← Eesti

2-19-12203/11

Obsah (7)§ 108§ 31§ 22§ 86§ 150§ 23§ 171

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2019, kell 10.30 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number

§ xxxxxxxxxxx2 lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.

  1. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks.
  2. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.
  3. Määrata Kaira Västriku ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.
  4. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning ajutise halduri tasu väljamaksmise osas pärast määruse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Sisulised asjaolud 15.08.2019 esitas Kaira Västrik pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on Kaira Västrik maksejõuetu ning ta ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi oma igakuise sissetuleku abil, s.o ca 640 eurot kuus. Kaira Västrik töötab kahes ettevõttes osalise tööajaga, millest üks töökoht on tähtajaline. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli mõtlematult võetud laenukohustused. Esimese laenu võttis võlgnik 2017.a AS-st Swedbank. Kuna võlgnik ei olnud suuteline laenumakseid tasuma, siis võttis ta kiirlaenu pakkujatelt laenu juurde, et tasuda oma kohustusi. Avaldajal ei ole vara peale igakuise töötasu. Avaldajal on võlgu kokku vähemalt 39 567,21 eurot. Kaira Västrik palub kuulutada välja enda pankroti, kuna ta on maksejõuetu. 05.09.2019 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 40 204,65 eurot. Võlgnikul vara ei ole. Võlgnik asus 21.08.2019 tööle õpetajana kuupalgaga 1000 eurot kuus (bruto). Võlgnikul on kaks alaealist last, kelle suhtes on võlgnikul seadusest tulenev ülalpidamise kohustus. Tagasinõutavat vara ajutine haldur ei tuvastanud (

§ 108lg 2 mõistes), samuti ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise 2

(4)2-19-12203 halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt järelemõtlematu laenude võtmine ja varasemate laenumaksete tasumiseks uute laenude võtmine. Kuigi makseraskused tekkisid mais 2019, siis oli ajutise halduri hinnangul jõukohaste laenude maht täis juba hiljemalt 2018.a keskel ja hilisem laenude võtmine vaid süvendas maksejõuetust. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. 06.09.2019 ärakuulamisel jäi võlgnik avalduse juurde ja taotles pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur toetas avaldust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Kaira Västriku pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 40 204,65 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Võlgnikule vara ei kuulu. Võlgnik on asunud 21.08.2019 tööle õpetajana kuupalgaga 1000 eurot kuus (bruto). Võlgnikul on kaks alaealist last, kelle suhtes on võlgnikul seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on antud juhul järelemõtlematu laenude võtmine ja varasemate laenumaksete tasumiseks uute laenude võtmine mõistmata, et laenude tasumiseks vajalikud vahendid puuduvad. Kuigi makseraskused tekkisid võlgnikul mais 2019, siis ajutise halduri aruande kohaselt oli jõukohaste laenude maht täis juba hiljemalt 2018 keskel. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele.

Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxxeurose tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja

§ 23

lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 05.09.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot 3

(4)2-19-12203 (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes

§ 171

lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks

§ 171lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine.

Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.