← Eesti

1-18-10023/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-18-10023 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kriminaalasi Roman Bragin süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. märtsi 2019 otsus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. juuni 2019 Kohtuistungisekretär Margit Mägi Alla Lašmanova Tõlk Apellatsiooni esitaja süüdistatav Roman Bragin Prokurör abiprokurör Marina Zagorets Kaitsja advokaat Igor Belugin Süüdistatav Roman Bragin isikukood 37903040032; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 27.09.2017 otsusega KarS §-de 120 lg 1, 424 ja 266 lg 2 p 1 järgi; tõkend vahistamine alates 26.11.
  4. RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. märtsi 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata advokaadibüroole Lillo&Lõhmus Narva osakond vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Roman Braginile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 423 eurot (sh käibemaks 70,50 eurot).
  8. Mõista Roman Braginilt riigituludesse menetluskuluna välja 423 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  9. Roman Braginil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  10. juunil 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  11. juunist
  12. Maakohtu otsus
  13. R. Braginit süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema, viibides 26.11.2018 kella 10.40 paiku agressiivses seisundis Narvas, aadressil Rakvere 71 asuva Narva Megamarketi kaupluses Rimi, rikkus jämedalt avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Nimelt ähvardas R. Bragin kõrvaliste isikute juuresolekul (tunnistaja V.P. ) oma endist elukaaslast, J.S. t, tervisekahjustuse tekitamisega, kasutades selleks ebatsensuurset väljendit, karjudes, et täna õhtul ta saab teda kätte ja temaga on kööga. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna R. Braginit karistati
  14. a kriminaalkorras KarS § 120 lg 1 järgi sama kannatanu suhtes ähvardamise toimepanemise eest. Ühtlasi oli eeltoodud teoga häiritud ka asjasse mitte puutuva isiku, V.P. , rahu ja turvatunne. Toodud teoga rikkus R. Bragin KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid.
  15. Viru Maakohtu 04.03.2019 otsusega tunnistati R. Bragin KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.09.2017 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 27 päeva võrra ja R. Braginile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. R. Bragini karistusaeg algas tema kahtlustatavana kinnipidamisest 26.11.
  17. Ühtlasi kohaldas maakohus R. Bragini suhtes KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kolmeks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest kannatanu eraelu, tervise ja kodu puutumatuse kaitseks lähenemiskeeldu. R. Braginil on keelatud läheneda J.S. le ja tema elukohale lähemale kui kümme meetrit ning võtta J.S. ga telefoni teel ühendust.
  18. Maakohtu hinnangul, jättes R. Bragini ütlused kõrvale, kinnitavad asjas kogutud tõendid teineteisega haakuvalt sündmuste käiku selliselt, nagu seda on faktiliselt kirjeldatud süüdistuses. On tõendatud, et R. Bragin ähvardas ebatsensuurset väljendit kasutades J.S. t 2 tervisekahjustuse tekitamisega (eesti keelde tõlgituna öeldes, et saab ta sama päeva, s.o 26.11.2018 õhtul kätte ja temaga on kööga). Selle ähvarduse tõi ta kuuldavale asjasse mittepuutuva isiku V.P. juuresolekul, häirides sellega viimase rahu ja turvatunnet. J.S. kartis selle ähvarduse täideviimist. Eelkõige kinnitavad R. Bragini poolt KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist kannatanu J.S. , tunnistajate V.P. , A.S. i, A.A. ja M.M. i ütlused, Viru Maakohtu 27.09.2017 otsusega tuvastatud asjaolud, lähisuhte vägivalla infoleht, 30.11.2018 asitõendi vaatlusprotokoll ning R. Bragini karistusregistri väljavõte (vt maakohtu otsuse p-d 20-41).
