja A. Komyaginit ei süüdistata kannatanu vara omastamises, neid süüdistatakse vaid kannatanu V.K. kehalises väärkohtlemises. Peale selle ei ole tuvastatud, et 28.12.2017 V.K. l oleks olnud kaasas raha summas 900 eurot. Kannatanu väidab, et ta sai selle raha enda abikaasa M.R. käest. Maakohtule on esitatud kirjavahetus M. R-nimelise isikuga, kust nähtub, et kuigi viimane on tuttav V.K. ga aga ta pole V.K. abikaasa. Mingit raha ta V.K. le ei andnud. Tsiviilhagi osas summas 2,50 euro omastamises asus maakohus seisukohale, et ka selle raha omastamine kellegagi poolt tõendamist ei leidnud. Süüdistatav A. Komyagin väidab, et just 2,5 eurot ta andis V.K. le puskari ostmiseks ning V.K. väljus korterist. Kui V.K. tuli tagasi, siis polnud V.K. l alkoholi ega raha. Selles osas A. Komyagini ütlused ei ole ümberlükatud. 6.2 Kannatanu J.S. esitas eeluurimisel tsiviilhagi 40 eurot, mida ta palus välja mõista solidaarselt I. Komyaginilt ja A. Komyaginilt. Kohtuistungil kannatanu J.S. suurendas hagisummat 90 euroni seoses ravikuludega. Kannatanu J.S. esitas maakohtule järgmised dokumendid: bussipilet, pileti nr C76B5E6C, Tartust Narvasse, kuupäev on 17.08.2018, pileti hind on 9 eurot; Fama keskuse apteegi ostumüügi tšekk, kust tuleneb, et 5.02.2018 oli ostetud Ibumetin hinnaga 2,15 eurot; Visiiditasu arve OA1234753, arve koostas Natalja Mihheeva 11.01.2018, patsient on J.S. , summale 2,50 eurot; Tartu Ülikooli Kliinikumi arve, tegemist on voodipäevatasuga, 6 päeva, summa kokku 15 eurot; dokumentidega kinnitatud ja raviga seotud kulud moodustavad kokku 28 eurot 65 senti. Maakohus on seisukohal, et kannatanu J.S. tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. J.S. raha summas 40 eurot omastamine süüdistatavate poolt tõendamist ei leidnud nagu on mainutud ülalpool ning selles osas tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. J.S. tsiviilhagi kuulub rahuldamisele vaid raviga seotud kulude osas ehk summas 28,65 eurot, kuna antud osas on hagi tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Nimetatud rahasumma tuleb välja mõista A. Komyaginilt kuna süüdistatav I. Komyagin on õigeks mõistetud selle kuriteoepisoodi järgi. Apellatsioonid
2. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Komyagini kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes palub tühistada maakohtu otsuse I. Komyagini 11 süüditunnistamises ja karistamise

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi ja teha selles osas uus õigeksmõistev kohtuotsus. Lõplikuks karistuseks määrata I. Komyaginile 2 aastat vangistust ja ära kandmisele tähtaja määramisel palun arvestada I. Komyagini poolt vahi all ära viibitud aja seisuga ringkonnakohtu otsuse tegemise päevaks. Karistuse ärakandmata osa, Tartu Ringkonnakohtu otsuse avaldamise päevaks, määrata I. Komyaginile tingimisi

§ 74kohaldades.

Katseajaks määrata üks aasta. Seoses I. Komyagini süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi õigeksmõistmisega menetluskulud kohtueelses ja kohtumenetluses selles episoodis jätta riigi kanda. Välja mõista I. Komyaginilt sundraha summas 750 eurot, kuna maakohus tegi otsuse eelmisel aastal 26.10.

