KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 28. mai 2019 Kriminaalasja number 1-18-8738 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Krimi

§ 127

lg 1,

§ 1043ja § 1045 alusel rahuldati kannatanu tsiviilhagi täielikult ja mõisteti Ü.

Pastlalt välja K.P. u kasuks 414,67 eurot.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 15.07.2018 viibisid nii kannatanu T.P. kui ka süüdistatav Ü. Pastel Ü. Pastla elukohas, s.o XXX , Tartu asuvas korteris, kus tarvitasid koos alkoholi. Vaidlus puudub selleski, et ühine alkoholi tarbimine päädis sellega, et Ü. Pastel tekitas kannatanule T.P. ule noavigastuse, mille tagajärjel T.P. suri sündmuskohas.
2. Maakohus analüüsis süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi, tunnistajate J.K. i ja V.P. ra ütlusi, toimikus olevat patrullilehte ja sündmuse protokoll-arvestuskaarti, 16.07.2018 ja 18.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolle, milles on vaadeldud kannatanu T.P. u ja Häirekeskuse vahelisi kõnesid, 15.07.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, 31.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli, 31.08.2018 ekspertiisiakti nr 18E-GE
4. Vaidlus on, kas Ü. Pastel lõi 15.07.2018 kannatanut T.P. ut noaga, tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil või tegutses ta hädakaitseseisundis, tõrjudes T.P. u poolset rünnet või kas Ü. Pastlal esines kannatanut noaga lüües tugev hingelise erutuse seisund, kuna T.P. oli vahetult enne käitunud Ü. Pastla suhtes agressiivselt, s.o kas rünnanud teda füüsiliselt või solvanud sõnaliselt. 5.
5. Korteris toimunu ja T.P. u surmani viinud asjaolude osas ei ole maakohtu hinnangul võimalik kasutada kannatanu K.P. u, tunnistaja T.K. i ja ka tunnistajate J.K. i ja V.P. ra ütlusi, kuivõrd nimetatud isikud ei ole sündmust pealt näinud. Lisaks sellele ei pea kohtukoosseis tunnistaja M.K. i ütlusi usaldusväärseiks selles osas, mis puudutab tema poolt Ü. Pastla korteri juures käimist. Nimelt nähtub kannatanu K.P. u ütlustest, et M.K. käis tema juures 16.07.2018 mitte 15.07.
6. Kannatanu sõnul pidi M.K. minema 15.07.2018 Ülo juurde oma jalgratta järele, kuid ei läinud, kuna väljas oli nii palav. Seetõttu läks M.K. järgmisel päeval. Kui M.K. 16.07.2018 kannatanu juurde tuli, küsis ta kannatanu sõnul tema isa kohta. Kuigi tunnistaja M.K. kinnitas, et kui Ü. Pastel temalt 15.07.2018 hommikul küsis, kuna ta oma jalgrattale järele tuleb, ütles ta Ü. Pastlale, et täna ta igatahes ei tule. Seejärel aga selgitas M.K. , kuidas ta siiski otsustas 15.07.2018 minna, läks bussiga Ülo juurde, see oli kella 13 ajal, ning kuigi ta koputas ümberringi akendele ja läks teisele poole maja ning nägi sealt aknast ette tuppa. Liikumist ei olnud. Esiti ta mõtles, et nad võib-olla polegi seal, et läksid hoopis T.P. poole Kesk tänavasse, et seal aias tore istumine tavaliselt, siis läks ta ka sinna. Kuna ta ei leidnud kedagi läks lihtsalt 2 minema. Ta proovis ka mõlemale helistada, aga keegi ei võtnud vastu. Jalgratta tõi ära, kui kõik oli juhtunud. 5.
7. Kahtlust, et tunnistaja M.K. tõepoolest 15.07.2018 Ü. Pastla korteris käis, mis omakorda tekitab M.K. i ütluste usaldusväärsuses kahtluse, süvendavad ka asitõendi vaatlusprotokollid T.P. u suhtluse kohta Häirekeskusega. Nimelt, nagu juba märgitud, siis suhtles T.P. 15.07.2018 Häirekeskusega kell 13.41, kell 13.53, kell 13.58 ja kell 14.
8. Ehk siis on selge, et kui tunnistaja M.K. oleks kella 13 ajal Ü. Pastla korteri juurde jõudnud, oleks süüdistatav Ü. Pastel ja T.P. pidanud veel korteris viibima ning M.K. oleks pidanud neid seal nägema. Eriti, kui võtta siinkohal arvesse süüdistatava Ü. Pastla ütlusi, mille kohaselt võis T.P. minna uue viinapudeli järele kella 12.30 ajal ning ta võis ära käia 15 minutit. Sellel ajal, kui T.P. ära käis, ei teinud Ü. Pastel enda sõnul suurt midagi, istus ja tegi suitsu. Seega tekib eeltoodu pinnalt kohtukoosseisul kahtlus, et M.K. tegelikult ei käinud 15.
9. Ü. Pasteli korteri juures. Kuivõrd nimetatud kahtlusi ei ole võimalik ümber lükata, pidas maakohus selles osas M.K. i ütlusi ebausaldusväärseiks ning jätab need selles osas tõendikogumist välja. Seda enam, et süüdistuse tõendamise seisukohalt need tähtsust ei oma, kuivõrd neist nähtuvalt ei ole M.K. Ü. Pastlale süükspandavat tegu pealt näinud. Samuti ei pea kohtukoosseis võimalikuks kasutada M.K. i ütlusi, milles ta iseloomustas kannatanu T.P. ut, sest kuigi tunnistaja püüdis jätta muljet justkui oleks ta T.P. uga pidevalt suhelnud, see tema ütluste pinnalt tegelikult nii ei olnud. Pigem võis M.K. i ja T.P. u viimase aja suhtlust pidada harvaks, kuivõrd M.K. avaldas, et 2017 käis ta T.P. u juures üks kord ning 2018 käis ka üks kord, s.o siis, kui enda sõnul käis esiteks Ü. Pastla korteri juures, misjärel läks T.P. u elukohta. Teised kirjeldatud suhtluskorrad jäävad oluliselt varasemasse aega. Liiatigi ei saa nende ütluste pinnalt tegelikult teha järeldusi T.P. u võimaliku agressiivse käitumise kohta, kuivõrd pigem nähtub neist, et tunnistaja M.K. i sõnul võis T.P. öelda inetusi, aga kunagi ei ole olnud niimoodi, et ta oleks kallale läinud. 5.
