KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mail 2019. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-180 Menetleja Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Kelly Kasepuu V

223 lg. 1 alusel rahatarhviga 125 TÜ ,s.o 500 €,

§ 223

lg.2 alusel lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

§ 236lg.

1 alusel karistati Rainer Teppi 125 TÜ ,so. 500 € rahatrahviga,

§ 236

lg.2 alusel karistati ka lisakaristusega –mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsuse kohaselt olid väärteod toime pandud 18.09.2018 kell 00:27 Harjumaal X vallas, X alevikus X juures. Teokirjeldus: Rainer Tepp juhtides mootorsõidukit ei kohaldanud sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ,mistõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis sisse X hoonesse ning lahkus sündmuskohalt teavitamata õnnetusest politseid. Liikusõnnetusega tekitati varaline kahju A.E.OÜ-le. ( t. 50). Rainer Tepp kaitsja Anu Vilt esitas otsusele kaebuse Harju Maakohtule, kust kaebus saadeti lahendamiseks Tartu Maakohtule. Kaebuses taotleti otsuse osalist tühistamist- Rainer Teppi karistamises

§ 169

ja 236 lg1 alusel ; kergendada karistust ning jätta kohaldmata lisakaristus ( tl. 1-3). Kaitsja rõhutas kohtuistungil, et kahju suurus on praegu välja selgitamata, millest tulenevalt ei saa seisukohta võtta süüteoga tekitatud varalise kahju suuruse kohta. PPA Lõuna prefektuur ei pidanud kaebust põhjendatuks ning oli seisukohal , et väärtegu on tõendatud ning ka menetlusalune isik Rainer Tepp on oma ütlustes 23.11.2018 politseile tunnistanud, et sõitis sõidukiga vastu X maja seina; kui kokkupõrge toimunud, otsustas jätta sõiduki hotelli parklasse ja lahkuda, kohapeale politseid tema ei kutsunud( tl. 14). Varaline kahju on tekitatud, mis on nähtav sündmuskohal tehtud fotodest. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb

§ 169lg.

5 kirjeldatud kohustusi vaadata koosmõjus

§ 169lg.