1. Teha kohtumäärus määratud kaitsjale kaitsjatasu väljamõistmiseks vastavalt käesolevale apellatsioonile lisatud kaitsjatasu taotlusele. 7.
2. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt kannatanu V.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta istus laua ääres ja L.R. il ja I. Komyaginil oli teises nurgas rüselus. Kelle käes oli nuga, ta ei näinud, aga L.R. kukkus põrandale, tekkis verelomp ja siis ta helistas häirekeskusesse. Vastuvõtuosakonnas selgus, et L.R. il oli lõigatud kõri. Ka temal oli haav kurgul, oma haava ta ei tundnud, sest oli alkoholijoobes. Ta ei näinudki, kuidas see toimus, kes seda haava tekitas, aga iseendale ta kõri ei lõiganud. Apellandi arvamusel nendest sündmuse asjaoludest ei järeldu kuidagi süüdistuses kirjeldatud I. Komyagini süüteod V.S. suhtes. Samuti on antud ütlused vastukäivad L.R. i ja I. Komyagini ütlustele selles osas, et vähemalt ühe korra hoidis V.S. uuritava konflikti käigus nuga käes. Peale selle väitis V.S. kohtuistungil, et mõningaid korteris olnud konflikti asjaolusid ta sai teada L.R. ilt vastuvõtuosakonnas. See väide on vastukäiv L.R. i enda seisukohale, et vastuvõtuosakonnas ta ei saanud rääkida kõrihaava tõttu. Apellandi arvamusel annab antud tunnistaja ütlusi eesmärgil vähendada oma osalust konfliktis ja varjata asjaolusid, seotud tema osalemisega. Apellant hindab S ütlusi mitteusaldusväärsetena. 7.
3. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt kannatanu L.R. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta tarvitas alkoholi enda korteris koos oma sugulase V.S. ja varem temale tundmatu I. Komyaginiga. Temal tekkis konflikt V.S. ga selle pärast, et V pani käe laua peale ja ütles, et nüüd V on selles kodus peremees, mille peale ta ütles, et too läheks tema korterist minema. V.S. võttis kätte noa. V.S. ei teinud tema suunas mingisuguseid liigutusi noaga, aga ta siiski tajus seda kui ohtu ning tema lõi noa V.S. käest välja. Arvab, et sel hetkel võis tekkida kriimustus V.S. lõual. Apellandi arvamusel nendest sündmuse asjaoludest ei järeldu kuidagi süüdistuses kirjeldatud I. Komyagini süüteod kannatanu V.S. suhtes või viitavad võimalusele mingite kehavigastuste saamisele L.R. i või V.S. poolt hetkel, kui L.R. lõi V.S. käest ära noa. Tuleb võtta arvesse, et maakohus tuvastas „mõlemad kannatanud olid sündmuse ajal olulises alkoholijoobes ja seetõttu kajastavad olukorda mitte päris täpselt“, mis apellandi arvamusel halvendab liigutuste koordinatsiooni ja nõrgendab valutunnetust. 7.
4. Kohtuotsuse järgi „Kui ta (R) lõi noa välja, siis see kukkus köögilauale ja seda võttis Igor Komyagin ja lõi teda noaga.“ Apellandi arvamusel see kohtuotsuse osa on vastukäiv eelpool märgitud kohtuotsuse järeldusele, et „… ta (S) istus laua ääres, ja R ja Komyaginil oli teises nurgas rüselus. Kelle käes oli nuga, ta ei näinud, aga R kukkus põrandale, tekkis verelomp, ja siis ta helistas häirekeskusesse“. Apellandi arvamusel, kui üks kohtuotsuse osa on vastukäiv teisele osale, siis see tähendab, et mingi asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ebaõigesti. 7.
5. Kohtuotsuse järgi I. Komyagin lõikas tema (R) kõri noaga läbi kahes kohas, aordi kohas ja üleval. 12 Apellandi arvamusel kannatanu L.R. sai nendest asjaoludest teada mitte sündmuskohal, vaid palju hiljem, ravi käigus. I. Komyaginile viitas vaid seetõttu, et I. Komyaginile on esitatud süüdistus, V.S. aga on tema sugulane. Talle haavade tekitamise asjaolude suhtes avaldas L.R. aga korduvalt, et ei tea ega mäleta L.R. i ütluste kohaselt tegemist oli kööginoaga tema köögist. Mäletab, et ta haaras noaterast käega. Mäletab, et ta lamas põrandal, nägi verelompi oma verest ja politsei või kiirabitöötajate jalgu, seejärel kaotas ta teadvuse. – Apellandi arvamusel need asjaolud ei viita nimelt I. Komyagini süüle, kuna haarata noaterast võis L.R. ka konflikti ajal V.S. ga. L.R. i ütluste tase ei ole aga selline, et nende järgi saab taastada kogu toimunud sündmuste järjestuse. Kaitsja toob välja L.R. i antud ütlused. Järelikult viitas L.R. I. Komyaginile kui isikule, kes tekitas talle noahaavad, vaid seetõttu, et I. Komyaginile on esitatud selline süüdistus. Kuidas I. Komyagin L.R. it haavas, L.R. selgitada ei suuda ja selliseid asjaolusid ei mäleta. Seetõttu apellandi arvamusel kohtu järeldus sellest, et nimelt I. Komyagin tekitas L.R. ile haava kõrile, ei vasta kohtus tuvastatud asjaoludele, mis on vastuolus KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nõudega (kohtuotsuse resolutiivosa järeldused peab vastama tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele). Kaitsja hinnangul tuleb pöörata tähelepanu, et kannatanu vastus on täielikult vastukäiv tema ütlustele ülekuulamise alguses, kui ta kinnitas, et midagi ei mäleta. Ja isegi kinnitades, et „seda hetke, kes minule kallale tungis, mäletan hästi“ ei suuda kannatanu kirjeldada asjaolusid, mis kaasnesid hetkega, mida ta mäletab hästi. Edasi esitatakse L.R. ile lihtne küsimus ja seletamatu vastus eelpool tema poolt väljendatud seisukoha suhtes „seda hetke, kes minule kallale tungis, mäletan hästi“. Apellant leiab, et kannatanu L.R. i sarnane seisukoht ei saa mitte esile kutsuda põhjendatud kahtlust kannatanu ütluste usaldusväärsuses I. Komyagini süütegude osas. Edasi kaitse küsimustele L.R. katsus vastustest küsimustele kõrvale hoida selle asemel, et tuua selgust uuritavasse sündmusse. Kuid siiski õnnestus välja selgitada, et süüdistuses märgitud ajal oli L.R. il konflikt V.S. ga, mille käigus L.R. lõi V.S. käest ära noa. Võttes arvesse selliste täiesti vasturääkivate ütluste olemasolu, tuleb L.R. i ütlused üldse asja tõendite süsteemist välja jätta, kui usaldust mitteväärivad ja kohut eksitusse viivad. Apellandi arvamusel maakohtu järeldus I. Komyagini süüst L.R. ile kehavigastuste tekitamises ei vasta sündmuse tuvastatud asjaoludele. 7.
6. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt ekspert M.V. i ütlustega on tõendatud, et L.R. i vigastused ei tekkinud ühest löögist, vaid lööke pidi olema mitu. Ekspertiisi kohaselt on tuvastatud torke-lõikehaav paremal pool kaela külgpinna alaosas koos kaelapiirkonna lihaste vigastusega. Haava kanalist natuke kesksele kulgeb närvisooni põimik, ehk uitnärv, unearter ja kägiveen. Unearteri või kägiveeni vigastus on eluohtlik. Uitnärvi vigastus võib olla eluohtlik, aga ei pruugi. Tüüpilisteks enesekaitsele viidatavateks vigastuseks on lõikehaavad labakäe pihkmisel pinnal, kui kannatanu püüab haarata lõikeserva või noaserva rusikaga ja püüab ennast kaitsta. Ravidokumentide kohaselt kannatanul oli tuvastatud pindmised torke-lõikehaavad (kokku 2) paremal labakäel. Need haavad võivad viidata enesekaitsele. V.S. 15.12.2016 läbivaatuse protokolliga ja SA Narva Haigla õiendiga on tõendatud, et kannatanul esines kaela pindimine vigastus, kaelal kõri piirkonnas on lõikehaav. Vaidlustatavas kohtuotsuses maakohus möönas, et mõlemad kannatanud olid sündmuse ajal olulises alkoholijoobes ja seetõttu kajastavad olukorda mitte päris täpselt. Aga nende ütlused on kooskõlas kõige olulisemas osas, nimelt selles, et just süüdistatav I. Komyagin tekitas nendele kehavigastusi. 13 Apellandi arvamusel V.S. ei andnud ütlusi, et L.R. it haavas nimelt I. Komyagin. Apellant leiab, et V.S. ütlustest saab järeldada, et ta ei näinud, kuidas L.R. i oli haavatud. Ja kui V.S. ning L.R. i ütlustes ongi midagi ühist, siis see, et kumbki ei selgita, kuidas nimelt konflikt tekkis ja kuidas olid tekitatud kehavigastused kõikidele konfliktis osalejatele – L.R. ile, V.S. ja I. Komyaginile. Ei saa ka välistada, et haavad kannatanutele olid tekitatud mitte otsese, vaid kaudse tahtega, mis üldse välistab raskete kehavigastuste tekitamise kuriteokatse võimaluse. Vaidlustatavast kohtuotsusest ei ole aru saada, millised asjaolud segasid kallaletungi lõpule viimist. Kui kohus jõudis järeldusele kallaletungi katsest, siis peavad olema kirjeldatud asjaolud, mis ei lasknud isikul, kes tekitas torke-lõikehaava L.R. i kõril, viia oma tahe lõpule. Seetõttu apellant leiab, et maakohtu järeldus isikul, kes tekitas L.R. ile torke-lõikehaava, rakete kehavigastuste tekitamise tahte olemasolu, ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele, et isik ei võtnud midagi ette tahte lõpuleviimiseks, tahe ise ei ole tõendatud ning ei ole kirjeldatud asjaolusid, mis ei lubanud isikul oma tahet lõpule viia. 7.
7. Kohtuotsuse kohaselt, kuigi kannatanu V.S. ei näinud, kelle käes oli nuga, ei näinud, kes tekitas temale kehavigastusi, aga ta nägi, et L.R. i ja I. Komyagini vahel toimus rüselus, mille käigus L.R. kukkus põrandale ja L.R. il hakkas jooksma verd. Sellest tulenevalt asub maakohus seisukohale, et just I. Komyagin tekitas L.R. ile noahaava, st just I. Komyagini käes oli nuga. Ning sellest tuleneb ka järeldus, et selle noaga tekitas I. Komyagin kehavigastusi ka V.S. . Apellant leiab, et maakohtu antud järeldused põhinevad ühel võimalikest eeldustest, sest kohus isegi ei tuvastanud, millises järjekorras olid tekitatud kehavigastused I. Komyaginile, V.S. ja L.R. ile. Kellele esimesena ja kellele viimasena. Ja kuna maakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud ega motiveerinud oma seisukohta nende asjaolude suhtes, siis lähtuvalt KrMS § 7 lg saab lugeda, et L.R. , olles rahulolematu tulnud külaliste käitumisega, tekitas haavad nii V.S. kui I. Komyaginile ning tema enda noalöökide tõrjumise käigus sai ise rüseluses kohtu poolt tuvastatud haavad kõril. 7.
8. Kohtuotsuse kohaselt, sellele, et just I. Komyagini käes oli nuga, viitab ka 05.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, kus on lahti kirjutatud kannatanu V.S. telefonikõne häirekeskusesse. Süüdistatav I. Komyagini ütluste kohaselt tema kõnesse ei sekkunud. Salvestises on aga kuulda ka teise mehe häält ning tulenevalt sellest asjaolust, et L.R. , I. Komyagin ja V.S. viibisid korteris kolmekesi ning L.R. lamas tol ajal põrandal, kõnesse sekkujaks oli just I. Komyagin ning rääkides „Viska nuga ära“, kannatanu V.S. pöördub I. Komyagini poole. See kinnitab, et just nimelt I. Komyagini käes oli nuga. Apellant leiab, et V.S. võis pöörduda I. Komyagini poole palvega: „Viska nuga ära” sõltumatult noa asukohast, soovides üldse lahti saada tõenditest asjas. Sest kohtuistungil V.S. üldse midagi ei mäletanud ja täpsustada seda asjaolu võimalik ei olnud. 7.
9. Apellandi arvamusel ei võtnud maakohus arvesse kõiki esiku vaatluse asjaolusid vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile. Vastavalt protokollile: „Sissepääsust kaugemalt asuva tugitooli pinnalt on leitud pruunika vedeliku kuivanud tilgad, mis sarnanevad verele. Mingeid võitlusjälgi esikust ei avastatud“. Apellandi arvamusel juba veretilgad viitavad võitlusjälgedele, kuna on tuvastatud, et konfliktis kasutati nuga. Seega leiavad kinnitust I. Komyagini ütlused, et noahaav oli talle tekitatud esikus ning I. Komyagini ütlust saab lugeda teenitult usaldusväärseteks. Apellant leiab, et kohtu järeldus: „süüdistatava Igor Komyagini ütlused on ebausaldusväärsed kuna nad on paljasõnalised ja vastuolus teiste tõenditega”, ei vasta asjas tuvastatud asjaoludele. Väites vastu maakohtu seisukohale, et „Igor Komyaginil on tuvastatud R korteris tekkinud huule haav (vt k I lk 108-114, 131). Vastavalt eelmainitud isiku ekspertiisiaktile ja ekspert Mihhail Vassini ütlustele, kannatanu R on tuvastatud kehavigastused, mis viitavad enesekaitsele. Sellele viitavad ka kannatanu S ütlused selle kohta, et R ja Komyaginil oli 14 rüselus. Kohus asub seisukohale, et L.R. osutas Komyaginile vastupanu, mille käigus Komyagin tekitas ise endale huule haava” – apellant märgib, et järelduste taolise loogika korral saab kinnitada, et I. Komyagin kaitses end ja võitluse käigus sündmuses osalejad tekitasid ise endale osa kehavigastustest, osa kehavigastusi aga ettevaatamatuse tõttu või kaudse tahtega üksteisele. Apellandi arvamusel tunnistaja N.S. ütlused viitavad kaudselt nimelt sündmuste sellisele arengule. 7.
10. Vaidlustatava kohtuotsuse kohaselt tuli kohus seisukohale, et süüdistatav I. Komyagin pani ülalnimetatud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg-le 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna

§ 118

ettenähtud tagajärjed siiski ei saabunud, siis süüdistatava tegevust on vaja kvalifitseerida

§

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Apellant leiab, et siin maakohus ei kohaldanud õigesti materiaalõigust. Apellandi arvamusel kuriteokatse võib olla toime pandud vaid otsese tahtlusega. Pealegi kohus ei kirjeldanud asjaolusid, sõltumatud süüdlase tahtest, mis ei lubanud süüdistataval viia tahtlust lõpuni. Selliste asjaolude puudumine viitab apellandi arvamusel maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, nimelt

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi.

8. Tartu Maakohtu 26.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa, kes palub: - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis I. Komyagini süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi õigeks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista I.

Komyagin süüdi

§ 200lg 2 p 7 alusel ning mõista I.

Komyaginile

§ 200lg 2 p 7 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

Tühistada otsus I. Komyaginile mõistetud liitkaristuse osas ning teha uus otsus, milles arvestada I. Komyaginile liitkaristuse mõistmisel

§ 200

lg 2 p 7 järgi mõistetavat karistust; - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus kannatanu J.S. episoodis kvalifitseeris A. Komyagini tegevuse kehalise väärkohtlemisena

§ 121lg 2 p 3 järgi ning teha tühistatud osas uus otsus, millega A.

Komyagin mõista kannatanu J.S. episoodis süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle

§ 200lg 2 p 7 järgi karistuseks 7 aastat vangistust.