10. Süüdistatav Ü. Pastel selgitas kohtuistungil, kuidas nad viibisid T.P. uga korteris kahekesi ning nad istusid diivanil – üks ühel ja teine teisel pool diivanit. Laual oli arvuti, mis kuulub talle ning tema istus arvuti taga. T.P. istus teises diivani otsas. Kui T.P. teise viinapudeli toomise järel tagasi tuli, istusid nad samamoodi. T.P. hakkas toodud viinapudeli eest temalt raha küsima. Tema ütles, et tal ei ole raha ja pension on väike. Siis arvas T.P. , et võtaks raha ema käest. Tema ütles, et tema emal ka ei ole. Seejärel ütles T.P. , et võtaks vanaema käest. Vahepeal käis T.P. väljas helistamas ja tagasi tulles istus uuesti diivanile. Neil tekkis T.P. uga tüli, kuna T.P. nõudis ikka, et ta maksaks viinapudeli kinni. Ta ei mäleta, et neil oleks muul teemal peale viina konflikti olnud. Selle, et konflikt tekkis viinarahast, sai ta hiljem emalt teda. Ema ütles, et ta olevat talle öelnud, et T.P. ründas teda, nõudis raha ja tema kaitses ennast ning T.P. vist sai viga. T.P. tuli talle kallale, hakkas teda lööma. Ta ei lugenud, palju kordi T.P. teda lõi. Tema istus ikka arvuti taga diivani peal, so seina pool. T.P. tuli selleks püsti, et teda lüüa, seisis püsti tema ees. Löögid tabasid teda pähe, kehasse ja igale poole. Ta ei oska öelda, kas T.P. löökide tulemusena talle vigastusi tekkis. Tollel momendil ta ei vaadanud ja ei näinud. Üks moment sai ta T.P. endast eemale lükata. See oli lühike distants. Midagi ta ütles, et lõpeta ära. Siis ründas T.P. uuesti ja tuli talle uuesti peale. T.P. rünnaku tõrjumiseks jõudis ta enne seda laua pealt arvuti kõrvalt noa haarata ja T.P. suunas ette panna. Käsi noaga võis olla ülespoole. T.P. vajus sellele noale otsa lihtsalt. T.P. vajus tema peale ja ta lükkas T.P. enda pealt eemale diivanile. Sellega lõppes kaklus või rünne. Ta ei saa aru, miks T.P. jätkas rünnakut, kui ta nägi, et ta (Ü. Pastel) kaitseb ennast noaga. Ta ei oska arvata, kas T.P. nägi, et ta noa võttis, kuigi ta tema poole vaatas. Ta ei tea, mida T.P. nägi. T.P. tuli ikka talle peale. Ta ei mäleta, miks ta ütles Häirekeskusele, et ei soovi, et keegi T.P. t elustama tuleks. Ta oli väga solvunud ja pahane T.P. peale, et T.P. talle peksa andis. Kui T.P. uuesti tema poole suundus ja ta noa võttis, oli tema eesmärgiks takistada teistkordset rünnakut. Mitte mingil juhul ei tahtnud ta T.P. le viga teha. 3 Ta tahtis, et T.P. talle rohkem kallale ei tuleks. Ta ei lükanud T.P. t teist korda eemale, kui T.P. uuesti tema poole tuli, kuna vaatas, et sellest ei ole tolku, et T.P. jõud käis tema omast üle. T.P. vajus talle peale ja ta suunas ta lihtsalt sinna kõrvale, et T.P. talle peale ei kukuks. T.P. vajus sinna kõrvale, nii nagu fotodel on. Rohkem ta sealt enam ei liikunud. Edasi helistas ta Päästeametisse ja emale. Seda, kuhu nuga jäi, ta siis ei teadnud, nüüd teab. Nuga oli põrandal maas. Ta ei tea, kuhu see jäi, kui ta lükkas kannatanut. Ta ei mäleta esimest ülekuulamist ja seda, kas ta rääkis, kuhu nuga jäi. 5.
11. Süüdistatava Ü. Pastla ütlustes esinevate vastuolude tõttu avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel Ü. Pastla 16.07.2018 ülekuulamise protokollist lk 160 kokku 4 lauset: Sellest hoolimata tuli T.P. ikka minu poole ja põhimõtteliselt vajus ise noa otsa. Seejärel vajus T.P. minu kõrvale diivanile. Ta vajus minust paremale diivanile aga mis asendis täpselt, ma ei mäleta, nuga jäi talle minu arust rindu ja välja ma seda ei tõmmanud. Päris kindel ma muidugi ei ole. Seejärel selgitas Ü. Pastel, et ju ta ei väljendanud ennast eeluurimisel õigesti, saadi valesti aru. Tema ütlused on õiged selles osas, et ta suunas T.P. enda pealt ära. Õige on ka see, et esialgsel ülekuulamisel ta konflikti põhjust ei mäletanud. Tema ema sai sellest siis teada, kui ta talle helistas, siis ta ütles ja tema sai emalt teada, mida ta talle ütles. 5.
12. Kohtukoosseis asus seisukohale, et süüdistatava ütlusi selles osas, et kannatanu T.P. oli agressiivne ning ründas teda, ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 15.07.2018 T.P. u ja Häirekeskuse vahel toimunud suhtlusega, surnu ekspertiisiaktiga, eksperdi Jana Tuusovi poolt kohtuistungil antud ütlustega ning ka 15.07.2018 isiku läbivaatuse protokolli ja 03.10.2018 isiku ekspertiisiaktiga. Kannatanu T.P. u poolt Häirekeskusesse helistamist tõendavad 16.10.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud XXX , Tartu korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung. Kõnelogist on näha, et Häirekeskuse numbrile 110 on helistatud 15.07.2018 kell 13.42 ja kõne on kestnud 2 minutit 25 sekundit. Nimetatud telefon kuulus kannatanu K.P. u ütluste kohaselt T.P. ule, kuna kannatanu sõnul töötas tema isa T.P. ISS-is ning see telefon on 17.10.2018 tagastatud ISS Eesti AS-ile. T.P. tegi esimese kõne Häirekeskusele 16.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 15.07.2018 kell 13.
13. Kõnes selgitab ta, kuidas talle lasi teine inimene pipragaasi paar minutit tagasi. T.P. u sõnul jookseb tal silmadest vett ning silmad kipitavad. Kõnes üritab T.P. selgitada Häirekeskuse töötajale ka oma viibimiskohta. 16.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati T.P. ule 15.07.2018 kell 13.53 Häirekeskusest tagasi, kuna kiirabi otsis teda. Kõnest selgub, et T.P. asub kuskil Kastani tänaval. Antud kõnes on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ütleb „Lõpeta ära, kurat! Kes see küsib? Kas sa tahad uuesti laksu saada?“ ja kui T.P. avaldab Häirekeskuse töötajale, et uks on kinni pandud igalt poolt ja ta ei oska välja minna, on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ütleb „Lõpeta ära, või saad tera!“. Kui Häirekeskuse töötaja küsib, kas T.P. ul on kiirabi poolt abi vaja, on kuulda taustal meesterahva hääl „Lõpeta ära!“ , misjärel ütleb T.P. , et tal on ikka abi vaja. Edasi on kuulda taustal meesterahva häält „Kellega sa räägid? Ma lasen sulle seda, kellega sa räägid noh?“, misjärel on taustal kuulda sõnelemist ja korduvalt küsimist „kellega sa räägid“. 18.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati T.P. ule 15.07.2018 kell 13.58 Häirekeskusest tagasi, et küsida, kas T.P. teab, kus ta on. Kõnes üritab Häirekeskuse töötaja teha kindlaks T.P. u asukohta ja lõpuks ütleb T.P. , et ta on Kastani 72 aadressil. T.P. avaldab kõnes, et tal on silmad vett täis. Viimane T.P. u ja Häirekeskuse vaheline telefonikõne on fikseeritud 18.07.2018 asitõendi vaatlusprotokollis, millest nähtuvalt helistati T.P. ule Häirekeskusest tagasi 15.07.2018 kell 4 14.09 ning selgitati, et kiirabi on Kastani 72 aadressil, aga teda ei ole seal. Edasi on järjekordselt vestlus T.P. u asukoha osas, misjärel kõne lõpus ütleb Häirekeskuse töötaja T.P. ule, et viimane sõidutab kiirabi edasi-tagasi, teeb kiirabile tühisõitu, misjärel küsib, kas T.P. ul on abi vaja. T.P. avaldab seepeale, et ei ole. 5.
14. Kohtukoosseis, kuulanud asitõendi vaatlusprotokollides kajastatud T.P. u ja Häirekeskuse vahelisi telefonikõnesid ka vahetult kohtuistungil, on seisukohal, nagu juba märgitud, et T.P. oli Häirekeskusesse helistades suhteliselt ebaadekvaatses seisundis. Kõnesid kuulates on selge, et T.P. ei ole võimeline Häirekeskusega suheldes tihtipeale saama aru Häirekeskuse töötaja küsimustest ning ei ole võimeline andma ka adekvaatseid vastuseid, sh enda võimaliku asukoha kohta, et kiirabil oleks võimalik tulla talle abi osutama. Kohtukoosseisu hinnangul oli kannatanu selline seisund ilmselt põhjustatud temal esinevast alkoholijoobest. 03.10.2018 surnu ekspertiisiaktis sedastatu kohaselt oli etanooli sisaldus kannatanu veres 3,32 mg/g kohta ning uriinis 4,02 mg/g kohta. Ühtlasi raskendas kannatanu olukorda ka tema Häirekeskusesse pöördumise põhjus, s.o asjaolu, et talle oli pipragaasi näkku lastud. 5.