4 p. 4,

1. Toimiku matajalidest nähtuvalt on varalise kahju saajaks mitte X nagu kaebuses on märkinud advokaat Anu Vilt, vaid A.E.OÜ. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, isikut, seda et tema varasemad trahvid on tasumata. Lisakaristuse määramisel on PPA arvestanud seda ,et isik pani toime kaks enamohtlikku rikkumist ning varasemad karistused ei ole temale mõjunud. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kõiki faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid, mis on olnud aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Kohus tuvatas, et väärteomenetlus on viidud läbi nõuetekohaselt. On koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll 18.09.2018 kell 8.50- 9.00.Vaatlusprotokollis on fikseeritud sündmuskoht, asjaolud, mõõdetud sõiduki rehvijäljed, pidurdudjäljed, kirjeldatud X kaupluse seina, seina vigastusi; kirjeldatud sõidukit Jeep Cherokee , sõiduki vigastusi, lisana on esitatud kohtule fototabelid sündmuskohast( tl. 17) Fototabelid (tl. 18-33 ) kirjeldavad X kaupluse seina olulisi vigastusi ning ühtlasi ka Rainer Tepp` poolt avariiga kahju tekitamist. Fototabelitelt on näha, et ka kaupluse sisustus on avariiga osaliselt segi paisatud – ümber on kukkunud kaubariiulid ning palju hinnalisi alkohoolse joogi pudeleid on purunenud ning kahju on tekitatud ka alkoholi kui kauba hävimisega. Fototabelitelt on näha hoone välisseina olulisi kahjustusi. Seega on fototabelilelt nähtav, et avariiga tekitatud kahju majaseina taastusremondi näol on oluline summa. 2 PPA poolt koostatud skeem juhtum kohta( tl. 34 )viitab avarii toimumise mehhanismile – sõiduki trajektoorile hoonesse sõitmisel. Tõendatud kahju suurust kinnitab ka kohtu poolt asja juurde võetud Eesti Liikluskindlustuse Fondi Hüvitamisotsustus 16.10.2018 kauba hävimisest tekkinud kahju X €( tl. 73) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi Hüvitamisotsustus 22.10.2018 ( tl. 72) summas X € ,mis kätkeb X kaupluse hoone kahjustamist Rainer Tepp poolt(taasturemondi maksumust). Kahjude suurust kinnitavaks tõendiks kaupade osas on tl. 64- 69 olev purunenud kaupade mahakandmise akt, mille kohaselt Rainer Tepp poolt kauplusse sõitmisest tekitati kauba purunemise näol kahju X € ja kaupluse seina taastusremondi suuruseks on hinnatud X €. Kohtu hinnangul kaitsja seisukoht selles, et väärteoga tekitatud kahju ei ole kindlaks tehtud, on eksitav. Menetlusalune isik Rainer Tepp 14.05.2019 kohtuistungil kinnitas, et avariis tekkinud kahju üle vaieldakse ning kindlustusega käib vaidlus kahjusumma üle( tl.82), algul oli kahjusumma X €, nüüd on kahjusumma langenud X €-le. Seega nii menetlusalune isik Rainer Tepp kui ka kaitsja Anu Vilt teadsid vägagi täpselt käimasolevast vaidlusest süüteoga tekitatud kahju suuruse osas. Kohus võttis asja juurde kohtute infosüsteemist tsiviilasja X dokumendid, milles olevast vaidlusest rääkis kohtuistungil menetlusalune isik Rainer Tepp, kuid mida tema kaitsja ei soovinud kohtule avaldada, ehkki menetlusdokumendina kostja vastus on koostatud advokaadibüroos LMP ; tõsi mitte Anu Vildi poolt vaid adv. Piret Pallo poolt. Ometigi on ilmne ning loomulik, et kokkuleppel kaitsja teadis nendest tsiviilnõuetest. Seega Anu Vildi poolt avaldatu selles, et menetletava väärteoga tekitatud kahju kohta puuduvad andmed, on eksitav. Asjaolu, et kahjunõude osas käib kohtuvaidlus ei tähenda, et kahju ei ole tekitatud. Kahju tekitamise fakt ja selle ulatus on kinnitust leidnud kirjeldatud dokumentidega, väärteoasjas olevate fototabelitega , aktidega ; kahju tekitamist kinnitas kohtuistungil ka menetlusalune isik Rainer Tepp. Menetlusaluse isiku Rainer Teppi ütluste protokolliga( tl 47-48 ) ja tema ütlustel kohtus oli tema see isik, kes sõitis sõidukiga Jeep Cherokee X alevikus X X kaupluse seina. Rainer Teppi ütlustel ta oli katsetanud sõidukiga tagaveoga libisemist ning kaotanud sõiduki üle kontrolli, mistõttu tema poolt juhitav sõiduk Jeep Cherokee sõitis vastu maja seina. Politseid ta ei kutsunud ning otsustas lahkuda, jättes avariilise sõiduki lähedusse hotelli parklasse. Sõiduki vaatlusprotokoll ( tl. 35-37) koos lisadega kinnitab Rainer Tepp poolt juhitud sõiduki Jeep Cherokee nr. XXX vigastusi samuti nagu need on fototabelitelt nähtavad. Sõiduki vasaku esiporitiival on ultuslikud vigastused – iseloomulikud kokku põrkamisega teise objektiga. Sõiduki taustkontroll( tl. 38 – 40 ) kinintab , et sõidukil Jeep Cherokee reg. nr. XXX oli kehtiv ülevaatus, mis kinnnitab ,et sõiduk oli tehniliselt korras. Tunnistaja K.T., keda kaitsja Anu Vilt kohtus vahetult ei soovinud üle kuulata,avaldatud ütlused ( tl. 42) kinnitavad, et 18.09.2018 öösel oli X X kaupluse seina sisse sõidetud ning temale kui A.E.OÜ X X kaupluse juhatajale teatati sellest 18.09.2018 kell 7:32 telefonilt
2. Ta oli tulnud sündmuskohale, andis teavet A.E.OÜ turvajuhile, A.E.OÜ ketijuhile M.U.le Valvekaamera lindistust jälgides tuvastati, et auto oli 00:27: 41 sõitnud vastu majaseina. Tekitatud kahju täpne suurus tehakse inventuuriga kindlaks (tl. 42-43). PPA Lõuna prefektuuri poolt vormistatud väärteoprotokoll 23.11.2018 on kooskõlas ajas kogutud tõenditega kooskõlas; süüteokirjeldus ja väärtegude kvalifikatsiooonid on vastavad( tl. 49). 3 Menetlusalusele isikule Rainer Teppile on tutvustatud eelnevalt VTMS § 19 toodud menetluslikke õigusi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga; ta on saanud olla oma süüasja menetlemise juures. Rainer Tepp on väärteoprotokolli kirjutanud, et kahetseb ning soovib otsust oma e-postile. Väärteoprotokolli on märgitud tõendina LÕ akt, tunnistaja ülekuulamise protokoll, fototabelid, vaatlusprotokoll. PPA Põhja prefektuuri poolt
3. 12.2018 vormistatud väärteotsuses on süüteokirjeldus vastvuses väärteoprotokolliga, osundatud on tõenditele, mille põhjal väärteootsus langetati; on välja toodud väärtegude kvalifikatsioonid, analüüsitud süütegusid; samuti osundatud tõenditele; käsitletud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti põhjendatud karistuse valikut ( tl. 50-51). Kohtule esitatud karistusregistri teade( tl. 51-52) tõendab, et Rainer Tepil (Tepp) on varasemaid liiklusrikkumisi ,mille eest on rahatrahvid tasumata. Seda kinnitab ka PPA Lõuna prefektuuri poolt kohtule esitatud tl. 79 asuv õiend Rainer Tepi(Tepp) karistuste täitmise kohta. Eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et Rainer Tepp 18.09.2018 kell 00:27 Harjumaal X vallas, X alevikus X juures juhtides mootorsõidukit Jeep Cherokee, ei kohaldanud sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, mistõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis sisse X X hoonesse, tekitas ilmse varalise kahju ning lahkus sündmuskohalt teavitamata õnnetusest politseid. Liikusõnnetusega tekitati varaline kahju A.E.OÜ-le. Rainer Tepp rikkus Liiklusseaduse 50 lg.3 p. 2 nõuet- ei valinud oludel vastavat sõidukiirust; rikkumine sanktsioneeritav Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel- Rainer Tepp oma teoga tekitas materiaalse kahju. Samuti lahkus ta sündmuskohalt rikkudes

