← Eesti

2-13-37374/29

Obsah (10)§ 158§ 153§ 169j§ 171§ 172§ 173§ 65§ 23§ 168§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-13-37374 Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S J pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotim

§-s 146 sätestatud väljamakseteks.

  1. S J võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: I ja III järgu nõudeid ei ole. II järk: Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) xxx Eesti Vabariik (PolitseiPiirivalveameti kaudu) 1 ja Välja maksmata nõude suurus EUR 250,00 Järk Jaotis % II 3,95 1 285,23 II 101,63 II 20,33 1,61 AS xxx xxx AS AS xxx OÜ xxx xxx OÜ 95,99 1 801,37 689,10 493,23 1 605,80 II II II II II 1,52 28,49 10,90 7,80 25,40
  2. Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp S J pankrotihalduri kohustuste täitmisest. 3.
  3. Määrata ja välja mõista Saneerimismenetluse OÜ (arveldusarve nr xxx AS-is Swedbank) kasuks: pankrotihalduri Martin Kruppi tasu 1 440 (üks tuhat nelisada vnelikümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 3.
  4. Arvestades asjaolu, et vara halduri tasu katmiseks puudub, hüvitada halduri tasu osaliselt, so summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti (koos käibemaksuga) Saneerimismenetluse OÜ kasuks riigi vahenditest.
  5. Algatada S J kohustustest vabastamise menetlus.
  6. Kohustada S Jt täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses ja esitama üks kord aastas kohtule aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.09.
  7. a.
  8. Avaldada teade Ametlikes Teadaannetes.
  9. Kohtumäärus saata avaldajale ja ajutisele haldurile ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  10. Viru Maakohtu 10.11.
  11. a määrusega kuulutati välja S J pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
  12. Pankrotihaldur esitas 05.08.
  13. a kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158alusel raugemise tõttu.

Haldur taotleb

§ 158lg 6 alusel raugemise vältimiseks määrata deposiit 1 500 eurot.

2

  1. Viru Maakohtu 12.08.
  2. a määrusega määrati S J pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 1 500 eurot. Avaldajal, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel oli võimalus deposiit 1 500 eurot tasuda hiljemalt
  3. augustiks
  4. a. Teade avaldati 12.08.
  5. a Ametlikes Teadaannetes.
  6. Kohtute Infosüsteemi (KIS2) kohaselt ei ole määruse tegemise seisuga tasutud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.
  7. Esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses on müüdud xxx mõtteline osa kinnistust asukohaga xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr xxx. Nimetatud korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 50 eurot. Võlgniku tuludeks on olnud sotsiaalabi, toimetulekutoetus ja töötukassa toetused, millele ei saa tulenevalt TMS § 131 lg 1 ja 2 sissenõuet pöörata. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid pankrotimenetluse kuluna. Andmed nõuete kaitsmise ja jaotiste alusel väljamakstud raha kohta 14.04.

  1. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati kaheksa nõudeavaldust kogusummas 9 236,81 eurot. Pankrotihaldur lükkas kolme võlausaldaja nõude läbivaatamise edasi tulenevalt asjaolust, et nõuetes esines puudusi. Koosolekul tunnustati 5 võlanõuet kogusummas 3 534,22 eurot. 15.06.
  2. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati kolm nõudeavaldust kogusummas 3 240,08 eurot. Pankrotihaldur jättis kaks nõuet tunnustamata, seega tunnustati üks võlanõue summas 689,10 eurot. Viru Maakohtu 03.12.
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10552 kinnitas kohus võlausaldaja xxx ja pankrotihalduri vahelise kompromissi, mille kohaselt tunnustas pankrotihaldur xxx nõuet summas 493,23 eurot. Viru Maakohtu 18.12.
  4. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10553 kinnitas kohus võlausaldaja xxx OÜ ja pankrotihalduri vahelise kompromissi, mille kohaselt tunnustas pankrotihaldur xxx OÜ nõuet pankrotimenetluses summas 1 605,80 eurot. 3 Seega on pankrotimenetluses tunnustatud kokku kaheksa võlanõuet kogusummas 6 322,35 eurot järgmiselt: I järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 6 322,35 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa 1) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 250 eurot 2) OÜ xxx 1 285,23 eurot 3) Eesti Vabariik Politsei-ja Piirivalveameti kaudu 101,63 eurot 4) AS xxx 95,99 eurot 5) xxx AS 1 801,37 eurot 6) AS xxx 689,10 eurot 7) Osaühing xxx 493,23 eurot 8) xxx OÜ 1 605,80 eurot III järk

§ 153lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Pankrotihaldur koostas 12.04.