15. Tunnistajad J.K. ja V.P. er kinnitasid ütlustes, et XXX , Tartu korteris tundsid nad gaasi lõhna. 18.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võeti Ü. Pastla kinnipidamise käigus tema taskust ära pipragaas „Vipis“. Kuigi Ü. Pastel kohtuistungil antud ütlustes pipragaasi kasutamist T.P. u suhtes ei välistanud, aga seda ka üheselt ei kinnitanud, on kohtukoosseis seisukohal, et pipragaasi lasi T.P. ule näkku just Ü. Pastel. Antud järeldusele jõudis maakohus seetõttu, et kui T.P. avaldas kell 13.41 alanud kõnes Häirekeskuse töötajale, et talle lasti gaasi näkku, siis kell 13.53 alanud kõnes on taustal kuulda meesterahva hääl, mis ähvardab uuesti „seda“ lasta. Arvestades viidatud kõnede sisu ning seda, et pipragaas võeti kinnipidamise käigus ära Ü. Pastlalt, on kohtukoosseis seisukohal, et „selle“ all pidas Ü. Pastel silmas pipragaasi, mida ta ähvardas uuesti T.P. ule näkku lasta. 5.
16. 03.10.2018 surnu ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt võis T.P. u surm saabuda 15.07.2018 ning tema surma põhjuseks on vasakusse rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südame-südamepauna vigastusega, vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerepiirkonnas on tekitatud ühest löögist teravaservalise lõikevahendiga, näiteks noaga või muu sarnase esemega. T.P. ul sedastatud kehavigastused on tekitatud lühikest aega (mõõdetav orienteeruvalt kuni 5-10 minutiga) enne surma saabumist. T.P. u kehaasend võis vigastuste tekitamise hetkel olla nii istuv, selili lamav kui seisev. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on elupuhune vigastus. T.P. u kohtuarstlikul lahangul sedastatud kehavigastus – vasakusse rinnaõõnde tungiv südant vigastav torke-lõikehaav – põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma. T.P. u surnukehal tüüpilisi enesekaitsevigastusi ei sedastatud. 5.
17. Kohtukoosseis on seisukohal, et nimetatud vigastused tekitas Ü. Pastel T.P. ule tahtlikult tema tapmise eesmärgil, mitte T.P. u poolt lähtuvat rünnakut tõrjudes. Nagu juba märgitud, siis oli T.P. Häirekeskusesse tehtud kõnedest nähtuvalt ebaadekvaatses seisundis. Samas on kõnedest kuulda, kuidas taustal räägib meesterahvas, kelleks on kohtukoosseisu hinnangul Ü. Pastel. Seejuures on kuulduvast selge, et Ü. Pastel on ärritunud olekus, tahab teada, kellega T.P. räägib ning ähvardab T.P. ule nii laksu anda, „seda“ ehk pipragaasi lasta ning samuti ähvardab, et kui T.P. ära ei lõpeta, saab ta tera. Seega ei ole kõnedest kuuldu pinnalt võimalik järeldada, et T.P. oleks olnud agressiivne, pigem on selge, et juba enne süüksarvatava teo toimepanemist oli Ü. Pastel selgelt agressiivselt meelestatud, ähvardades kannatanut vägivalla kasutamisega. Lisaks ei ole kohtukoosseisu hinnangul asjas ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik teha järeldust, et T.P. ründas pärast Häirekeskusega olnud telefonikõnesid Ü. Pastlat, mistõttu Ü. 5 Pastel pidi edasiste rünnete tõrjumiseks võtma noa. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita seejuures sedagi, et Ü. Pastel oleks nimetatud noa lihtsalt kätte võtnud, oma käe T.P. u suunas ettepoole suunanud, misjärel oleks T.P. nimetatud noale lihtsalt otsa vajunud või kukkunud. Ü. Pastla suhtes on 15.07.2018 algusega kell 20.30 viidud läbi isiku läbivaatus ning protokollis on Ü. Pastlal sündmuse järel esinenud vigastusi fotografeeritud. Protokollis sisalduvate fotode kohaselt oli Ü. Pastlal mõlema õla piirkonnas näha marrastust ja hematoomi; paremal käel oli nahamarrastusi; parema külje alaosas oli näha marrastust; vasakpoolsel küljel oli õlal näha kriimustust ja külje alaosas punetust; vasaku käe randmel oli näha nahamarrastust. Lisaks on Ü. Pastlal esinenud vigastused fikseeritud 03.10.2018 isiku ekspertiisiakti lisaks olevatel fotodel. Maakohus pidas Ü. Pastla ütlusi T.P. u poolt tema ründamise kohta mitteusutavaks põhjusel, et kuigi Ü. Pastel selgitas antud ütlustes, kuidas ta pareeris T.P. u poolseid lööke käsi näo ette pannes ning kuidas löögid tabasid teda siiski pähe, kehasse ja igale poole, ei sedastatud temal 03.10.2018 isiku ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kohtuarstlikul läbivaatusel tüüpilisi enesekaitsevigastusi. Vigastused on tekitatud orienteeruvalt mitte vähem kui 1-2 kuni 4 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et 15.07.
18. Need vigastused on tekitatud tömbi vägivallaga. Vigastused näol, õlgadel ja parema kämbla sirutuspinnal võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisel/löömisel vastu sarnaseid esemeid/pindu. Võttes arvesse vigastuste – nahaaluste verevalumite ja nahamarrastuste paiknemist mõlema õlaliigese eespinnal, ei saa täielikult välistada nende tekkimist näiteks kannatanu ülakeha-õlgade surumisel ja samaaegsel hõõrdumisel vastu põrandat või mõnda muud sarnast kõva pinda. Vigastused randmel võivad olla tekkinud hõõrdumisest vastu kõvasid tömpe pindu, näiteks käeraudu. Nahaalune verevalum paremal põlvel võib olla saadud mitte vähem kui 3-5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et löömisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda, eset. Maakohtu hinnangul, kuigi Ü. Pastel üritab jätta muljet, justkui oleks kannatanu T.P. teda rünnanud, tõendab 03.10.2018 isiku ekspertiisiaktis tema vigastuste kohta antud eksperdiarvamus pigem, et nimetatud vigastused ei tekkinud T.P. u poolse ründe tulemusena, vaid Ü. Pasteli kinnipidamisel patrullpolitseinike J.K. i ja V.P. ra poolt, kuivõrd Ü. Pastlal tuvastatud vigastused on iseloomulikud vigastustele, mis võivad tekkida isiku kinnipidamisel, kui isik osutab vastupanu ning politseiametnikel tuleb tema suhtes jõudu kasutada. Maakohtu sellist seisukohta kinnitavad ka politseiametnikest tunnistajate J.K. i ja V.P. ra ütlused. Nimelt selgitas J.K. istungil, et kui Ü. Pastel talle ja V.P. rale ukse avas, siis ei näinud ta Ü. Pastlal mingeid kehavigastusi ning ka V.P. er kinnitas, et korterisse sisenemise momendil ei näinud ta Ü. Pastlal ühtegi drastilist kehavigastust, mis oleks meelde jäänud. Edasi kirjeldasid mõlemad tunnistajad, kuidas Ü. Pastel osutas vastupanu, kui V.P. er soovis talle käeraudu paigaldada, sh, kuidas tekkis rüselus, kuidas V.P. er heitis/viskas Ü. Pastla suuremasse koridori, korterist välja ning kuidas Ü. Pastel kukkus seejärel kuidagi selili, misjärel tuli ka maas Ü. Pastla suhtes füüsilist jõudu kasutada, et saada ta kõhuli ning seejärel talle käerauad paigaldada. Seejuures selgitas V.P. er, kuidas ta Ü. Pastla käsi raudu pannes fikseeris parema põlvega Ü. Pastla pea ja surus seda tugevalt vastu . 5.