  19. Nii kannatanu kui ka tunnistaja V.P. , kes töötasid mõlemad nimetatud hommikul kõnealuses kaupluses, annavad kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et 26.11.2018 kella 10.40 paiku tuli R. Bragin Rimi müügisaali ja liikus läbi selle lao ukseni. Selleks hetkeks oli J.S. laos. V.P. üritas enne J.S. t hoiatada. Nii J.S. kui V.P. kinnitavad väga sarnaselt seda, kuidas R. Bragin, olles ise müügisaalis, J.S. t ähvardas. J.S. sõnade kohaselt vahetult pärast kuriteosündmust ülekuulatuna ütles süüdistatav: „Sevodnja vetsherom ja tebja võlovlju i tebe pizdets,“ (täna õhtul ma saan su kätte ja sinuga on kööga); tunnistaja poolt järgmisel päeval antud ütluste kohaselt: „Sevodnja ja tebja poimaju, tebe budjet pizdets“ (täna saan su kätte, sinuga on kööga). Kuigi sõna пизде́ц on ühest küljest küll ropp sõna naise suguelundi kohta, kasutatakse seda vulgaarses slängis väljendudes ka lõpu ja surma tähenduses (vt nt https://ru.wiktionary.org/wiki/), mistõttu süüdistuses esitatud tõlge ähvardusest on adekvaatne. Tegemist on kujundliku väljendiga, millel on ka agressiivne tähendus, mis viitab otsa peale tegemisele. Nii tunnistaja kui kannatanu tajusid antud juhul konteksti arvestades just seda konnotatsiooni. J.S. kinnitas: „Hakkasin kartma oma elu pärast. /…/ tean, et ta on võimeline selle täide viima.“ V.P. hindas kuuldut kui füüsilise vägivalla ähvardust J.S. aadressil ja temagi hakkas kartma. Asjaolu, et mõlemad isikud andsid ütlusi väga ruttu pärast sündmust ning nende mälus oli ähvardust sisaldav lause peaaegu kattuv (ja täiesti kattuv ähvardava sõna osas), kinnitab nende ütluste usaldusväärsust.
  20. Seda, et J.S. tundis ennast ähvardusest reaalselt hirmutatuna ja ähvardus oli nii intensiivne, et see võis häirida asjassepuutumatu kauplusetöötaja V.P. rahu, kinnitavad esmalt J.S. ja V.P. enda ütlused. Kannatanu sõnul kartis ta seepärast, et R. Bragin on varasema kooselu ajal tema suhtes vägivalda kasutanud ja on lõhkunud ta korteriaknad. Viimast asjaolu kinnitab ka eelmainitud
  21. a kohtuotsus, millega R. Bragin mõisteti selle eest süüdi. Tähelepanuväärne on ka see, et kannatanu põhjendab hirmu R. Bragini vägivalla ees järgmiselt: „Roman ei olnud alkoholijoobes ja rääkis veenvalt. Kui Roman ei ole alkoholijoobes, vaid kaine, siis ma kardan teda veel rohkem kui siis, kui ta on alkoholijoobes, sest kõik oma tegevused võib Roman ette mõelda, aga samuti kainena on ta füüsiliselt tugevam kui alkoholijoobes.“ Kannatanu hirmu juures mängis rolli ka asjaolu, et tema teada oli R. Bragin olnud ravil psühhiaatriahaiglas. V.P. , kes kuulis sama ähvardavat lauset, andis ütlusi, et see olukord rikkus tema rahu, ta hakkas kartma, kuna tegemist oli välimuse järgi ebaadekvaatse mehega, kes oli ärritunud, karjus ja väljendus jämedalt avalikus kohas, sisenes hetkeks laoterritooriumile, ja jälitas kaupluses tema kolleegi, kes ilmselgelt R. Braginiga suhelda ei tahtnud.
  22. Viimaks leidis maakohus, et selle vägivaldse käitumisega J.S. suhtes avalikus kohas rikkus R. Bragin ka kolmanda asjassepuutumatu isiku rahu ja häiris teda KorS § 55 lg 1 preambuli mõttes. See – juhusliku, asjasse mittepuutuva isiku rahu häirimine – on nõutav kriteerium KarS § 263 koosseisu jaatamiseks, mida on Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitanud ka kehtiva KorS § 55 redaktsiooni puhul (vt RKKKo nr 3-1-1-15-17, p-d 22-26). Maakohtu hinnangul on arusaadav, et R. Bragini ropendamise kaudu väljendatud ähvardus häiris V.P. t, kuna selline käitumine avalikus kohas on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. See, et lisaks V.P. le ei juhtunud ähvardust kuulma ka parasjagu kaupluses liikuvad muud isikud, ei muuda avaliku korra rikkumist olematuks (vt maakohtu otsuse p-d 42-56). 3
  23. Ühtlasi leidis maakohus, et R. Bragin pani temale süüksarvatava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne (vt maakohtu otsuse p-d 57-61).
