Obsah (9)

§ 184§ 199§ 266§ 215§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1596 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlust

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 266

lg 1 järgi ja 1 kuu vangistusega,

§ 215

lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega ning

§ 64lg 1 alusel suurendati B.

Iljinsile mõistetud üksikkaristustest raskeimat osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati B.

Iljinsi poolt eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2013 kuni 20.02.2014, s.o 3 kuud 19 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti B. Iljinsile 2 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust.

§ 74lg 1 kohaselt jäeti vangistus B.

Iljinsi suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui B. Iljins 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . 1.1. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määrusega pöörati täitmisele B. Iljinsile mõistetud karistuse ärakandmata osa ning B. Iljinsi poolt ärakandmisele kuuluv karistus oli 2 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti B. Iljinsi suhtes muutmata ning

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise aja alguseks loeti 24.01.2018, mil ta Iirimaal kinni peeti Tartu Maakohtu poolt 02.06.2016 välja antud EAW alusel. 1.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 04.04.
3. Tartu Maakohtu 23.04.2019 määrusega jäeti B. Iljins ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. B. Iljins kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohtuistungi toimumise ajaks oli B. Iljins temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 2 kuu, s.o enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX, kus elavad isiku vanemad. Korter kuulub B. Iljinsi ema M.I. le. Ema ja isa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile XXX . Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
5. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on tegelenud vangistuse jooksul rehabiliteerivate tegevustega. Eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et B. Iljinsist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras nii Eesti Vabariigis kui Läti Vabariigis, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Ka toetavad lähedased koos kindla elukohaga on kinnipeetaval olnud enne vangistust, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 2.
6. Vabanemisel puudub B. Iljinsil garanteeritud töökoht. Enne vangistust olid isiku sissetulekud korrapäratud. Rahaliselt toetasid vanemad. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik sõltuvusprobleemi rahuldamiseks pannud toime varavastaseid kuritegusid, sealjuures on varasemalt ühel korral kasutanud ka vägivalda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt väljendas isik vangistuse alguses sõnades töötamisse positiivset suhtumist, kuid käesolevalt suhtumine pigem negatiivne. Maakohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt jõuda järeldusele, et isik ei ole tööpõlgur ning vabanemisel suudab ta seaduskuulekalt majanduslikult toime tulla. Kui aga isikul tekivad majanduslikud raskused, võib see tõugata teda uute kuritegudeni. 2.
7. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus ja ta tarvitas igapäevaselt heroiini. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et märkis narkosõltuvuse, et ei sattuks kokku tapjate ja teiste kurjategijatega. Sõltuvust kui sellist ei ole, lõbutses niisama ning kogused olid vaid 2 grammi amfetamiini ning 10 extacy tabletti. Isik ise ning tema viimane kuritegu 2 kinnitavad, et narkootikumide tarvitaja ta siiski on. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik tarvitanud narkootikume alates
8. aastast, tehes näiteks
9. aastal ka iseseisvalt katse sõltuvusest vabanemiseks, suutes mõned kuud narkootikumidest hoiduda. Maakohtu hinnangul nähtub vangla materjalidest ning isiku selgitustest, et ta ei teadvusta narkoprobleemi tõsidust absoluutselt. Käesoleval hetkel ei saa kuidagi järeldada, et seonduv uute kuritegude risk oleks piisavalt maandatud. 2.
10. Maakohtu jaoks oli alarmeeriv, et isik ei soostunud tingimusliku karistuse kandmise ajal täitma kriminaalhoolduse tingimusi, hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest ning antud hetkel pisendab üleastumisi. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja lahkus riigist Iirimaale, kuna seal võimaldati töötada ja tahtis elujärge parendada. Lahkus riigist, kuna ei arvanud, et see on raske tegu. Sellised ütlused viitavad isiku kalduvusele pisendada ja õigustada oma eksimusi. Asudes mitmeks aastaks elama ja tööle välismaale, pidi isik selgelt aru saama, et selline käitumine ei ole kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärkidega ning sellise käitumise, kui raske rikkumise tulem on karistuse täitmisele pööramine. 2.
11. B. Iljinsil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 23.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B. Iljinsi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohus ei märgi oma määruses, millised peaksid olema rehabiliteeritavad tegevused vanglas. Suure tõenäosusega neid ei olegi, sest kinnipeetav on täitnud täitmiskava. Käesolevasse kohtumäärusesse on juba sisse kirjutatud mõte, et lootust ennetähtaegsele vabanemisele B. Iljinsil ei ole. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Pigem just koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded on see, mis võib ära hoida uute kuritegude toimepanemise. Tartu Vangla on toetanud B. Iljinsi vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
14. või
15. peatüki sätteid, arvestades
16. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele 3 suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 6. Tartu Maakohus on B. Iljinsi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus B. Iljinsi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetu poolt täitmiskava täitmisest, kuid see ei tähenda, et süüdimõistetu tuleks automaatselt vabastada. Maakohus on käsitlenud põhjalikult, miks on B. Iljinsi puhul jätkuvalt kõrge retsidiivsusrisk ning miks süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole neid asjaolusid maandanud. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Tasu koosneb maakohtu lahendiga tutvumisest ja määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb B. Iljinsil hüvitada M. Valge kaitsjatasu 60 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 4