19. Lisaks lükkavad Ü. Pastla kaitseversiooni T.P. ust lähtuva ründe tõrjumiseks noa kasutamise osas ümber ekspert J. Tuusovi poolt kohtuistungil antud ütlused. Lisaks sellele, et ekspert jäi istungil enda poolt antud eksperdiarvamuse juurde, selgitas ta, et T.P. u vigastus on suunaga eest taha ja õige veidi paremale. Prokurör kirjeldas seejärel eksperdile Ü. Pastla poolt avaldatut, kuidas tema, kui tapetu teda tema ees seistes peksis, tõrjus Ü. Pastel T.P. ut endast eemale lükates ning kui tapetu ikka uuesti Ü. Pastla poole läks, jäi süüdistatav istuma samale kohale, aga võttis laua pealt noa ja sirutas kätt, milles oli nuga ülesse poole tapetu suunas, misjärel tapetu kukkus noa otsa ning süüdistatav suunas tapetu keha tagasi diivanile, et tapetu 6 ei kukuks talle peale. Pärast prokuröri kirjeldust avaldas ekspert, et siin tekivad mõned probleemid, mis muudavad vigastuse tekitamise võimalikkuse kirjeldatud viisil raskeks ja vähetõenäoliseks. Esiteks, kuna talle esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotol laud ja diivan suhteliselt lähestikku, siis järelikult pidi T.P. olema süüdistatavale toimunud ajal suhteliselt lähedal. Noa otsa vajudes on raske aga saavutada vigastust, kus nuga läbib roide. Teine asi, mis on eluliselt mitteusutav, et kui hoida nuga sirges käes ette sirutatult ja inimene vajub oma keharaskusega sellele peale, siis käsi ei jaksa ennast hoida, vaid vajub tagasi. Sellisel juhul ei saaks vigastus tõenäoliselt olla nii tõsine, roiet vigastav. Ekspert avaldas, et kuigi eksperdiarvamuses on ta öelnud, et vigastusest surma saabumiseni võis minna orienteeruvalt 510 minutit, oli see pigem 5, mitte 10 minutit. See on selline orienteeruv aeg, mis on südame vigastuse korral. Kannatanul oli südant läbistav vigastus, verejooks oli massiivne ja seega pigem on see aeg lühem, kui pikem. Seejärel küsis kaitsja, milline oleks olukord, kui laud oleks diivanist kaugemal. Eksperdi sõnul oleks sellisel juhul ruumi noa otsa tulemiseks rohkem, võibolla oleks hoog natukene suurem, jäädes aga siiski selle juurde, et lihtsalt kehaga peale tulles oleks raske roiet vigastada. Kaitsja avaldas seejärel versiooni, kui purjus inimene kaotab tasakaalu ja kukub eesoleva terariista otsa, küsides, kas siis saaks välistada täielikult sellise vigastuse tekkimise. Eksperdi sõnul täielikult välistada on inimestesse puutuvates asjades kõike väga raske, kuid sellisel kukkumisel oleks väga raske saada vigastust, mis kulgeb rindkeres praktiliselt otse eest taha. 5.
20. Kohtukoosseisu hinnangul, arvestades juba eelnevalt käsitletut, on ümber lükatud Ü. Pastla väited selle kohta, et T.P. teda ründas, mistõttu ta pidi T.P. u ründe tõrjumiseks kasutama nuga enda poolt kirjeldatud viisil. Eelnevast on selge, et kannatanu T.P. ei olnud adekvaatses seisundis ning ei olnud ka agressiivne. Seda enam, et Ü. Pastlal ei ole sedastatud enesekaitsele viitavaid vigastusi ning ekspert välistas kohtuistungil antud ütlustes T.P. ule noavigastuse tekkimise Ü. Pastla poolt kirjeldatud viisil. Ü. Pastla versiooni toimunust seab kahtluse alla ka asjaolu, et Ü. Pastel selgitas, et diivan, millel ta istus, ei olnud selline, millelt ta oleks kergelt ja kiiresti püsti saanud, kuna see oli pehme. Maakohtule tundus siinkohal pigem, et Ü. Pastel üritas oma ütlusi kohtumenetluse kestel muuta selliseks, et need läheksid tema versiooniga kokku, mitte ei rääkinud asju selliselt, nagu need tegelikult olid. Seda enam, et maakohtu hinnangul on kahtlust äratav, et osade, s.o enda jaoks soodsate asjaolude osas mäletab Ü. Pastel väga hästi toimunut, kuid endale mittesobivas osas on tal väidetavalt mäluga probleeme. Ü. Pastla versioonis, et T.P. oli vägivaldne, tekitab maakohtus kahtlus seegi, miks Ü. Pastel oleks pidanud vägivaldselt käitunud T.P. u viimase korterist väljumisel korterisse tagasi laskma. Oluliselt usutavam oleks, et Ü. Pastel ei lase agressiivsena käituval isikul korterisse naasta. Ü. Pastel aga käitus vastupidiselt. 5.
21. Arvestades asjaolu, et kriminaalasjas kogutu pinnalt ei ole tuvastatud, et T.P. oleks Ü. Pastla suhtes ründavalt käitunud, st et rünne puudub, siis ei ole asjas tuvastatav ka hädakaitseseisundi olemasolu KarS § 28 lg 1 järgi. Liiatigi jäävad Ü. Pastla väited võimaliku hädakaitseseisundi kohta ainetuks 16.07.2018 asitõendi vaatlusprotokollides sedastatu tõttu. Vaatlusprotokollides on vaadeldud Ü. Pastla poolt 15.07.2018 kell 14.34 ja kell 14.46 Häirekeskusesse tehtud kõnesid. Neist esimeses kõnes teatab Ü. Pastel, et ta tappis praegu inimese ja avaldab, et ta ei taha, et keegi teda elustama hakkab, et tal on hea meel, et ta ära tappis. Lisaks ütleb Ü. Pastel, et tal ei ole abi vaja, kuna ta tahab, et ta ära sureks. Järgmises kõnes kinnitab Ü. Pastel uuesti, et ta tappis inimese ära ja et tuldaks kohale ja võetaks ta kinni. Siinkohal väärib maakohtu hinnangul tähelepanu asjaolu, et oleks loogiline, et kui T.P. oleks tõepoolest, mida kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatud ei ole, Ü. Pastlale kallale läinud, mistõttu Ü. Pastel T.P. u ära tappis, mainiks Ü. Pastel seda juba esimeses Häirekeskusele 7 tehtud kõnes. Seda Ü. Pastel aga ei teinud, vaid avaldas esimeses kõnes ainuüksi, et ta ei taha, et keegi kannatanut elustama hakkaks, kuna ta tahab, et ta ära sureks ning tal on hea meel, et ta ära tappis. Arvestades, et Ü. Pastla teine kõne Häirekeskusele toimus esimesest pea 10 minuti hiljem ning pärast seda, kui Ü. Pastel oli helistanud oma emale (17.10.2018 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistas Ü. Pastel emale enne ja pärast teist Häirekeskusele tehtud kõnet), on kohtukoosseisu hinnangul pigem usutav, et Häirekeskusesse tehtud teise kõne toimumise hetkeks oli Ü. Pastlal kujunenud kaitseversioon hädakaitseseisundi näol. 5.
22. Eeltoodu alusel tegi maakohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 15.07.2018 kella 14.30 paiku lõi Ü. Pastel Tartu linnas XXX asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil T.P. ut ühel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades T.P. ule vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südame-südamepauna vigastusega. T.P. ule tekitatud vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus, mille tagajärjel T.P. suri sündmuskohal.
23. Subjektiivsest küljest pani Ü. Pastel talle etteheidetava teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Arvestades, et Ü. Pastel avaldas kannatanu noaga löömise järel Häirekeskusesse helistades, kuidas ta ei soovi, et kannatanut T.P. ut elustama tuldaks ning et tal on hea meel, et ta T.P. u ära tappis, ei saa väita, et Ü. Pastel ei soovinud T.P. u surma ning et see ei olnud tema eesmärgiks. Eriti arvestades, et ka juba kannatanu T.P. u poolt Häirekeskusele tehtud kõnedes ähvardas ta kannatanut kõne taustal vägivalla kasutamisega, s.o kannatanule „tera“ andmisega. Seda enam, et teist isikut tugevalt noaga elutähtsasse piirkonda, s.o südame piirkonda, lüües pidi Ü. Pastel aru saama, et tema tegevuse tulemusena saabub tõenäoliselt kannatanu surm.