  24. R. Braginile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et süüdistatav pani toime KarS § 120 lg 1 tunnustele vastava kuriteo, aga seda raskendavatel asjaoludel (KarS § 263 lg 1 p 1). Ühtlasi pani R. Bragin teo toime katseajal, kandes muuhulgas juba varasemat karistust KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Ühtlasi leidis maakohus, et R. Bragini tegevuses esineb ka karistust raskendav asjaolu KarS § 58 lg 1 p 4 tähenduses – R. Bragin pani süüteo toime endise elukaaslase suhtes, olles kannatanuga ühise tütre kaudu perekondlikult seotud. Maakohus, arvestades eeltoodut ning karistuse üld – ja eripreventiivseid eesmärke, välistas rahalise karistuse. Arvestades, et R. Braginit on alust järjekordselt süüdistada sama kannatanu suhtes toime pandud raskemas kuriteos, ja seda katseajal, leidis maakohus, et R. Braginit tuleb uue teo eest karistada karmimalt, s.o reaalse vanglakaristusega. Eeltoodu peaks tagama, et R. Bragin enam tulevikus samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Vangistust mõistes pidas maakohus võimalikuks kohaldada seda alla sanktsiooni keskmise määra. Nimelt tunnistas R. Bragin kohtuistungil mõningal määral enda süüd ja ehk isegi kahetseb juhtunut. Samuti on süüdistatav huvitatud kontakti hoidmisest oma tütrega, mistõttu peaks temale mõistetava karistuse puhul jääma võimalus, et R. Braginil ja tema tütrel jääks soovi korral võimalus omavahelised suhted normaliseerida. Eeltoodu räägib pigem lühemapoolse vangistuse kasuks. Samuti ei ole R. Bragin varasemalt pikemaaegselt kinnipidamiskohas viibinud ja sisuliselt on tegemist esmakordse vabaduskaotusliku karistusega. Sellest tulenevalt säilib maakohtu hinnangul lootus, et keskmäärast madalam vangistus mõjub R. Braginile eesmärgipäraselt. Samuti, kuna R. Bragini suhtes kohaldati ka lähenemiskeeldu, ei ole ka pikaaegne vangistus eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt hädavajalik. Kokkuvõtvalt mõistis maakohus R. Braginile karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Apellatsioon
  25. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Bragin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Tühistatud osas taotleb R. Bragin uue otsuse tegemist, millega mõista R. Bragin süüdi KarS § 262 lg 1 või mõne muu kergema karistusseadustiku koosseisu alusel ning mitte karistada teda vangistusega.
  26. Maakohus tuvastas, et R. Bragin rikkus vähemalt kahe inimese rahu. Samas ei ole maakohtu järeldused asjas tõendatud ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Kannatanu J.S. ehmub sõltumata R. Bragini tegevusest. Kannatanu nägi, et R. Bragin tuli poodi ja kohe ehmus. Kannatanu ehmub oma eelneva kogemuse tõttu isiklikus elus, mitte aga nende sündmuste tõttu, mis on R. Braginile süüks arvatud. Asja materjalidest, samuti videosalvestusest nähtub, et kannatanu hakkas paanitsema ja liikus lao poole veel enne seda, kui R. Bragin teda nägi ja tema suunas liikus, et temaga rääkida. Just nimelt kannatanu oli see, kes ehmatas oma juttudega R. Bragini kohta ka teisi poetöötajaid ja veel enne seda päeva, kui R. Bragin poodi ilmus. Kannatanu tekitas poe teenindavas personalis R. Bragini suhtes eelarvamusi, kuna mõned neist teavad R. Braginit ka nägupidi. Asja materjalidest nähtub seegi, et turvatöötaja tähelepanu oli suunatud R. Braginile ainule seetõttu, et ta tundis R. Braginit isiklikult ja kannatanu oli eelnevalt turvatöötajat R. Bragini võimalikust poodi tulekust hoiatanud. Igal teisel juhul ei oleks turvatöötaja R. Braginit üleüldse tähele pannud ja oleks jätkanud töötamist tema jaoks tavapärases režiimis. Poodi läks R. Bragin ainult heade kavatsustega. Isegi kui poes korda rikuti, siis mitte R. Bragini tegevuse tagajärjel. Toodud segaduse korraldas kannatanu, mis kõik arvati R. Bragini süüks. Samuti on videosalvestuselt näha, et tunnistajad ei pööranud üldse R. Braginile tähelepanu. Endast väljas oli ainult kannatanu, kes oli eelnevalt üles keeranud ka 4 turvatöötaja. Samal ajal liikus R. Bragin rahulikult poes ringi, eesmärgiga leppida kannatanuga kokku selles, kuidas, kus ja millal ta saab kohtuda nende ühise lapsega. Ringkonnakohtu järeldused
  27. Ringkonnakohtu istungil R. Bragin jäi oma apellatsiooni juurde. Kaitsja toetas seda ja taotles osa R. Bragini menetluskuludest jätta riigi kanda. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  28. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on lühimenetlusega, kus kriminaalasi KrMS § 233 lg 1 alusel lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal.