Tühistada otsus A. Komyaginile mõistetud liitkaristuse osas ning teha uus otsus, milles arvestada A. Komyaginile liitkaristuse mõistmisel

§ 200

lg 2 p 7 järgi mõistetavat karistust; - tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti I. Komyagini ning A. Komyagini suhtes kohaldamata lisakaristus ning teha selles osas uus otsus, millega kohaldada I. Komyagini ja A. Komyagini suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ning sissesõidukeeldu 10ks aastaks; - tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas J.S. esitatud tsiviilhagi osaliselt summas 28,65 eurot ning mõistis selle välja A. Komyaginilt ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada J.S. tsiviilhagi osaliselt summas 68,65 eurot ning mõista välja solidaarselt I. Komyaginilt ning A. Komyaginilt. 8.1. Prokuratuuri seisukoht kannatanu J.S. episoodis. Apellatsioonis nõustutakse, et kannatanu on andnud kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi, kuid kannatanu on vastuolusid usutavalt põhjendanud sellega, et kohtueelses menetluses ütlusi andes oli ta mõjutatud oma tervislikust seisundist ning võis seetõttu eksida. Seejuures on tema eksimus olnud seotud täpsema kirjeldusega, kuidas toimus tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Kannatanu on oma ütlustes osas, et temalt võeti ära justnimelt 40 eurot olnud järjepidev ning seda kinnitab ka 01.03.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kannatanu kõnet häirekeskusesse, kus kannatanu avaldab, et teda peksti ning võeti ära 40 eurot. 15 Riigikohus on lahendis 3-1-1-89-12 märkinud, et kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Ka ei pruugi n-ö riimumata tõend olla ebausaldusväärne. Prokurör leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kannatanu J.S. ütlused ebausaldusväärseks raha röövimise osas. Raha röövimise osas teiste objektiivsete tõendite puudumine ei tähenda ilmtingimata, et kannatanu ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Prokurör leiab, et kohus tuvastades, et J.S. ütlused raha röövimise osas ei ole kinnitatud teiste tõenditega, oleks pidanud hindama elulise usutavuse kriteeriumi. Käesoleval juhul on kohus elulise usutavuse kriteeriumit puudutanud ainult seoses sellega, et kohus on möönnud, et ütluste muutmise selgitus kannatanu poolt võib olla eluliselt usutav, kuid kohus ei ole sisuliselt hinnanud kannatanu kohtus antud ütluste elulist usutavust. Kannatanul oli sissetulek, mis kinnitab, et kannatanul sai olla kuriteosündmuse ajal sularaha. Röövitud summa suurus (40 eurot) ei ole ülemäära suur ning on eluliselt usutav, et kannatanul võis kuriteo sündmuse ajal olla selline summa sularaha. Prokurör leiab, et eluliselt usutav on ka kannatanu selgitus, et tema peksmise põhjuseks oli soov temalt raha ära võtta. Kannatanu on andnud ütlusi, et tema peksmise põhjuseks oli asjaolu, et ta oli öelnud, et tal on raha. Mingit muud põhjust, sh alkoholi tarbimise käigus tekkinud tüli, tema suhtes vägivalla kasutamiseks kannatanu välja toonud ei ole. Mingi muu põhjuse olemasolu ei ole tuvastatud ka teiste tõenditega. Ei A. Komyagin ega I. Komyagin ei tööta, mis annab neile motiivi kannatanult raha äravõtmiseks. Kannatanu oli alkoholijoobes ning on üldteada asjaolu, et alkoholijoove pärsib nii vastupanuvõimet kui ka üldist arusaamisvõimet, mis lihtsustas kannatanult raha äravõtmist. Mis puudutab I. Komyagini osalust röövimises, siis selles osas on J.S. andnud kohtumenetluses ütlusi, et ajal kui A. Komyagin teda peksis ning võttis ära raha, hoidis I. Komyagin teda jalgadest kinni, et ta ei tõuseks püsti. Maakohus on märkinud, et kannatanu eeluurimisel ei öelnud sõnagi sellest, et keegi hoidis teda peksmise käigus jalgadest kinni ning J.S. ütlustesse osas, kus kirjeldatakse I. Komyagini osavõtt toimepandud kuriteos, suhtub kohus kriitiliselt. Kohus on jätnud tähelepanuta, et oma ütlustes on kannatanu rõhutanud, et nad (I. Komyagin ning A. Komyagin) olid koos. 01.03.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kannatanu kõnet häirekeskusesse, kinnitab, et kannatanu pöördumisel häirekeskusesse avaldab, et vägivalda tema suhtes kasutasid I. ja A. Komyagin. Seega on kannatanu järjepidevalt sidunud tema suhtes kuriteo toimepanemisega nii I. Komyagini kui ka A. Komyagini. Kannatanu selgitas oma ütluste muutmist seoses terviseseisundiga ning maakohus on möönnud, et kannatanu selgitus ütluste muutmise osas võib olla eluliselt usutav. Prokurör on seisukohal, et arvestades kannatanu antud selgitust ütluste erinevuse osas, on võimalik tugineda kannatanu kohtus antud ütlustele täies mahus ning kohus oli ekslikult jätnud osa kannatanu ütlustest arvestamata. Kannatanu ütlustest nähtub, et I. Komyagini ja A. Komyagini tegevus kannatanu röövimisel oli kooskõlastatud ning I. Komygani jalgadest kinni hoidmine oli suunatud vastupanu maha surumisele. Seega osales röövimises ka I. Komyagin. Eeltoodust lähtuvalt taotleb prokurör süüdi mõista I. Komyagin ning A. Komyagin

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada prokuröri poolt esimese astme kohtus toodud põhjendusi. Ühtlasi kuulub sel juhul rahuldamisele ka J.S. poolt esitatud tsiviilhagi 40 euro võrra (s.o kannatanult röövitud raha summas) suuremas määras, mis tuleb välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. 8.

1. Lisakaristuse osas märkis prokurör järgmist. Prokurör leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktika ning ebaõigesti asunud seisukohale, et väljasaatmine ei vastaks nende süü suurusele ja 16 süüdistatavad ei ohusta õiguskorda ning puuduvad tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles perekondlike sidemete katkemise. Ei I. Komyagin ega A. Komyagin ei ole abielus ega oma alaealisi lapsi, seega puuduvad süüdistatavatel Eestis pereliikmed VSS mõistes. Süüdistatavate eakas ema ei ole pereliikmeks VSS mõistes. Ka EIK on 15.01.2007asjas Sisojeva ja teised vs Läti asunud seisukohale, et täisealiste laste ja vanemate suhted ei ole käsitletavad perekonnana Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 tähenduses, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet. Prokurör leiab, et süüdistatavate ning nende ema puhul ei saa rääkida erakorralisest sõltuvussuhtest. Süüdistatavate ema V. Komyagina on küll eakas, aga tema tunnistajana antud ütlustest, mis kohus vastu võttis, tuleneb, et I. Komyagin elab tema korteris ning korteri eest maksab V. Komyagina. Samuti tuleneb tema ütlustest, et ta kardab oma poega Igorit. Seega ei ole mitte süüdistatav toeks oma emale, vaid vastupidi ema aitab oma täiskasvanud poega. Jaatada tuleb, et väljasaatmine raskendab süüdistatavate ema ning süüdistatavate omavahelist suhtlust, kuid prokurör on seisukohal, et see ei kaalu üles õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadust. Süüdistatavatel on võimalik väljasaatmise puhul oma emaga suhtlust jätkata nii telefoni kui teiste sidevahendite kaudu. Ka EIK on aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirjade teel (EIKo 08.01.2009, Joseph Grant vs Ühendkuningriigid). EIÕK ei taga välismaalasele absoluutset õigust viibida riigis, mille kodanik ta ei ole. EIK on 18.10.2006 asjas Üner vs Holland asunud seisukohale, et riigil võib olla õigus välismaalasest kurjategija välja saata sellest olenemata, kas isik saabus riiki täiskasvanuna või väga noorena või on seal sündinud. EIK praktikast tuleneb, et EIÕK ei taga välismaalasele õigust siseneda kindlasse riiki ja seal elada ning täites oma ülesannet hoida avalikku korda, on riikidel õigus saata välja kuritegudes süüdi mõistetud välismaalane. Riigikohtu halduskolleegium on 27.02.2014 kohtuotsuse nr 3-3-1-1-14 punktis 17 välja toonud, et kui isik on kuriteo toime pannud ja seda kinnitab süüdimõistev kohtuotsus, siis on kolleegiumi hinnangul üheks avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks juba eeldatult kuriteo toimepanemise fakt. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Käesoleval juhul on tuvastatud, et I. Komyagin ning A. Komyagin on toime pannud isikuvastased kuriteod, sh on need kuriteo toime pandud korduvalt ning prokuröri hinnangul on tuvastatud ka see, et nii I. Komyagin kui ka A. Komyagin on toime pannud röövimise. Röövimise ja isikuvastase vägivalla on EIK hinnanud rasketeks kuritegudeks (EIKo 10.07.2003, Benhebba vs Prantsusmaa; EIKo 19.02.2009, Onur vs Ühendkuningriik; EIKo 28.09.2007, Kaya vs Saksamaa; EIKo 08.01.2009, Joseph Grant vs Ühendkuningriik). Seega on prokurör seisukohal, et süüdistatavate toime pandud kuriteod on rasked, ohustavad avalikku korda ning ühiskonna turvalisust, mistõttu lisakaristuse kohaldamine on proportsionaalne ning vastavuse nende süü suuruse ja nende käitumise ohtlikkusele. Lisaks on prokurör seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et süüdistatavatel puudub seos Vene Föderatsiooniga. Süüdistatavaid seob Vene Föderatsiooniga kodakondsus, mis tekitab isiku ja riigi vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 27.02.2015 kohtuotsuse nr 3-3-1-1-14 punktis 28 märkinud, et kaebajal on Vene Föderatsiooni kodakondsus, mistõttu on tema seos Vene Föderatsiooniga ilmselge. Kuna süüdistatavatel on Venemaa kodakondsus ning nende emakeel on vene keel, siis võib eeldada, et süüdistatavatel ei teki raskusi kodakondsusjärgses riigis elama asumisel ja töökoha leidmisel. 17
2. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav I. Komyagin, kes vaidlustab kohtuotsuse täies mahus ning palub arvestada tegelikult tuvastatud asjaolusid. Süüdistatav ei ole nõus kanda karistust kellegi teise eest. I. Komyagin peab ennast ohvriks. Kuriteo toimepanemise vahendit – nuga – ei ole I. Komyagin puudutanud. I. Komyagin oli valušokis ning vajalik on täiendava uurimiseksperimendi läbiviimine. I. Komyagini sõrmejälgede ja DNA-ekspertiisi puudumine tõendavad süüdistatava seotuse puudumist.
3. Viru Maakohtu 26.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A. Komyagin, kes palub kohtul ennast õigeks mõista 10.01.2018 ja 28.12.2017 episoodides ning kergendada karistust. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et süüdistus on üles ehitatud kannatanu V.K. valedele ja ebatõepärastele ütlustele. Puuduvad tõendid

§ 121lg 2 p 3 järgi süü tõendamiseks.