24. Kaitsja leidis alternatiivselt, jäädes primaarselt hädakaitseseisundi juurde, et Ü. Pastla teo võiks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi provotseeritud tapmiseks. Maakohus oli tuvastatu pinnalt seisukohal, et Ü. Pastla tegu ei ole võimalik ega põhjendatud kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Esiteks ei ole maakohus eelnevalt tuvastanud, et kannatanu oleks käitunud Ü. Pastla suhtes solvavalt või vägivaldselt. Nimetatud käitumist või selle pinnalt tekkinud hetkelist tugeva hingelise erutuse seisundit ei ole võimalik järeldada ka Ü. Pastla poolt kohtuistungil antud ütlustest. Ü. Pastel on küll kohtuistungil rääkinud, kuidas kannatanu temalt väidetavalt viinapudeli eest raha nõudis ja kuidas ta avaldas Häirekeskusele, et tahab, et kannatanu sureks, kuna ta oli kannatanu peale solvunud, sest kannatanu oli talle peksa andnud, siis ei ole maakohtu käsutuses peale Ü. Pastla ütluste tegelikult ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kannatanu solvavat või agressiivset käitumist. Seda enam, et Ü. Pastla väited kannatanu T.P. u ründe kohta tema aadressil on eelnevalt käsitletud tõenditega ümber lükatud. Ü. Pastla poolt kohtus antud ütlustest ei nähtu tunnuseid, mis viitaksid erilise hingelise erutusseisundile. Ü. Pastel kirjeldab täpselt detailides, mis tema visiooni kohaselt toimus, ta kirjeldab rünnakut, noa võtmist, vigastuse tekitamise viisi ja käitumist peale rünnet. Nendes ütlustes ei esine n-ö musti auke, mälulünki, erilist ärritust. Tegemist on kaalutletud sündmuse kirjeldusega, mis näitaks Ü. Pastelt temale kasulikumas valguses. Ka tegu ise, üks kord noaga löömine südamesse, ei viita erilisele julmusele ning sellele, et Ü. Pastel oli endast väljas. Neil asjaoludel ning arvestades, et kohtupraktikat ei ole tugeva hingelise erutuse seisundi kindlaks tegemiseks ekspertiisi määramine kohustuslik, kuivõrd erutusseisundi tuvastamine pole ainuvõimalik ekspertiisi käigus, ei pidanud kohtukoosseis ka põhjendatuks nimetatud osas ekspertiisi määramist. Seetõttu jättis maakohus ka kaitsja sellekohase taotluse rahuldamata.
25. Ü. Pastla teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
26. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 8 Ü. Pastla puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt istungil avaldatu, et ta kahetseb, et enda kaitsmine nii õnnetult lõppes, ei ole kahetsus, mida arvestada kergendava asjaoluna. Seda enam, et tegelikult maakohus kannatanust lähtuvat rünnet, mille vastu Ü. Pastlal oleks tulnud ennast kaitsta, tuvastanud ei ole. Maakohus ei nõustunud prokuröriga, et kuna Ü. Pastel pani kuriteo toime alkoholi tarvitamisest tingituna, siis esineb KarS § 58 p-s 1 nimetatud karistust raskendav asjaolu, s.o madal motiiv. Muu madal motiiv on üldinimlikult hukkamõistetav motiiv, nt ülbus, kadedus, ihnus jms. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga selgitanud, et KarS § 58 punkti 1 kohaselt on karistust raskendavad asjaolud omakasu või muu madal motiiv. Säte sisaldab seega avatud loetelu, mis tuleb kohtupraktikas sisustada. Ehk siis karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on niiöelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab KarS § 16 lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, st mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks. Maakohus on eelnenult madala motiivi osas selgitatu valguses seisukohal, et asjaolu, et Ü. Pastel pani kannatanu tapmise toime ühise alkoholi tarvitamise käigus ja olles alkoholijoobes, ei ole seda siiski võimalik lugeda muuks madalaks motiiviks KarS § 58 p 1 mõttes. Seda seetõttu, et asjas tuvastatu pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatavat oleks kannatanut tapma ajendanud temal esinenud alkoholijoove. Seega Ü. Pastla puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Ü. Pastel on varem kriminaalkorras karistamata isik. Süü suuruse hindamisel arvestas maakohus löökide arvu, nende piirkonda, kuriteo toimepanemise vahendit, saabunud tagajärge ning seda, et sündmus toimus kannatanu ja süüdistatava ühise joomingu käigus. Ü. Pastel lõi kannatanut ühel korral rindkere, s.o südame piirkonda ning tekitas seeläbi kannatanule niivõrd rasked vigastused, mille tulemusena kannatanu suri lühikese aja möödumisel sündmuskohal. Seetõttu pidas kohtukoosseis, arvestades teo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ning saabunud tagajärje raskust, võimalikuks karistada Ü. Pastelt teise isiku tapmise eest karistusega alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega. Kohtukoosseis ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Ü. Pastla poolt karistusena reaalse vangistuse kandmise.
27. Maakohus seisukoht tsiviilhagi osas. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi T.P. u tütar K.P. summas 414,67 eurot seoses T.P. u matuste korraldamisega kantud kuludega. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis

§ 127

lg 1,

§ 1043, § 1045 alusel süüdistatavalt Ü.

Pastlalt kannatanu kasuks välja 414,67 eurot. Apellatsioon

1. Tartu Maakohtu 19.03.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Ü. Pastla kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista Ü. Pastel õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja Ü. Pastla süü ümberkvalifitseerimist KarS § 117 järgi. Otsuse jõusse jäämisel vähendada Ü. Pastlale mõistetud karistust. 9 11.
2. Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu seisukohaga, et süüdistatava Ü. Pastla ütlused ei ole usaldusväärsed, eeskätt need, mis puudutavad T.P. u käitumist. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis ning kuidas on kujunenud maakohtu siseveendumus, et kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsemad süüdistatava ütlustest. Ü. Pastla sõnade kohaselt oli T.P. agressiivne ja ründas teda. Maakohus seevastu leidis, et Ü. Pastla sellekohased ütlused on ümber lükatud T.P. u poolt häirekeskusele tehtud kõnedega, surnu ekspertiisiaktiga ja eksperdi J. Tuusovi poolt kohtuistungil antud ütlustega. T.P. suhtles häirekeskusega mitu korda, esimene neist oli kell 13.41, edasi kell 13.53, 13.58 ja kell 14.
3. Häirekeskusele tehtud kõnedest lähtuvalt teatas T.P. , et talle lasti pipragaasi näkku. Kaitsja on seisukohal, et tavapärases olukorras ei kasuta ammused tuttavad teineteise suhtes niisama vägivalda ega lase pipragaasi teisele näkku. Seega pidi pipragaasi kasutamisele eelnema mingisugune konflikt, mille tõttu Ü. Pastel niivõrd ägestus. 11.
4. Pole välistatud, et T.P. u käitumine võis muutuda alkoholi mõjul agressiivseks. Samuti tekib maakohtu järeldustega vastuolu selles, et kui hoopis Ü. Pastel oli agressiivne T.P. u suhtes, siis miks pidi T.P. peale korterist väljumist ja häirekeskusesse helistamist uuesti sisenema Ü. Pastla korterisse, kui teda oleks seal ähvardanud mingigi oht. 11.
5. T.P. u kõne häirekeskusele oli segane ja ta ei suutnud öelda oma täpset asukohta. Häirekeskuse poolt kell 13.53 tehtud kõne taustalt on kuulda teise meesterahva vahele hüüdmisi. Maakohus on seisukohal, et selleks meesterahvaks on Ü. Pastel. Tõsikindlalt ei saa väita, et selleks meesterahvaks oli Ü. Pastel, isegi kui eeldada, et see oli Ü. Pastla hääl, ei tähenda tema hüüded: ,, kellega sa räägid; lõpeta ära; lõpeta ära, või saad tera“, et T.P. ut ähvardatakse noaga löömisega. Teatud isikutel võibki olla selline kõnepruuk, milline joobes isikute puhul muutub aina bravuurikamaks. Lisaks sellele pole välistatud, et isegi kui need taustal kuuldud lausekatked on öelnud Ü. Pastel, võis ta selle all silmas pidada uut „laksu” pipragaasi. 11.