§ 169lg.

5, § 169 lg.4 p.4,5 nõudeid /Liiklusseaduse § 236 lg. 1- Ei teatanud liiklusõnnetusest politseile olukorars, kus see oli nõutav , sest avariiga oli tekitatud varaline kahju. Kohtus Rainer Tepp selgitas, et on Jeep Cherokeega palju liigelnud. Temal oli X juues olev avar ala tundunud olevat hea koht rallimiseks, auto proovimiseks. Kohtu hinnangul oli tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Rainer Teppi kinnitusel oli tema juhitav sõiduk tehniliselt korras ja tema sõidukogemused head. Seega Rainer Tepp, tehes hoone läheduses katsesõitu, pidanuks arvestama olukorraga, mis võib tekkida kui tavapäratuid juhtimisvõtteid kasutada. Mootorsõiduki juht kui suurema ohu allika valdaja vastutab Võlaõigusseaduse § 1057 alusel tema poolt tekitatud kahju eest. Seega vastutab Rainer Tepp tema poolt tekitatud kahju eest tsiviilkorras mille üle on praegu kohtuvaidlus. Samuti on tõendatud Rainer Teppi süü pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt lahkumises ning avariist mitteteatamises- Liiklusseaduse § 169 lg.4 p.4/

§ 169lg.