Süüdistus tugineb üksnes prokuröri oletustele. Kannatanu annab teadvalt valeütlusi. Süüdistatav on kinnitanud taotluse kannatanu V.K. vastutusele võtmisele, mille kohus jättis tähelepanuta. Süüdistatav tunnistab, et andis kannatanule 2 kõrvakiilu, kuid selle osas on süüdistatav ka selgituse andnud. Süüdistatav tunnistab, et võis minna üle piiri ja võtab vastutuse 11.11.2017 teo eest. 28.12.2017 juhtumi puhul kannatu tahtlikult viib kohtu eksitusse ja maksab kätte selle eest, et süüdistatav esitas kannatanu osas avalduse politseisse seoses mobiili vargusega. Uurija on tuvastanud kannatanu poolt valeütluste andmise. Süüdistatav selgitab, milles seisneb kannatanu poolt valeütluste andmine 900 euro kohta. Kohtuistungil ei esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oli alkoholijoobes. Samuti ei ole süüdistatav kannatanu Statoili juures 2 korda löönud. Ka kannatanu J.S. ütlused on ebatõepärased ning ebausutavad. Uurimise ja kohtumenetluse käigus ei tuvastatud rahaliste vahendite olemasolu kannatanul. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid süüdistatava osalemise kohta J.S. peksmises. Süüdistus on alusetu. 11. Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.03.2019. 12. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 13. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.10.2018 otsus tuleb osaliselt tühistada järgmises: A. Komyagini süüdi tunnistamises kannatanu J.S. kehalise väärkohtlemise episoodis ja karistamises

§ 121

lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 65lg 2 alusel, sundraha, kannatanu J.S.

kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas. Samuti I. Komyagini õigeksmõistmises

§ 200

lg 2 p 7 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

1. Ringkonnakohus uuris kriminaalasja materjale, maakohtu istungite protokolle ja esitatud apellatsioone ning leiab, et prokuratuuri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, süüdistatavate ja kaitsja I. Belugini apellatsioonid jäävad rahuldamata.
2. Maakohtu lahendit A. Komyagini ja I. Komyagini õigeksmõistmise süüdistuses

§ 120lg 1 järgi pole menetlusosalised vaidlustanud.