6. Meelevaldne on maakohtu järeldus, et pole ühtegi tõendit, et T.P. ründas Ü. Pastlat. Kaitsja leiab, et on mitmed tõendeid, mis kinnitavad T.P. u poolt Ü. Pastla suhtes vägivalla kasutamist. 11.
7. Ü. Pastla suhtes viidi 17.07.2018 läbi kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 18E-LÕI
8. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid Ü. Pastlal nahamarrastus ja nahaalune verevalum näol, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlema õlaliigese eespinnal, nahamarrastused-kriimustused mõlema käe randmetel ning nahakriimustused parem kämbla sirutuspinnal. Vigastused on tekitatud orienteeruvalt mitte vähem kui 1-2 kuni 4 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et 15.07.
9. Need vigastused on tekitatud tömbi vägivallaga. Maakohus asus seisukohale, et Ü. Pastlal tuvastatud vigastused ei ole tekitatud T.P. u poolt, vaid Ü. Pastla kinnipidamisel politseiametnike J.K. i ja V.P. ra poolt. Ü. Pastel helistas esimest korda häirekeskusele kell 14.34, teise kõne ajal kell 14.46 alles reageeriti väljakutsele. Politsei saabus sündmuspaigale kell 14.
10. J.K. kui ka V.P. er kinnitasid maakohtus, et nemad ei näinud Ü. Pastla korterisse saabumisel viimasel ühtegi kehavigastust. Teadaolevalt tekivad verevalumid teatud aja möödudes ning paari tunni jooksul kujunevad alles lõplikult välja, et neid korralikult näha oleks, seega politseinike saabudes ei pruukinud Ü. Pastlal hematoomid olla välja kujunenud. Kohtuekspert J. Tuusov avaldas kohtuistungil, et Ü. Pastlal tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud politseitöötajate poolt. Kaitsja ei saa tõsikindlalt ainult sellele väitele tugineda. Ei ole välistatud, et osad Ü. Pastlal tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud politseitöötajate poolt, näiteks õlal olevad hematoomid ja randme juures olevad vigastused võivad olla tekitatud 10 käeraudade kasutamisest. Samas tekkivad kahtlused selles, et kõik need vigastused, mis Ü. Pastlal esinesid, olid tekitatud politsei poolt, kui arvestada füüsiliselt tugevat politseiametnikku ja kõhetut ning lühemat kasvu Ü. Pastlat. Pole välistatud, et kinnipidamisel võis Ü. Pastel mingit vastupanu osutada, kuid tema kehal esinevate vigastuste rohkus viitab pigem sellele, et kõik vigastused ei ole tekitatud politsei poolt tema kinnipidamise käigus. Lisaks sellele ei oma hädaseisundi olemasolu hindamisel vigastuste olemasolu Ü. Pastlal tegelikkuses mingit tähendust. T.P. u poolne rünne võis toimuda ka nii, et sellest Ü. Pastlal nähtavaid ja üheselt rünnet tuvastavaid jälgi ei jäänudki. Seega isegi olukorras, kui kõik Ü. Pastlal esinenud vigastused olid saadud politsei poolt tema kinnipidamise tulemusena, ei lükka see ümber Ü. Pastla ütlusi T.P. u poolse ründe kohta. 11.
11. Põhiline vaidlus seisneb selles, milline oli T.P. ule tekitatud kehavigastuse tekkemehhanism ning kas seejuures tegutses Ü. Pastel tahtlikult surma põhjustamisel. T.P. u suhtes viidi läbi surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta koostati 03.10.2018 ekspertiisiakt nr 1-18R-LÕS0020/
12. Eksperdiarvamuse kohaselt on T.P. u surma põhjuseks vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel V roide kõhrelise osa ja südame-südamepauna vigastusega, vigastuste tüsistusena tekkis südame tamponaad ja äge verekaotus. Ekspert pidas Ü. Pastla versiooni vähetõenäoliseks, kuna noa otsa vajudes on raske saavutada vigastust, kus nuga läbib roide. Seal pole piisavalt jõudu. Nuga ei läbinud ainult pehmeid kudesid. Ü. Pastel selgitas, et ta lükkas T.P. ut endast eemale ning kui T.P. ikka uuesti Ü. Pastla poole tuli, haaras ta laua pealt noa ja sirutas kätt, milles oli nuga ülesse poole tapetu suunas, misjärel tapetu kukkus noa otsa ning süüdistatav suunas tapetu keha tagasi diivanile, et tapetu ei kukuks talle peale. Ründaja ettepoole kaldu kehaasendi puhul ja kaitsja poolt nurga all ründaja suunas tõstetud noa puhul on suunaga eest taha haava tekkimine ründajal täiesti loogiline ja võimalik. Samuti ei pruugi olla õige kohtu väide, et ette väljasirutatud käega ei oleks Ü. Pastel suutnud kätt niikaua sirgena hoida, et nuga oleks rindkeresse tunginud. Tõenäoline on olukord, et kui T.P. asus uuesti ründama, saavutas tema keha mingisuguse liikumiskiiruse (komistamisel ja kukkumisel võis see olla veel suurem), mis kergendas ettesirutatud käes oleva noa tungimist tema rindkeresse. Ü. Pastel ei pruukinudki kätt noaga pikalt väljasirutatuna kaua hoida, sest nuga läbistas roide ja tungis südamesse kohe T.P. u poolse ründe ja liikumise või kukkumise käigus, peale mida lükkas Ü. Pastel ta enda pealt eemale. 11.
13. Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu järeldustega, et Ü. Pastel üritas kohtumenetluse keskel muuta oma ütlusi selliseks, et need läheksid tema verisooniga kokku. Ei ole midagi tavapäratut, et Ü. Pastel ei mäletanud detailsuseni kõiki asjaolusid, mis korteris rünnaku eelselt ja järgselt toimusid. Koos alkoholi tarvitavatel isikutel võivad ükskõik missugusel teemal tekkida eriarvamused ja tülid. Teadupäraselt alkohol pärsib ajutegevust, alkoholi tarvitanud inimestel tekivad mälulüngad, tugevaid negatiivseid emotsioonid, mille tõttu võivad nad muutuda agressiivseks – isegi vigastada ennast või teisi. T.P. oli küllaltki ebaadekvaatses olekus ja tugevas alkoholijoobes, mille tõttu olid tema koordinatsioon tugevalt häiritud. 11.
14. Maakohus seadis kahtluse alla Ü. Pastla väite, et T.P. oli vägivaldne, põhjusel, et tavapäraselt ei lase isikud tagasi korterisse agressiivselt käituvaid isikuid. Selline maakohtu väide on oletuslik, teada ei ole, kas korteri uks oli lukus või mitte või kuidas T.P. korterisse uuesti sisse sai. Ü. Pastla näol on tegemist 168 cm pikkuse liikumispuudega invaliidiga, kes ilmselt ei oleks suutnud ära hoida T.P. u korterisse sisenemist. 11 11.
15. Apellatsioonis ei nõustuta ka maakohtu seisukohaga, et Ü. Pastel pani tapmise toime kavatsetult. Maakohus tugines tahtluse tuvastamisel Ü. Pastla poolt häirekeskusele tehtud kõnedele ning leidis, et Ü. Pastel soovis T.P. u surma. Riigikohus on oma lahendis olnud seisukohal, et teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta, on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (RKKKo 3-1-1-111-16). Häirekeskusele tehtud kõned toimusid pärast T.P. u surma. Ü. Pastel helistas mitu korda häirekeskusele ja teatas, et tappis inimese ära. Esimene kõne oli 14.34, milline kestis 2 minutit ja teine kõne oli kell 14.46, kestusega 1 minut 57 sekundit. Kuigi Ü. Pastel ütles esimeses kõnes, et ei soovi T.P. u elustamist, ei tähenda see seda, et T.P. u surma põhjustamine oli tema eesmärgiks. Eluliselt on usutav, et kui ta oleks soovinud isiku surma, ei oleks ta üldse helistanud häirekeskusele. Ta ei soovinud inimese elustamist, kuna ta oli ärritunud, joobes ja vihane tema suhtes eelnevalt vägivalla kasutamise tõttu. 11.
16. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve. Rünne ilmselgelt toimus, T.P. u ja Ü. Pastla vahel oli juba enne T.P. u poolt häirekeskusesse helistamist konflikt. Üldjuhul ostetakse pipragaas enesekaitseks ja ilmselgelt kasutas Ü. Pastel esimesel korral enesekaitseks pipragaasi. Maakohus pole millegagi tuvastanud, et Ü. Pastel kasutas pipragaasi T.P. u vastu Ü. Pastla enda agressiivsest käitumisest tulenevalt. Et teise ründe toimumise ajal oli pipragaas Ü. Pastla pükste taskus, oli selle kättesaamine raskendatud, kuna Ü. Pastel istus diivanil ja oma liikumispuude tõttu on tal raskusi püsti tõusmisega. Ü. Pastel oli T.P. ust oma kasvult väiksem ja liikumispuudega. Ü. Pastel püüdis rüselemise käigus T.P. u uut rünnet noaga tõrjuda. Ta ei saanud valida, kuhu nuga suunata. Pealegi väitis Ü. Pastel, et ta lootis, et nuga nähes T.P. loobub ründest. Maakohus, eitades Ü. Pasteli ütlusi ja tema kaitseversiooni, on kõigiti, muuhulgas läbi oletuste püüdnud näidata, et T.P. u surm ei saabunud Ü. Pastla kirjeldatud viisil. Samas ei nähtu kohtuotsusest mitte kuidagi, mis siis tegelikult maakohtu arvates Ü. Pastla korteris toimus ning kuidas Ü. Pastel T.P. ule surmava noalöögi andis. Maakohus pole andnud vastust küsimusele, kuidas sai T.P. ust 10 cm lühem, silmnähtavalt füüsiliselt nõrgem ja liikumispuudega invaliid tappa T.P. u nii, et viimane poleks isegi püüdnud mingit vastupanu osutada (T.P. ul puudusid igasugused muud vigastused peale noahaava, sh enesekaitsele viitavad vigastused). Kohtuliku arutamise käigus kogutud tõendeid hinnates ei ole leidnud tõendamist Ü. Pastla tahtlus T.P. u tapmiseks. Antud juhul on maakohus suuresti rajanud oma järeldused oletustele, et põhjendada otsuses kujunenud siseveendumust.
17. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 22.05.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Kolleegium uuris maakohtu istungite protokolle, otsust, esitatud apellatsiooni ja leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on jälgitavalt argumenteerinud, kuidas ta jõudis olemasolevate tõendite põhjal 12 järeldusele, et Ü. Pastel põhjustas süüdistuses kirjeldatud asjaoludel kannatanu surma. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtu põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses kordamata.
20. Maakohus on ümber lükanud süüdistatava ja kaitsja erinevad kaitseversioonid kuriteosündmuse kohta. Ühemõtteliselt ei nõustu kolleegium apellatsiooni seisukohaga, et Ü. Pastel tuleks talle esitatud tapmissüüdistuses õigeks mõista. Ühtlasi soostub kolleegium maakohtu hinnanguga, et Ü. Pastla tegevus ei ole kvalifitseeritav kergemaliigilise kuriteona, sealhulgas kuriteona KarS § 117 järgi, mida alternatiivselt taotletakse ja milles püütakse ringkonnakohut veenda.
21. Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu apellatsiooni väitega, mille kohaselt maakohus on Ü. Pastla süüasja arutades ja otsust tehes rikkunud menetlusnorme või ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Arvestades esitatud süüdistust ja tõendite mahtu, on maakohtu motiveeritud lahend asjas kogutud tõenduslikku infot igakülgselt hõlmav ja arusaadavalt jälgitav.
22. Uuritavas asjas on tegemist olmekeskkonnas ühise alkoholitarvitamise pinnal aset leidnud kuriteosündmusega ja puudub vaidlus selles, et süüdistatav Ü. Pastel ja kannatanu T.P. olid tuttavad ning tarvitasid 15.07.2018 XXX korteris koos alkoholi. Süüdistatav Ü. Pastel ei ole ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistanud. Samas ei ole asjas vaidlusküsimuseks, et noavigastuse T.P. ule tekitas Ü. Pastel. Ü. Pastel kinnitab ise samuti T.P. u noaga löömist.
23. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas Ü. Pastel kaitses ennast T.P. u rünnaku eest, nagu püüavad süüdistatav ja kaitsja väita. Asjas on kindlaks tehtud, et sündmuse toimumise ajal olid süüdistatav ja kannatanu korteris kahekesi, seega saab vahetult teo kohta korteris ütlusi anda ainult süüdistatav Ü. Pastel.
24. Ü. Pastel ei mäleta konkreetselt kõike, mis korteris juhtus, kuid enda sõnul on ta kohtus andnud sellised ütlusi, nagu sündmusest mäletab.
25. Kaitsja väidab, et maakohus on asjas liigselt usaldanud dokumentaalsed tõendeid ja on pidanud neid usaldusväärsemateks süüdistatava ütlustest. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus alkoholijoobe tõttu pole sündmuses osalenu hiljem võimeline kõike detailselt meenutama, tulebki õigustatult kasutada ka muid asjas kogutud objektiivseid ja usaldusväärseid tõendid, mida maakohus on teinud.
26. Maakohus leidis, et Ü. Pastla ütlused ei ole usaldusväärsed osas, milles need käsitlevad kannatanu T.P. u tegevust. Kaitsja sellise maakohtu hinnanguga ei nõustunud. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kolleegium, et maakohtu käsitlus ja siseveendumuse kujunemine süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel on arusaadavalt jälgitav.
27. Maakohtu tõendite analüüs lükkab ümber kaitseväite, mille kohaselt oli T.P. agressiivne ja ründas süüdistatavat (KoTo
28. kd, tl 118). Siinjuures on kohus Ü. Pastla ütlusi ümberlükkavalt osundanud T.P. u poolt häirekeskusele tehtud kõnedele, surnu ekspertiisiaktile ja ekspert J. Tuusovi poolt kohtuistungil antud ütlustele. Maakohus on detailselt avanud kannatanu poolt häirekeskusele tehtud kõnede sisu. Pärast seda kui süüdistatav oli kannatanule pipragaasi näkku lasknud, helistas T.P. häirekeskusele ning asitõendi vaatlusprotokollis on fikseeritud taustal oleva meesisiku hääl, mis kõneleb Lõpeta ära, kurat! Kes see küsib? Kas sa tahad uuesti laksu saada? Pärast seda kui T.P. häirekeskuse töötajale avaldab, et ta ei oska välja minna ja uks on kinni pandud, ütleb meesisiku hääl Lõpeta ära, või saad tera! (KoTo
29. kd, tl 46p). 13
30. Kolleegiumi arvates kajastab eelnimetatu objektiivselt toimunud sündmust. Kohus soostub maakohtu seiskohaga, et häirekeskusesse helistades oli kannatanu mõneti ebaadekvaatses seisundis ja ei olnud võimeline kõiges andma häirekeskuse töötajale selgeid vastuseid. Nimetatud asjaolu oli kindlasti tingitud lisaks süüdistatava poolt lastud pipragaasi mõjule ka kannatanul tuvastatud alkoholijoobest. See asjaolu aga ei takista veel kohtul mõistmaks tervikpilti aset leidnud sündmusest.
31. Maakohus leidis, et korteris toimunu ja T.P. u surmani viinud asjaolude osas ei ole kohtu hinnangul võimalik kasutada kannatanu K.P. u, tunnistaja T.K. i ja ka tunnistajate J.K. i ja V.P. ra ütlusi, kuivõrd nimetatud isikud ei ole sündmust pealt näinud. Selles osas saab maakohtu järeldusega nõustuda, et eelnimetatud isikud ei ole pealt näinud süüdistatava poolt kannatanu löömist noaga, samas on tunnistajad J.K. ja V.P. ra aga kirjeldanud sündmusele ajaliselt järgnevat süüdistatava tegevust, mida maakohus on käsitlenud ja millega soostub ka ringkonnakohus.