  29. Maakohus on välja toonud tõendid, mis kinnitavad esitatud süüdistust ja põhjendanud, miks R. Bragini tegevus kaupluses, kus ta ähvardas kannatanut, häiris asjasse puutumatu isiku rahu ning sisaldab kuriteokoosseisu KarS § 263 lg 1 p 1 järgi (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse p-d 4-8 ning üksikasjalikult maakohtu otsuse lk 3-15).
  30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
  31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  32. Vastuseks apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist.
  33. Ringkonnakohus ei nõustu R. Bragini väitega, et tema ei rikkunud kaupluses avalikku korda ega häirinud teiste isikute rahu.
  34. See väide on ümber lükatud kannatanu J.S. ja tunnistaja V.P. ütlustega (vastavalt I kd lk 1-8 ja 70-76 ning 16-20). Süüdistuses näidatud sündmust kinnitab ka lähisuhtevägivalla infoleht (I kd lk 10-11). J.S. ja V.P. ütlustele on maakohus andnud hinnangu, millest tuleneb KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisu tõendatus (vt käesoleva otsuse p-d 5-7). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kuna esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, siis pole mingit alust tegu ümber kvalifitseerida mõne kergema kuriteokoosseisu järgi, nagu seda R. Bragin taotleb.
  35. Ringkonnakohus leiab, et pole alust R. Bragini karistust kergendada.
  36. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmiseks on toodud käesoleva otsuse punktis 9 ning ringkonnakohus nõustub nendega täielikult. Maakohus karistas R. Braginit alla sanktsiooni keskmist määra, mida lühimenetluse korras vähendati ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kuna R. Braginit oli varem tingimisi karistatud sama kannatanu suhtes toimepandud kuritegudes ja käesolev kuritegu pandi toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel karistused liideti. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole alust käesoleva kuriteo eest kohaldada rahalist karistust ega karistuste liitmisel uuesti tingimisi karistamist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (vt maakohtu otsuse lk 16-19). Ringkonnakohus nõustub maakohtu äärmiselt põhjalike põhistustega karistuse mõistmise osas ega pea vajalikuks neid korrata.
  37. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 04.03.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  38. Kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin on esitanud taotluse hüvitada kohtuistungiks ettevalmistamise eest kokku 2 tunni ulatuses 100 eurot pluss käibemaks. Kohtuistungil osalemise eest taotleb ta 1 tunni eest 50 eurot pluss käibemaks. Tasu sõidule kulutatud aja eest taotleb ta 52,50 eurot pluss käibemaks. Eeltoodu kokku seega 243 eurot, sh käibemaks 40,50 eurot. Veel taotleb ta sõidukuludena 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Kõik kokku 423 eurot, sh käibemaks 70,50 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 423 euro ulatuses 5 põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § 6 lg 4 ja 5 ning §-de 151 ja 17 alusel kaitsja taotluse.
  39. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 423 eurot R. Bragini kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Ringkonnakohus leiab, et pole alust KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamiseks ja osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusega juba kergendati tema olukorda ja anti R. Braginile võimalus tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul. Mati Kartau Aarne Sarjas 6 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.