1. Apellandid soovivad tõendite ümberhindamist ning selle tulemusena kohtuotsuse tühistamist ning uue kohtuotsuse tegemist kaebustes taotletud asjaoludel.
2. Kohtupraktikas on juurdunud põhimõte, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on 18 õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused.
3. Vabariigi kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt ei ole põhimõtteliselt taunitav see, kui ringkonnakohus jõuab samade tõendite hindamise põhjal esimese astme kohtuga võrreldes kardinaalselt vastupidistele järeldustele, kuid sel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid esimese astme kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-107-12).
4. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha I. Komyagini, tema kaitsja ja A. Komyagini poolt vaidlustatud kannatanu V.K. kuriteoepisoodides (I), siis analüüsib I. Komyaginile süüks arvatud vägivallakuritegusid kannatanute L.R. i ja V. S osas (II), seejärel kujundab seisukoha kannatanu J.S. suhtes toime pandud kuriteo ja tema kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas (III), esitab põhjendused süüdistatavatele mõistetava karistuses osas (IV) käsitleb lisakaristuse (Eesti Vabariigist väljasaatmine) vajadust mõlema süüdistatava osas (V), võtab seisukoha menetluskulude osas (VI) ja lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (VII) I
5. Süüdistuses 11.11.2017 ja 28.12.2017 kannatanu V.K. kehalise väärkohtlemise episoodides tuvastas maakohus mõlema süüdistatava süü. Ringkonnakohtul nendes episoodides maakohtu poolt analüüsitud tõendite ja järelduste osas etteheiteid pole. Süüdistatavate kaitseversioonides esitatu ei lükka ümber maakohtu otsuses uuritud süüstava tõendikogumi sisu.
6. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et pole alust kahelda kannatanu V.K. ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu on tema suhtes toime pandud vägivallakuritegude osas andnud detailseid ütlusi muuhulgas fotode äratundmiseks esitamisel, kus ta kirjeldab nii I. Komyagini kui A. Komyagini vägivaldset tegevust (tõendite toimik
7. kd, lk 13-23).
8. 11.11.2017 episoodis on kannatanu üksikasjalikult kirjeldanud kuidas tekkis konflikt alkoholi ostmisega seoses, mispeale hakkasid A. Komyagin ja I. Komyagin teda peksma. Ta väljus tänavale paljajalu, seal kutsus juhuslik inimene talle politsei ja kiirabi. Olukorra ekstreemsust ja peksmise tõsidust kannatanu jaoks kinnitab asjaolu, et põgenedes korterist jättis kannatanu sinna maha oma jalanõud ja mobiiltelefoni. Kannatanu on jäänud kindlaks oma ütlustele, et teda peksid I. Komyagin ja A. Komyagin.
9. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja K.S. ütlustega, kes kutsus välja politsei ja kiirabi, nägi ning kirjeldas peksmisjälgedega verise V.K. välimust. Tunnistaja nägi ka õue väljumas meest, kes tuli ja lõi rusikaga V.K. ja lööjas tundis ta maakohtus ära A. Komjagini. Tunnistaja K. S ütlused on omakorda kokkulangevad sündmuskohal käinud ja maakohtus üle kuulatud patrullpolitseiniku A. K ütlustega.
10. Süüdistatav A. Komyagin vaidlustas apellatsioonis oma süü 28.12.2017 episoodis ning palub ennast selles õigeks mõista. Nimetatud episoodis on A. Komyagin juba maakohtus eitanud kuriteo toimepanemises osalemist. I. Komyagin nimetatud episoodi sõnaselgelt ei vaidlusta, kuid õigeksmõistmist taotleb tema kaitsja I. Belugin.
11. Maakohtus mõlemad süüdistatavad eitasid 28.12.2017 kannatanu V.K. peksmist. Süüdistatav A. Komyagin väitis, et nägi küll nimetatud päeval V.K. , kuid nad lahendasid suusõnaliselt mobiiltelefoni küsimust. Kohale tuli ka I. Komyagin, kuid ta ei näinud kas I. Komjagin peksis kannatanut, kuna oli eemal ja seisis seljaga nende poole. 19 Süüdistatav I. Komyagin selgitas, et tuli kohale venna helistamise peale ja nägi V.K. lamamas, kes oli porine. Tema tõstis V.K. maast üles ja lükkas korra jalaga.
12. Süüdistatavad on eitanud seega neile süüdistuse kohaselt süüks arvatud vägivaldset tegevust. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et süüdistatavate sellekohased selgitused on väheveenvad, lihtsakoelised ning paljasõnalised. Kannatanu V.K. on jäänud maakohtus oma varasemate ütluste juurde, kuidas A. Komyagin tungis talle kallale ja lõi teda mitu korda näkku. A. Komyagin helistas oma vennale I. Komyaginile ja seejärel peksid nad kannatanut käte ja jalgadega kahekesi. Peksmise jõulisusest annavad tunnistust A. Komyaginil fikseeritud luumurrud pea piirkonnas (isiku ekspertiisiakt, tõendite toimik
13. kd, lk 8-10). Samuti on eemaletõukav väline visuaalne objektiivne pilt vigastatud kannatanu välimusest (fototabelid, tõendite toimik
14. kd, lk 5-7).
15. Kannatanu V.K. ütlused on kooskõlas tunnistajate A.I. ja J.V. ütlustega. Üks tunnistajatest oli Narva McDonaldsi töötaja, teine patrullpolitseinik. Mõlemad nägid kannatanut vahetult pärast kuriteosündmust, teadsid kirjeldada kannatanu verist välimust ja seda et vennad Komyaginid peksid kannatanut tankla taga.
16. Maakohus on motiveerivas põhiosas juba selgitanud, miks ei saa A. Komyagini süü eitamisele rajatud ütlusi pidada usaldusväärseks. Siinjuures tõi kohus välja võrdluse, et eeluurimisel A. Komyagin kinnitas, et lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku ja hiljem lülitus kannatanu peksmisse ka I. Komyagin, kes lõi kannatanut jalgadega näkku. Maakohus tõi välja A. Komyagini enda ebaveenva selgituse, miks ta andis eri aegadel erinevaid ütlusi. Nimelt A. Komyagin väitis, et ta pole kannatanu peksmisest kunagi rääkinud ja taolised ütlused on uurija poolt välja mõeldud ja kirja pandud. Selline kaitseväide on ka ringkonnakohtu jaoks täiesti asjakohatu ja nimelt A. Komyagini sellekohane selgitus maakohtus „Ma ei andnud selliseid ütlusi üldsegi. Uurija kirjutab aga ise ära ja ma ei tea mida ta seal üles kirjutas, usaldades teda.“(KoTo
17. kd, tl 25p).
18. Vastukaaluks süüdistusele püütakse üldlevinud kaitsetaktika kombel kahtluse alla seada ka kannatanu ütluste usaldusväärsust ja tema võimekust tajuda objektiivselt sündmusi. Selliseid kaitseväiteid ei saada aga seekord edu, sest ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda V.K. ütlustes.
19. Seega süüdistatavate A. Komjagini ja I. Komyagini osas esitatud õigeksmõistmise taotlused nimetatud V.K. peksmise episoodides jäävad tagajärjetuks, sest esitatud napid ja paljasõnalised argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtu otsuses esitatud veenvaid järeldusi ümber hindama. II
20. Süüdistatava I. Komyagini süüdistus 14.12.2016 kannatanutele V.S. ja L.R. raske tervisekahjustamise tekitamise katses.
21. Süüdistatava I. Komyagini kaitsja apellatsiooni üheks põhiliseks vastuväiteks on asjaolu, et kuna kannatanud olid samuti alkoholijoobes, siis see seab nende ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus selle lihtsakoelise argumendiga ei nõustu, sest olmekeskkonna tervisevastased süüteod pannakse sageli toime ühise alkoholitarvitamise keskkonnas. See ei pea tähendama koheselt, et selliste kannatanute ütlusi tuleb kahtluse alla seada. Käesolevas asjas on lisaks isikulistele ütlustele ka muud tõendid, mis kinnitavad sündmuse toimumist süüdistuses märgitud asjaoludel.
22. Süüdistatav I. Komyagin on kummagi kannatanu noaga löömist eitanud. Tema versiooni kohaselt tekkis V.S. ja viimase onu L.R. i vahel konflikt, mida süüdistatav püüdis lahendada, 20 kuid seepeale lõi L.R. teda noaga näo piirkonda. Süüdistatav väitis, et temal tekkis siis nagu teadvuse ähmastumine, kuid tema pole kedagi noaga löönud. Maakohtus pakkus süüdistatav välja, et V.S. tekitas kriimustused L.R. . Maakohus on I. Komyagini versiooni toimunust ümber lükanud ja leidnud, et see pole usaldusväärne ega kooskõlas teiste tõenditega.
23. Ringkonnakohus kontrollis nagu maakohuski süüdistatava väidet ümbritseva taju ja teadvuse kaotusest. I. Komyagini suhtes viidi kohtueelses menetluses läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille arvamuse kohaselt uuritava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud tal mingit vaimutegevuse häiret ja ta oli tavalises alkoholijoobes ning oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima (tõendite toimik
24. kd, lk 193-197).
25. Ringkonnakohus uuris nimetatud kuriteoepisoodis tõendeid ja nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatava I. Komyagini süü kannatanutele raske tervisekahjustuse tekitamise katses on tõendamist leidnud
26. Muude tõendite hulgas kinnitab objektiivselt V.S. tekitatud kaela-kõri piirkonna kehavigastuse ulatust ja iseloomu nimetatud vigastusest tehtud fotoülesvõte (tõendite toimik
27. kd, lk 119).
28. Kannatanu L.R. i puhul tuleneb kohtuarsti eksperdiarvamusest, et kannatanul esines mitmeid torke-lõikehaavu sealhulgas kaela piirkonnas koos lihaste vigastustega, samuti põsel ja oimupiirkonnas. Tekkemehhanismi osas leidis ekspert, et need on tekitatud teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga) (tõendite toimik
29. kd, lk 124-125). Samas märgiti, et vigastused pole eluohtlikud. Maakohtus ekspert M.V. selgitas, et L.R. il tuvastatud kaela-kõri piirkonna vigastused polnud küll eluohtlikud, aga paiknesid mõne sentimeetri kaugusel unearterist ja kägiveenist (KoTo
30. kd, tl 204-205).
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanute vigastused pole küll eluohtlikud, kuid objektiivne tõendusteave kinnitab, et I. Komyagini tegevus oli suunatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele.
32. Kannatanu V.S. on maakohtus andnud ütlusi, et L.R. i korteris XXX tarvitasid nad koos korteriperemehe ja I. Komyaginiga alkoholi. Tema oli toa ühes nurgas ja süüdistatav ning L.R. teises nurgas ning ühel hetkel L.R. kukkus maha ja L.R. i ette tekkis vereeritus. „Temast oligi verd. Tema kukkuski ju maha, oli siis see verelomp. Ma kohe teadvuses tulin selgusele, sest ei näe ju iga päev verd“. Haava tekkimise osas L.R. il selgitas V.S. , et „sellest, et Komyaginil oli nuga käes…tema lõi R noaga, too kukkus maha. Kindlasti. Oma haava ma ei tundud, sest olin alkoholi narkoosi mõju all.“ Vahepeal kannatanu väidab, et ei näinud nuga, siis väidab jällegi, et „ma nägin nad olid kahekesi nurgas ja too kukkus maha. Seal ei saanud ju mingi tont lennata.“ Kannatanu V.S. selgitas, et enne seda kui L.R. kukkus põrandale „mingeid karjeid või muud ei kuulnud. Nägin ainult teda siis kui ta kukkus ja nägin seda verelompi ka.“ Mingi konflikti põhjust ei tea nimetada. Enda haava märkas ta alles siis „kui minule hakati seda kinni õmblema vastuvõtuosakonnas“ (Ko To
33. kd, lk 145-146, 149). V.S. on kindel, et ise ta endale kõrivigastust ei tekitanud.
34. Kannatanu L.R. andis küsitlusel muuhulgas ütlusi järgmises. Prokurör kannatanule: Kas te mäletate neid lööke, kas te mäletate, mis eelnes nende löökide sooritamisele? -Mida eelnes, seda on raske vastata, kuid ma mäletan kas 2 või 3 asja. Mäletan nuga oma kehas, valu. Teine asjaolu, kui ma haarasin noaterast käega. Ja kolmandat, mida mäletan, see 21 on viimane, kui ma olin vist põrandal pikali ja avasin silmad, oma silmadega näen verelompi oma verest ja kas politsei või kiirabitöötajate jalge ja kõik. Prokurör: Ütlesite, et seda tegi see isik, kelle nime on teil raske meenutada, kes teie sugulasega tuli. Kust nii täpselt teate, et see oli just see isik? Kas te nägite tema käes nuga? -Esiteks, miks oli tegemist just selle isikuga, sest minu korteris oli 3 isikut, rohkem ei olnud. Üksikasju ma ei mäleta. Seda, mida ma andsin oma ütlustes, et olid nemad, tol ajal mäletasin tegelikult üksikasju ka, ja siis seetõttu ütlesin seda, mida oli meeles ja seda kirjutasin alla omakäeliselt. Prokurör: Küsimus oli esitatud seetõttu, et nagu te ka ütlesite, et korteris olite te kolmekesi. Kust te siis teate, et see kes teid lõi, oli just nimelt see isik, kes tuli teie sugulasega kaasa, mitte teie sugulane? -Ma seda hästi tean, sest seda hetke, kes minule kallale tungis, mäletan hästi. Prokurör küsis kannatanult: Kas te mäletate sellest õhtust mingisugust konflikti? -Ei, ei mäleta. Millised on teie suhted teie sugulasega? -Üldiselt on tasakaalus Mingeid konflikte teil temaga ei ole? -Tegelikult ei ole. Minul ei olegi temaga ühiseid teemasid. Mõnel korral näeme teineteist. Kas te oskate öelda, millega teile vigastused tekitati? -Minu teada noaga. Kas te oskate öelda, kust see nuga pärit olla võis? -Minu mäletamist oli tegemist kööginoaga minu köögist. Kaitsja I. Belugin küsis kannatanult: Öelge, sel konkreetsel päeval, kui teile tekitati kaelahaav, kas teil oli mingi konflikt või tüli V.S. ga pärast seda, kui ta tuli teile külla koos võõraga? -Ei mäleta. Kui oleks midagi tõsisemat, siis see jääks kindlasti meelde. (Ko To
35. kd, lk 145146, 149)
36. Kaitsja püüab kaitseväidete puhul rõhutada olukorda, et kõik kohalviibijad olid alkoholijoobes. See asjaolu seadvat kahtluse alla süüdistatava süüdistuses märgitud tegevuse ja väidab, et seega hoopis kannatanud ise tekitasid teineteisele noavigastusi. Seejuures pakub kaitsja väheveenvalt ja üldse tõenditega mittekooskõlas olevalt välja, et kannatanu L.R. , olles rahulolematu külaliste käitumisega, tekitas haavad nii V.S. kui I. Komyaginile ning tema enda noalöökide tõrjumise käigus sai ka ise rüseluses maakohtu poolt tuvastatud haavad kõril. Selline paljasõnaline kaitsekonstruktsioon on ümber lükatud eelkõige kannatanute ütlustega.
37. Maakohus on õigustatult siinkohal motiveerinud, et asitõendi vaatlusprotokoll CD kõne salvestusega häirekeskusesse 14.12.2016 annab objektiivset teavet toimunust. Kannatanu V. S helistab peale sündmust häirekeskusesse, samal ajal noavigastuste tagajärjel kannatanu L.R. on kukkunud põrandale ning korteris on veel kolmanda isikuna süüdistatav I. Komyagin. Salvestises on kuulda kui V. S pöördub I. Komyagini poole ja ütleb „Vot, siin seisab mees. Viska nuga ära“, mis kinnitab, et I. Komyagini kui noavigastuste tekitaja käes oli nuga (tõendite toimik
38. kd, lk 138, 132-143). 22 43.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eelnevast tulenevalt saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub.
3. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et tuvastamist on leidnud I. Komyagini poolt kannatanutele noavigastuste tekitamine kõri-kaela piirkonda. Tekitatud kehavigastused polnud oma tagajärje iseloomult eluohtlikud ega rasked, kuid tegemist oli raske tervisekahjustuse tekitamise katsega. Üldteadaolevalt asub kõri-kaela piirkonnas elutähtis veresoonkond. Lüües kannatanutele noalööke kaela-kõri piirkonda sai süüdistatav kindlasti aru, et sellised vigastused võivad olla ohtlikud elule ja seega tegutses I. Komyagin eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 tähenduses.