  1. a jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 25.04.
  2. a määrusega. Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 4 Pankrotimenetluses on müüdud 619/16147 mõtteline osa kinnistust asukohaga Ida-Viru maakond, xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr. xxx. Nimetatud korteriomandi müügist on pankrotivarasse laekunud 50 eurot. Pankrotivara müügiks korraldas pankrotihaldur korduvaid enampakkumisi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk Võlausaldaja nimi nr 1) 2) 3) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu OÜ xxx Tunnustatud Saamata Järk nõude suurus summa (EUR) (EUR) 250 II 250 1 285,23 1 285,23 II 101,63 101,63 II 95,99 95,99 II 4) Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu AS xxx 5) xxx AS 1 801,37 1 801,37 II 6) AS xxx 689,10 689,10 II 7) Osaühing xxx 493,23 493,23 II 8) xxx OÜ 1 605,80 1 605,80 II Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole hagisid esitanud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotimenetluses on võlausaldaja xxx (tsiviilasi nr 2-15-10553) ja xxx (tsiviilasi nr 2-1510552) esitanud hagiavaldused nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Mõlemad tsiviilasjad on lõppenud kompromissiga. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. 5 Maksejõuetuse põhjus Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud seoses võlgnevusega xxx AS-i ees, kellega võlgnik sõlmis tarbijakrediidilepingu nr xxx. Kuna võlgnik ei tasunud lepingust tulenevaid kohustusi, siis esitas xxx AS 16.01.
  3. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse Viru Maakohtusse. Viru Maakohus kohustas 22.01.
  4. a maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-07-2185 võlgniku tasuma xxx AS-ile võlgnevuse 29 6751,80 Eesti krooni ning menetluskulud 250 Eesti krooni (kokku 1 912,61 eurot). Nimetatud kohtuotsuse alusel alustas kohtutäitur Risto Kütt 24.05.
  5. a täitemenetlust täiteasjas nr 072/2007/1326, mille käigus arestiti 05.06.
  6. a kohtutäituri poolt võlgnikule kuuluv kinnisasi aadressil xxx. Pankrotihalduri hinnangul said võlgniku makseraskused alguse
  7. a, kui ilmnes, et võlgnik ei suuda tasuda xxx AS-i ees võlgnevt. Maksejõuetus kujunes välja
  8. a esimesel poolel, kui Viru Maakohus mõistis võlgnikult xxx AS-i kasuks välja võlgnevuse summas 29 675,80 Eesti krooni ning menetluskulud 250 Eesti krooni (kokku 1 912,61 eurot). Võlgniku maksejõuetus süvenes ning võlgnikul tekkisid võlgnevused erinevate kommunaalteenuste tarbimise eest. Lisaks sellele on võlgnik tekitanud kohustusi ka kriminaalse tegevusega. Võlgnik on kriminaalasjas nr 1-14-7134 29.09.
  9. a tehtud otsuse alusel karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 sätestatud süüteos ning võlgnikult on välja mõistetud xxx´ele ja xxx´le tekitatud kahju hüvitiseks kokku 4 639 eurot. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud vastavalt

§ 169j

j avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas

§ 172

tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Haldur korraldas 15.06.

  1. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.
  2. a., kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut hakkamaks võlgniku usaldusisikuks. Raugemise olukord 6

§ 158

lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotiseaduse (

) § 158 lg 6 alusel.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 7. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et pankrotimenetluse läbiviiminepankrotivara arvelt ei ole võimalik, sest pankrotivara puudub sellises väärtuses, et täita kohustusi täies mahus. Pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. 8.

§ 65

alusel määrab kohus pankrotihalduri tasuks 1 440 eurot, millile lisandub käibemaks 288 eurot, millest 476,40 eurot (koos käibemaksuga) tuleb hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 7 9. Tunnustatud nõuded on kohtumääruse resolutsioonis viidatud ulatuses jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 10.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S J pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 11.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 12. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

13. Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

14. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

  1. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku S Jt täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses.
  2. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab S Jt usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). 8 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.