5 nõuete rikkumises. Nimelt kinnitavad menetlusaluse isik Rainer Teppi ütlused PPA Lõuna prefektuurile ( tl.47) , et tema pärast avariid politseid ei kutsunud ning lahkus, jättes avariilise sõiduki sündmuskoha lähedusse. Rainer Tepp nägi hoone väliseid kahjustusi pärast avariid kohe , hoone sisemisi kahjustusi ta ei tajunud; ta läks järgmisel päeval pärast lõunat sündmuskohale( ütlused kohtus tl. 83). Kohtu hinnangul näitab Rainer Teppi selline käitumine, et Rainer Tepp hoolimatult ei soovinudki sündmuskohal toimunust teatada, ehkki seadus kohaselt pidi ta avariist teatama , sest tekitas avariiga materiaalse kahju – hoone välised vigastused olid temale autolaternate vihus nähtavad. Samuti ei läinud ta tagasi kohe esimesel võimalusel sündmuskohale, vaid hoolimatusest läks sündmuskohale alles järgmise päeva pärastlõunal. On eeldatav, et siis juba PPA otsis avarii toime pannud sõidukijuhti Rainer Teppi. Seega ei ole kaitsja väide selles et Rainer Tepp ei püüdnud kuidagi enda isikut varjata ning tuli sündmuskohale järgmisel päeval tagasi küll siin argumendiks.

§ 169lg.

4 p. 4, 5,§ 169 lg. 5 alusel ei oleks Rainer Tepp tohtinud sündmuskohalt lahkuda. Rainer Teppil oli võimalus teatada toimunust politseile ,kuid ta ei teinud seda. 10 a. staažiga mootorsõidukijuht ei saa end vabanda teadmatusega liiklusseaduse nõuetest. 4 KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisele lausele vastavalt arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Rainer Teppi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõistes arvestab kohus Rainer Tepp poolt avaldatud kahetust. Eelneva kõrval iseloomustab Rainer Teppi süü suurust veel tema enda suhtumise intensiivsus teosse, nimelt see, et ta pani avarii toime toime kaudse tahtlusega- möönis et oma tegevusega võib tekitada ettenägematu olukorra, sõiduki üle kontrolli kaotada; sündmuskohalt lahkus, jättes teatamata õnnetusest aga otsese tahtlusega. Rainer Teppi poolt toimepandud väärteod viitavad isiku hoolimatusele ning PPA Põhja prefektuuri poolt on need sanktsioneeritud vastavuses tegude raskusega, arvestatud ka kergendavat asjaolu. Kohus on seisukohal et Rainer Teppile on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, sest isikul on varasemaid liiklusrikkumisi ning rahatrahvid ei ole piisavalt Rainer Teppi suutnud mõjutada liiklusrikkumistest hoiduma. Seega põhikaristustega ei ole olnud võimalik Rainer Teppi distsiplineerida. Seetõttu ongi põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Ei esine KarS § 481 lg. 1 toodud asjaolusid mis väldiksid lisakaristuse kohaldamise. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud põhikaristused ja ka lisakaristused ei ole Rainer Teppile süüd ning karistuse eesmärke arvestades ülemäärased ning need karistused tuleb jätta muutmata. Lähtudes eeltoodust tuleb Rainer Tepp`i ja tema kaitsja Anu Vilt` kaebus PPA Põhja Prefektuuri 17.12.2018 otsusele väärteoasjas 2302,18,010035 jätta rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Menetluskulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel Rainer Teppi kanda. Kohtule ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusi esitatud. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5