§ 118tagajärge küll ei saabunud, kuid olemasolevad tõendid põhjal tuleb I.

Komyagini tegu kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 § 25 lg 1, 2 järgi, s.o kuriteo katsena.

1. Riigikohus on leidnud, et kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni 2015 otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 9 ja
3. detsembri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 17). Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). Uuritavas asjas süüdistatav I. Komyagin ründas kannatanuid terava kööginoaga, suunates korduvad noalöögid kannatanu L.R. ile kaela ja pea piirkonda ning kannatanu V. S kaela-kõri piirkonda. III
4. Süüdistuses 10.01.2018 kannatanu J.S. lt raha röövimise episoodis mõistis maakohus I. Komjagni õigeks, A. Komjagini tegevuse kvalifitseeris aga

§ 121lg 2 p 3 järgi kehalise väärkohtlemisena.

Selle kuriteoepisoodi maakohtu tulemuse vaidlustas prokurör. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja puudulikult kannatanu J.S. röövimise episoodis ning sellest tulenevalt kohaldas valesti materiaalõigust, mis kokkuvõttes viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni, s.o A. Komyagini süüdi tunnistamiseni ainult vägivallateos

§ 121lg 2 p 3 järgi ja I.

Komyagini osas õigeksmõistva otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus, uurides J.S. episoodis kogutud tõendeid, leiab, et maakohtu järeldus ei ole kooskõlas tõenditest nähtuvaga ja maakohus on kergekäeliselt kõrvale jätnud kannatanu J.S. ütlused, millede usaldusväärsuses pole pärast tema maakohtus antud ütluste uurimist põhjust kahelda. Märkida tuleb sedagi, et maakohus, nagu ka ringkonnakohus, peab kohtuotsuse tegemisel tuginema kogututud tõenditele, hindama neid igakülgselt ning neist tulenevat lõppotsustust veenvalt põhistama. Apellatsioonikohus saab tühistada I astme kohtulahendi vaid siis, kui kohtulahendis esitatud tõenditele antud hinnangud ning järeldused ei ole tegelikus kooskõlas neis nähtuvaga ning kohtu põhistused on spekulatiivsed. 23

1. Asjas on tuvastatud, et kannatanu J.S. tegi 11.01.2018 kell 04.35 Häirekeskusesse kõne, milles avaldas, et helistama ajendas teda asjaolu, et eelmine päev oli ta külas, kus peksti teda kahe meesisiku poolt läbi ning tal tekkis alalõualuu murd ja sellega kaasnev valu. See juhtus 10.01.2018 kella 20.00 paiku. Samas kannatanu selgitab häirekeskuse ametnikule, et „ühesõnaga, kaks peksid mu läbi. Üks hakkas kägistama, võttis minult 40 eurot välja…ei, relva polnud. Rusikatega. Siis hakati mind kägistama. Vaat praegu valutab mul terve kõri.“. Seejärel on kannatanu nimetanud ka teo toimepanijate nimed – vennad A. ja I. Komyagini (tõendite toimik
2. kd, lk 161-168).
3. Maakohtus kuulati kannatanu J.S. üle ning ta avaldas esmalt, et kardab A. Komyaginit ja seda põhjusel, et teda võidakse ära tappa. Nimelt kuu aega enne maakohtu istungit olid kaks noormeest tulnud tema juurde ja selgitanud talle, et „ma muudaks oma ütlusi selles asjas, milles hakkab kohtumenetlus toimuma…ütlesid, et selle peksmise tõttu, kui alalõug oli katki löödud, et ei oleks sellega minul mingit pistmist.“ Jutt käis sündmusest, mis toimus 10.01.2018, aadressil XXX . Kannatanu selgitas, et talle öeldi, et kui ta ei käitu nagu vaja, siis „mind murtakse.“
4. Kannatanu andis maakohtus ütlusi, et 10.01.2018 õhtul kella 20.00 paiku läks ta oma alkoholiga I. Komyagini elukohta XXX . Kannatanu selgitas, et Andrey istus tema vastas tugitooli peal, seal oli meetrine vahemaa. Igor aga istus pisut eemal tugitooli peal köögi juures. „Istusime, jõime. Ma istusin selle kušeti peal. Järgnevalt Andrey andis minule peksa. Võtsid minult 40 eurot ja kõik, mina lahkusin.“ A. Komyagin lõi rusikaga kolm korda, vastu nägu ja alalõuga. I. Komyagin hoidis aga jalgadest kinni, et ta ei saaks püsti tõusta. Prokurör kannatanule: Ütlesite, et Andrey andis teile peksa? -Jah. Kas te oskate täpsemalt seda kirjeldada, et mitu korda, lõi, kuidas lõi, kuhu lõi? -Oli 3 lööki. Vastu nägu ja alalõuga. Millega need löögid oli sooritatud? -Rusikaga. Need löögid sooritas just nimelt A. Komyagin? -Jah. Kas I. Komyagin ka teie suhtes midagi tegi? -Ta hoidis jalgadest kinni. Miks ta jalgadest kinni hoidis? -Et ma ei tõuseks püsti. Kas peale jalgade kinni hoidmise tegi I. Komyagin veel midagi? -Ei. Aga A. Komyagin tegi midagi peale selle, et ta teid lõi? -Raha võttis. Mis hetkel ta raha võttis? -Siis kui löödi kolmandal korral, sel hetkel võttiski ta ära. Kus oli siis I. Komyagin? -Ta juba läks eemale. Kus teil see raha oli? -Pükste taskus. Kui palju seda raha oli? -40 eurot. Millistes kupüürides? -20 euro kaupa. Mis juhtus siis kui A. Komyagin oli võtnud teilt raha? -Nad läksid kööki, mina aga sel hetkel jooksisin välja. 24 Kas A. Komyagin ja I. Komyagin rääkisid midagi sel ajal, kui A.Komyagin teid lõi ja teilt raha ära võttis? -Nad midagi sosistasid teineteisele, kuid ma ei kuulnud seda, vaid nad sosistasid küll. Prokurör küsitles kannatanut edasi :Ütlesite, et korterist lahkudes, oli teil nägu üleni verine. Kas te oskate öelda, kas teie verd jäi ka kuskile korterisse? -Ei oska öelda, olin šokis. Kas peale jalgadest kinni hoidmise hoiti teid veel kuskilt kinni, kas teie kaelast hoiti kinni? -Kõrist. Kes hoidis kõrist kinni? -Andrey. Mis ajal? -Siis kui lõi. Selgitage palun, kuidas see nagu välja nägi, et kas ta samaaegselt kägistas ja lõi? -Ta hoidis mu kõri ja lõi. Kas kõri hoidmine tekitas teile mingisugust füüsilist valu? -Tol hetkel, teate, kui lüüakse, siis oli mul kõik justkui minutiline. Sellest kõrist hoidmisest hing jäi kinni, oli teil raske hingata? -Ei. Tol hetkel ma ei tundud juba midagi. Kas ma sain õigesti aru, et sel ajal, kui A. Komyagin teid lõi ja kägistas, hoidis I. Komyagin teid jalgadest kinni? -Jah. Ja rohkem I. Komyagin teie suhtes mingisugust vägivalda ei kasutanud? -Ei. Tema teid ei löönud? -Ei. Samuti ei hoidnud ta teid kõrist kinni? -Ei. Kas te oskate öelda, mis põhjusel hakkas A. Komyagin teid lööma? -Sest ta sai teada, et minul on raha. Kuidas ta seda teada sai? -Sest ma ütlesin, et kohe, kui joome ära, siis ma lähen, ostan juurde, sest mul on veel raha olemas. Prokuröri küsimustele vastates kannatanu selgitas, et umbes 20 minutit oli see ajavahemik kui ta rääkis vendadele Komyaginitele oma rahast ja kui A. Komyagin teda seejärel vägivaldselt ründas. Enne seda A. Komyagin ja I. Komyagin sosistasid omavahel teineteisele. Prokurör kannatanule: Sel juhul kõigepealt prokuröri küsimus seoses I. Komyaginiga. Te ütlesite, et ainukene tegevus I. Komyagini poolt oli see, et ta hoidis teid jalgadest? -Jah. Prokurör: Prokuröril on taotlus avaldada vastuolude tõttu KrMS § 289 alusel, J.S. eeluurimisel antud ütlused. Tema ülekuulamise protokollist, 1 köitest, tõlkest, tl 196, 7-s rida, lause osa, mis algab sõnadega "Igor hoidis" ja lõpeb sõnaga "kägistas", kuna käesoleval juhul on kannatanu öelnud, et I.Komyagin tema suhtes vägivalda ei kasutanud, samas kohtueelses menetluses on ta andud vastupidiseis ütlusi. Prokurör avaldas: „Igor hoidis mind kõrist kinni ja kägistas“. Prokurör kannatanule: Kas te oskate selgitada, miks te kohtueelses menetluses väitsite, et I. Komyagin hoidis teid kõristkinni ja kägistas? -Mul on selline tunne, et minule tundub, et seal ajati segi, mitte Igor, vaid Andrey. Kohus: Aga kas venekeelses variandis on ka Igor? 25 Kaitsja I. Belugin: Venekeelses variandis samuti Igor. Kannatanu J.S. : Ma leian, et tegemist on veaga, sest lugesin läbi, ja sain aru, et tegu oli veaga. Prokurör kannatanule: Täpsustage palun veel seda momenti, kui teilt raha ära võeti. Millal see juhtus? -3 löögi järgselt toibusin ning Andrey võttis minult siit kaks 20-eurost kupüüri ja kõik. See tähendab, et see oli peale viimast lööki, kui te olite korraks teadvuse kaotanud ja siis võeti teilt raha? -Jah. Kas tol hetkel te tundsite, kuidas teil taskutest raha võeti ja kas te nägite, kes seda võttis? -Jah, tundsin ja nägin. Ja raha võttis just nimelt A. Komyagin? -Jah. Aga kas A. Komyagin teadis, millises taskus teil raha oli? -Muidugi teadis. Kuidas ta teadis? -Sest ma näitasin, võttes taskust, et mul on veel 40 eurot, kohe jõime ja võtame hiljem juurde. Kas A. Komyagin peale selle tasku, kus teil raha oli, vaatas ka teie teistesse taskutesse? -Ei. Ainult ühte. Aga I. Komyagin ei vaadanud teie taskutesse? -Ei. Prokuröri taotlusel avaldati maakohtus kannatanu kohtueelses menetluses kirja pandud ütlused, milles ta oli avaldanud, et: "Kui tulin taas teadvusele, nägin, et nad (Andrey ja Igor) otsivad läbi minu riideid". Prokurör kannatanule: Oskate te selgitada, miks te rääkisite kohtueelses menetluses sellest, et teid otsiti läbi, kuid praegu te ütlete, et A. Komyagin teadis, kus raha on ja võttis selle ainult ühest taskust? -Selgitan. Möödus juba 10 kuud ning selliseid pisiasju ma ei juba ei mäleta. Aga sellisel juhul oskate te öelda, kas siis toimus mingisugust teie riiete läbiotsmist ja kas seda tegi ainult A. Komyagin või tegi seda ka I. Komyagin? -Andrey, kindlalt Andrey. Aga mis põhjusel te kohtueelses menetluses rääkisite ka I. Komyaginist? -Nad olid seal olnud ühes koos, too hoidis minu jalgadest kinni, tähendab koos. (Ko To
5. kd, lk 197-201) Süüdistatav A. Komyaginile esitati maakohtus küsimus, kas ta lõi kannatanu J.S. , millele ta vastas „Ei, mina ei teinud midagi“, samuti väitis, et tema ei võtnud kannatanult mingit raha (KoTo
6. kd, tl 22). Seejärel on süüdistatavalt küsitud, miks kannatanu räägib temast kui peksjast ja raha võtnud isikust ning ka sellele küsimusele ei oska süüdistatav konkreetselt vastata ja laveerides rääkis vaid mitte uuritavast teost, vaid ammustest asjaga mittepuutumuses olevatest sündmustest.
7. Prokuröri taotlusel avaldati seoses vastuoludega A. Komyagini eeluurimisel antud ütlused, kus ta väitis, et „Kui ma väljusin WC-st, siis sattus mulle vastu korterist väljuv J. Jõudsin märgata, et J nägu oli katki.“ Seejärel paluti A. Komyaginilt nende ütluste osas selgitust ning süüdistatav vastas „Ma ei väida seda. Võib olla mulle tundus. Ta läks minust selliselt mööda. Ma ei väida seda, võib olla ma eksin. Ta ainult läks minust mööda, minu poole ta ei keeranud näoga. Võib-olla tundus“ (KoTo 3.kd, tl 27). Eelnevast nähtub süüdistatava ilmne püüd ennast 26 maakohtus võimalikult distantseerida kuriteo toimepanemise asjaoludest ja näidata ennast kui isikut, kellel polnud J.S. röövimise ja vägivalla kasutamisega seoses mingit puutumust.
8. Prokurör muutis maakohtus I. Komyagini osas esitatud süüdistust ja leidis, et talle tuleb röövimise episoodis süüks arvata kannatanu J.S. jalgade kinnihoidmine vastupanu mahasurumiseks. Süüdistatav I. Komyagin ise eitas maakohtus kannatanu jalgadest kinnihoidmist (KoTo 3 kd, lk 36).
9. Ringkonnakohus leiab asjas kogutud tõendeid uurides, et maakohus on ekslikult ja ühekülgselt asunud kahtlema ja teinud järelduse J.S. suhtes röövimise süüteokoosseisu puudumises. Kohtukolleegiumil pole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest neid on maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt põhjalikult kontrollitud.
10. Seega ringkonnakohus ei nõustu maakohtu kriitikaga kannatanu J.S. aadressil. Maakohtu napivõitu mõnerealine seisukoht, et raha äravõtmist kinnitab ainult kannatanu ise, kannatanu oli alkoholijoobes ja tema ütlusi tuleb hinnata ettevaatlikult pole ringkonnakohtu jaoks piisavad süüdistatavate röövimise süüteokoosseisu eitamiseks, pärast seda kui kohtukolleegium oli uurinud tõendeid ja eriti kannatanu J.S. enda detailseid korduvaid ütlusi.
11. Menetluse kestel on kannatanu andnud mõningate tema suhtes toime pandud vägivallategude osas erinevaid ütlusi (kes teda kõrist hoidis ja kas taskuid otsisid läbi mõlemad süüdistatavad), kuid on neid tegevusi maakohtus täpsustavalt selgitanud ja nendes selgitustes pole alust kahelda. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste osas märkis ta, et teda kuulati menetleja poolt üle siis, kui tal alalõuas tugev valu. Järgmine päev kui kannatanu tundis alalõualuus suurt valu helistas ta häirekeskusesse ja sealt paluti meditsiinilisse vastuvõttu pöörduda. Vahetult pärast kuritegu ei tahtnud ta ametiasutustesse pöörduda, kuna tundis, et on alkoholijoobes. Kannatanul tuvastati vigastused kannatanu läbivaatuse protokolliga, patsiendikaardi ja isiku ekspertiisaktiga (tõendite toimik
12. kd, lk 68-71, 75-77).
13. Kiirabikaardi ja asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt (kõne häirekeskusesse) on kannatanu nimetanud tema kallal vägivalla toimepanijateks Andrei ja Igor Komyaginit (tõendite toimik
14. kd, lk 78, 161-169).
15. Kannatanu J.S. ütlused on kooskõlas objektiivsete tõenditega. DNA ekspertiisiaktid kinnitavad, et tekilt ja I. Komyagini korteri esikust seinalt võetud proovides (mis sisaldasid verd) tuvastati J.S. lt pärinev DNA profiil (tõendite toimik
16. kd, lk 1-7, 119-124).
17. Sellegi kuriteoepisoodi puhul luges maakohus A. Komyagini ja I. Komyagini ütlused mitteusaldusväärseks, sest nende ütlused polnud kooskõlas kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nad ei osanud vastuolude osas mõistlikku selgitust anda. Põhimõtteliselt on süüdistatavad kuriteoepisoodides valinud tegude toimepanemise osas eitamise taktika.
18. Ringkonnakohus tuvastas seega, et J.S. vara hõivamisel oli keskne roll A. Komyaginil, kes peksis kannatanut näkku ja hoidis kõrist, teades samal ajal, et kannatanu taskus on 40 eurot ja hõivas selle. Süüdistatava A. Komyagini poolt kannatanu peksmisele ja sularaha äravõtmisele aitas röövijate grupi aktiivse liikmena kaasa I. Komyagin, kes oli igati teadlik A. Komyagini vägivaldsest tegevusest ja hoidis kinni kannatanu jalgadest, et kannatanu ei saaks vastupanu osutada ega püsti tõusta. Kannatanu on ütlustes kirjeldanud, et I. Komyagini poolt jalgadest kinnihoidmine ei tekitanud talle valu, kuid toimus samaaegselt A. Komyagini poolt kannatanu peksmisega ning oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kuna kannatanu selgitas maakohtus, et enne vägivaldset kallaletungi ja hiljem süüdistatavad sosistasid omavahel, siis saab sellest selgelt järeldada süüdistatavate otsese tahtluse ja omavahelise tegevuse kooskõlastatuse, kus A. Komyagin kasutab J.S. suhtes otsustavat vägivalda ja I. Komyaginil on samal ajal jalgadest kinnihoidmisel abistav roll, et J.S. vastupanu murda, mis võimaldab kannatanult raha hõivata. Seega mõlemad süüdistatavad olid oma tegevuses ilmselgelt teadlikud teineteise tegevusest ja koos realiseerisid vägivalla abil kannatanult 40 euro sularaha 27 hõivamise. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate tegevuses puuduvad õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud ja neil esines tahtlus kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
19. Maakohtu istungil kannatanu J.S. täiendas oma varasemat tsiviilhagi (röövitud 40 eurot) 50 euro võrra ja esitas ka vastavad dokumendid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilhagi kuulub esitatud 50 eurose nõude puhul rahuldamisele ravikulude osas 28,65 eurot. Kuna ringkonnakohus tunnistab mõlemad süüdistatavad süüdi J.S. röövimises, siis kuulub VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p-d 2, 5 kohaselt kannatanu kasuks väljamõistmisele 28,65 + 40 eurot, s.o 68,65 eurot solidaarselt A. Komyaginilt ja I. Komyaginilt. IV 60.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja seejuures arvestatakse kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 61. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatava A. Komyagini süüditunnistamises

§ 121

järgi ja kvalifitseerib tema tegevuse

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Veel tühistab kohus A. Komyaginile mõistetud liitkaristuse

§ 65lg 2 järgi.

Samuti tühistab kohtukolleegium otsuse I. Komyagini õigeksmõistmises

§ 200

lg 2 p 7 järgi, tunnistab ta selles kuriteos süüdi ja sellest tulenevalt mõistab uue karistuse

§ 64lg 1 järgi.

62. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatele mõista uued karistused. Riigikohus on karistuse mõistmise praktikaga seoses märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr (RKKKo nr 3 -1-179-15). 63.

§ 200lg-s 2 sätestatud sanktsiooni vahemik on 3 kuni 15 aastat vangistust.

Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava A. Komyagini süüd tuleb hinnata mõnevõrra raskemaks kui I. Komyagini süüd ja sellest tulenevalt mõistab süüdistatavatele erinevad karistused. Ringkonnakohus leiab asja materjalidest tulenevalt õige olevat karistada süüdistatavaid sanktsiooni keskmisest määrast (9 aastat vangistust) alanevalt, kuid mitte alammäära lähedase karistusega. Kohus leiab, et A. Komyaginile tuleb mõista röövimise eest karistuseks 6 aastat vangistust. 64. Süüdistatav A. Komyaginile tuleb mõista ka uus karistus kuritegudes

§ 121

lg 2 p 3 järgi, sest ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse, kuna praegu oli kehalise väärkohtlemise eest karistust mõistes maakohus arvestanud ka J.S. kehalist väärkohtlemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude osas. Sanktsioon näeb

§ 121lg 2 p 3 puhul ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kuna üks kehalise väärkohtlemise episood (J.S. ) tühistatakse, mida maakohus ilmselgelt arvestas karistuse mõistmisel, siis on põhjendatud vähendada A. Komyaginile ringkonnakohtu otsusega mõistetavat karistust. Seda ka vaatamata põhjusel, et maakohus pidas 28 süüdistatava süüd kehalise väärkohtlemise episoodides üle keskmise. Samas kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus, sest rahalise karistusega pole võimalik saavutada tema suhtes karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Kohtukolleegium leiab, et A. Komyagini süü ja isiku puhul on põhjendatud talle mõista süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega tuleb mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning mõista A. Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 17.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 8 päeva, kokku 9 kuud 11 päeva ja mõista A. Komyaginile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.10.2018. 65. Süüdistatava I. Komyagini puhul tuvastas maakohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks luges

§ 58p 10 mõttes süüteo toimepanemist isikute grupis kannatanu V.K.

väärkohtlemise episoodis. Tunnistades süüdistatava süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude hulka midagi ei lisandu Kohtukolleegium leiab, et I. Komyaginile tuleb mõista röövimise eest karistuseks 5 aastat vangistust.

64 lg 1 alusel tuleb mõista I. Komyaginile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.12.2016 kuni 14.04.2017, s.o 4 kuud, alates 11.11.2017 kuni 13.11.2017, s.o 3 päeva, alates 18.01.2018 kuni 25.10.2018, s.o 9 kuud 7 päeva, kokku 1 aasta 1 kuu 10 päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.10.

2. Maakohus oli A. Komyaginilt mõistnud menetluskuluna riigituludesse sundraha 750 eurot seoses II astme kuriteoga, ringkonnakohus tunnistab süüdistatava süüdi I astme kuriteos, siis tuleb mõista A. Komyaginilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammääras, s.o summas 1350 eurot. V
3. Prokuratuur taotles kohaldada mõlema süüdistatava puhul

§ 54

alusel nende riigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist kümneks aastaks juba maakohtus.

1. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul lisakaristus ei kuulu kohaldamisele mõlema süüdistatava suhtes. Seega tõusetub küsimus, kas ringkonnakohus peaks maakohtu otsuse lisakaristuse mittekohaldamise osas tühistama ja selles osas apellatsiooni rahuldama.
2. Taotlust motiveeriti maakohtus ja nüüdseks apellatsioonis sellega, et süüdistatavad on Vene Föderatsiooni kodanikud, A. Komyaginil on olemas ka kehtivad kriminaalkaristused ja süüdistatavatel puuduvad alaealised ülalpeetavad ning ei saa rääkida sellise perekonna olemasolust Eestis, mis tähendaks neil ilmtingimata vajadust viibida Eesti Vabariigis. 29
3. Tuleb nõustuda, et I. Komyagin ja A. Komyagin on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ning neile mõistetakse karistuseks vangistus, st formaalsed eeldused

§ 54lg 1 kohaldamiseks on olemas.

1. Mõlemad süüdistatavad elavad pikaajaliselt Eestis. Eestis elab ka nende ema Veera Komyagina, st mõlema süüdistatava puhul on tegemist integreerunud välismaalastega. Samal ajal mingeid sidemeid Vene Föderatsiooniga süüdistatavatel pole. Maakohtu hinnangul taolises olukorras isikute väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatavate süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra.
2. Maakohus hindas süüdistatav I. Komyagini süü suurust alla keskmisena. Süüdistatava A. Komyagini süüastet hindas üle keskmise, aga tema toimepandud kuriteod ei kujuta Eesti õiguskorrale suurt ohtu, kuna tegemist on vaid teise astme kuritegudega. Apellatsioonikohus tuvastas, et I. Komyagin ja A. Komyagin panid toime esimese astme kuriteona röövimise ja kehalise väärkohtlemise ning I. Komyagin raske tervisekahjustuse tekitamise katse ning sellest tulenevalt tõuseb mõnevõrra ohutase vabariigi õiguskorrale.
3. Maakohtu seisukohaga nõustuvalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad sellised tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetute perekondlike sidemete (eelkõige eaka emaga sidemete) katkemise. Kui mõista süüdistatavatele ka väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavatele nende süü suurust ületav karistus.
4. Riigikohus on uuemas lahendis nr 1-17-994 ja ka varasemalt märkinud, et väljasaatmine on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille võib mõista kuriteo eest lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt. Väljasaatmisega kaasneb riive eelkõige põhiseaduse §-ga 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8 tagatud perekonnaelu puutumatusele. Et põhiõiguste riivet nõuetekohaselt õigustada, tuleb kohtul põhjalikult hinnata lisakaristuse vastavust süüdlase süü suurusele.
5. Kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Need asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks olema eriti mõjuvad põhjendused (RKKKo nr 1-17-994, p 12).
6. Riigikohus on rõhutanud, et igal üksikjuhtumil tuleb hinnata õiguskorra kaitsmise huvi tähendust, näidates ära asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete katkemise. Ringkonnakohus leiab, et I. Komyagin ja A. Komyagin on aastate jooksul Eesti Vabariigis ühiskonda integreerunud, nad on suurema osa elust elanud Eestis. Kaalukas faktor on ka asjaolu, et süüdistatavate ema elab Eestis.
7. Prokurör leiab apellatsioonis, et süüdistatavate toime pandud kuriteod on rasked, ohustavad avalikku korda ning ühiskonna turvalisust, mistõttu lisakaristuse kohaldamine on proportsionaalne ning vastavuses nende süü suuruse ja nende käitumise ohtlikkusele. Lisakaristuse kohaldamisega saab kaitstud riigi õiguskord ja ühiskonna turvalisus, s.t välisriigi kodaniku väljasaatmisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel on preventiivne eesmärk.
8. Paljuski saab prokuröri eelmärgitud seisukohaga nõustuda. Siinkohal kohtukolleegium leiab, et värskema Riigikohtu praktika valguses ei saa aga rõhuasetust viia ainuüksi kuriteo 30 raskusele. Süüdistatavad on tõepoolest Eesti õiguskorda korduvalt rikkunud erineva raskusastme süütegudega. Arvestada tuleb samas asjaolu, et käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavatele I. Komyaginile ja A. Komyaginile pikaajalised vangistused, mille jooksul on neil võimalus senist õiguskorda rikkuvat elustiili muuta, mistõttu ilmselt väheneb ajas ka süüdistatavast lähtuv oht riigi õiguskorrale.
9. Märkida tuleb asjaolu, et süüdistatavatel on siiski isiklikud sidemed Eestiga. Nimelt elab Eestis süüdistatavate ema, samas andmeid võimalike peresidemete kohta Vene Föderatsioonis ei ole. Kuigi süüdistatavad ei ole abielus, võimaliku püsiva kooselu, samuti laste kohta puuduvad andmed, saab asuda seisukohale, et süüdistatavate sidemed Eestiga on tugevamad kui Vene Föderatsiooniga.
10. Seega leiab apellatsioonikohus, et prokuröri apellatsioonis ei sisaldu sedavõrd kaalukaid argumente, mis karistuse mõistmise eesmärkidest tulenevalt kaaluvad üles süüdistatavate sunniviisilise lahutamise oma kõrges eas emast. Nimetatud isikuõiguste riive (Põhiseaduse § 26) toob paratamatult endaga kaasa peresidemete teatava katkemise, mistõttu ei kaalu nimetatud riive üles süüdistatavatest lähtuvat võimalikku ohtu Eesti õiguskorrale (enne käesolevat kohtuotsust A. Komyagin kriminaalkorras karistatud ühel korral kehalise väärkohtlemise eest, I. Komyagin kriminaalkorras karistamata). Mõistes süüdistatavatele lisakaristuseks veel väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, ületaks sellises mahus põhi- ja lisakaristus kogumis kohtukolleegiumi arvates süüdistatavate süü suurust.
11. Nimetatud põhjustel jääb prokuratuuri taotlus

§-s 54 kohaldamisest rahuldamata. sätestatud lisakaristuse VI

1. Süüdistatava I. Komyagini riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin esitas Tartu Ringkonnakohtule tasutaotluse, milles taotleb tasu kokku summas 394,56 eurot, sh käibemaks 65,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selle lahti kirjutatud spetsifikatsioonis alates kaitsealusega kohtumisest Narva arestimajas, apellatsiooniteate koostamisest, maakohtu otsusega tutvumisest ja apellatsiooni koostamisest kuni sõidukuluni (Narvast Jõhvisse ja tagasi) on sellises suuruses põhjendatud ning rahuldab taotluse. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi, siis KrMS § 185 lg 1 alusel kannab menetluskulud riik. VII
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p-dest 2, 3, 4; 339 lg 2; 340 lg 4 p-dest 1, 3, 4 ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 26.10.2018 kohtuotsuse A. Komyagini süüdi tunnistamises kannatanu J.S. kehalise väärkohtlemise episoodis ja karistamises

§ 121

lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 65lg 2 alusel, sundraha, kannatanu J.S.

kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas. Samuti I. Komyagini õigeksmõistmises

§ 200

lg 2 p 7 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi, lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

Käesoleva otsusega tunnistab süüdistatavad süüdi kuriteos

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõistab uued karistused Prokuröri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, süüdistatavate ja kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 31 Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 32