32. Kaitsja esitab versiooni, mille kohaselt ei ole välistatud, et Ü. Pastla ja T.P. u vahel tekkis tüli ja T.P. ründas süüdistatavat, mille peale Ü. Pastel lasi pipragaasi. Maakohus on seda versiooni kontrollinud ja ümber lükanud kaitseväite kannatanu T.P. ust kui ründajast. Vastavalt Riigikohtu praktikale on maakohus analüüsinud hädakaitseseisundi ja hädakaitse olemasolu ja õigustatult leidnud, et uuritavas asjas pole kannatanu poolt süüdistatava ründamine tõendamist leidnud ja seega pole tuvastatud hädakaitseseisundi olemasolu KarS § 28 lg 1 järgi. Siinjuures on õige maakohtu viide süüdistatava poolt pärast kuriteo toimepanemist häirekeskusele tehtud kõnedele. Nendes ei maini ta kordagi, et kannatanu teda ründas, küll aga nimetas Ü. Pastel korduvalt eluvõtvat tegevust, mille ta T.P. u suhtes toime pani.
33. Uurides asja materjale, leiab kolleegium, et kaitsja positsioon kuriteosündmuse kvalifikatsiooni osas on olnud heitlik. Maakohtus väitis kaitsja, et süüdistatav oli tegu toime pannes hädakaitseseisundis, kuna tõrjus kannatanu rünnet. Kui pole tegemist hädakaitseseisundiga, siis võib olla oli tegemist hingelise erutuse seisundiga, seega kuriteoga KarS § 115 järgi. Maakohus on sellekohased ümberkvalifitseerimise taotlused veenvalt kummutanud. Apellatsiooni koostamise ajaks kaitsja kahte eelnimetatud kvalifikatsiooni ei nimeta, küll aga pakub välja, et tegemist on surma põhjustamisega ettevaatamatusest. Samas on põhitaotluseks kaitsealuse õigeksmõistmine. Taoline erinevate kaitseväidete väljapakkumine ei tekita kuidagi usaldusväärsust versioonis, mida kaitsepool püüab süüdistatava tegevusena esitada.
34. Süüdistatava enda versiooni kohaselt läksid nad kannatanu T.P. uga viinaraha pärast tülli. Kannatanu tuli talle kallale ja hakkas teda peksma, lüües lugematuid kordi. Löögid tabasid pähe, kehasse ja igale poole üle keha. Süüdistatav ei tea öelda, kas ta ise kannatanu peksmise tulemusena kehavigastusi sai. Vahepeal õnnestus tal kannatanu eemale lükata. Kuna kannatanu ründas uuesti, siis tema rünnaku tõrjumiseks jõudis ta laualt arvuti kõrvalt noa haarata ja kannatanu suunas ette panna. Siis ta vajus sellele noale otsa lihtsalt (KoTo
35. kd, tl 73). Sellega rünne lõppes.
36. Kolleegium ei usu nagu maakohuski süüdistatava eelkirjeldatud versiooni kannatanule surmava noavigastuse tekitamisest. Ringkonnakohtu jaoks kummutab versiooni kannatanu „noa otsa vajumisest“ juba eelkõige asjaolu, et kohtarstliku ekspertiisiakti kohaselt oli tegemist vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaavaga. Seda kinnitab maakohtus üle kuulatud kohtuarst J. Tuusov. Tema ütluste kohaselt noa otsa vajudes on raske saavutada vigastust, kus 14 nuga läbib roide. Seal pole piisavalt jõudu. Nuga ei läbinud ainult pehmeid kudesid. J. Tuusov selgitas, et surma saabumiseni võis minna orienteeruvalt 5 minutit, sest tegemist oli südant läbistava vigastusega, mille verejooks oli massiivne. Hinnates objektiivselt kannatanul fikseeritud vigastust ja J. Tuusovi ütlusi, leiab kohtukolleegium, et tegemist oli jõulise noalöögiga. Seega ei saa kuidagi ka lugeda tõendatuks, et südamesse tungiva torke-lõikehaava tekitas Ü. Pastel T.P. ust lähtuvat rünnakut tõrjudes „lihtsalt noaga vehkides“. Samas tuleb märkida seda, et kannatanu T.P. ei omanud sel hetkel ka tõsiseltvõetavat ründaja võimekust, sest oli veel pipragaasi mõju all. Küll on häirekeskusele tehtud eelpool viidatud kõnedest kuulda, et kõrvalrääkiv meesisik (kellena on ka maakohus tuvastanud Ü. Pastla) on meelestatud agressiivselt. Jõuline roiet läbistav noahoop südamasse annab antud kuriteo puhul kindla aluse järelduseks, et tegemist oli tahtliku tapmisteoga.
37. Maakohus on kummutanud muuhulgas Ü. Pastla versiooni, et kannatanu teda jõuliselt ründas, süüdistatava enda osas tehtud eksperdiarvamuse abil. Selle kohaselt ei sedastatud temal tüüpilisi enesekaitsevigastusi. Asjakohane ei ole kaitsja seisukoht, et süüdistataval hilisema läbivaatuse käigus fikseeritud pindmised nahamarrastused, kriimustused ja punetuse oli tekitanud kannatanu. Süüdistatava kinni pidanud politseitöötajad J.K. ja V.P. er on maakohtus kinnitanud, et ei näinud süüdistataval enne tema kinnipidamise algust mingeid silmatorkavaid vigastusi.
38. Kaitsja leiab, et maakohus pole andnud vastust küsimusele, kuidas sai T.P. ust 10 cm lühem, silmnähtavalt füüsiliselt nõrgem ja liikumispuudega süüdistatavast invaliid tappa T.P. u nii, et viimane ei püüdnud mingit vastupanu osutada. Tunnistaja, politseitöötaja V.P. ra sõnul oli vaja kõvasti füüsilist jõudu kasutada Ü. Pastla kinnipidamisel, sest Ü. Pastel avaldas aktiivselt vastupanu. Tunnistaja J.K. , kes saabus sündmuskohale patrullpolitseinikuna, kirjeldas süüdistatava kinnipidamist nii, et paarimees ütles talle, et pane käed selja peale, et ta saaks panna käerauad rahulikult peale. Aga ta osutas füüsilist vastupanu, mille tõttu kasutasime vahetut sundi, füüsilist jõudu. Ta jätkas vastupanu osutamist, mille peale paarimees väänas ta jõuga põrandale kõhuli pikali. Ka seal ta osutas jätkuvalt füüsilist vastupanu Ma läksin talle appi…(KoTo
39. kd, tl 59). Kaitsja küsimusele, kas süüdistatava käte raudu panemisel võis Ü. Pastlal vigastusi tekkida, vastas tunnistaja, et Tavaliselt võib tekkida…Aga see pole kindlasti ainus vigastus, mis võib politsei poolt jõu kasutamisega tekkida. Sinikaid võib tekkida üle keha…jah, ma ütlesin, et see oli väike ruum. Seal polnud võimalik seda väga teha nii, et keegi haiget ei saaks. Maakohus küsis tunnistaja V.P. ralt kuidas ta hindab süüdistatava füüsiliselt tugevust kinnipidamise momendil, millele tunnistaja vastas, et Ü. Pastel oli tugev, ….ütleme üllatas mind. Väga vintske. Pidin kõvasti jõudu kasutama tema suhtes (KoTo
40. kd, tl 62). Seega kaitsja poolt apellatsioonis korduvalt rõhutatu, et süüdistatava puhul oli tegemist liikumispuudega invaliidiga, kel polnud küllaldaselt füüsilist jõudu, pole kooskõlas asjas uuritud tõendite ja süüdistatava kinnipidamise asjaoludega.
41. Apellatsioonis kirjeldatakse kannatanut kui vägivaldsusele kalduvat isikut ja leitakse, et pole välistatud olukord, mille kohaselt võis T.P. siiski vägivaldselt käituda. Selline kaitsja väide jääb üldsõnaliseks ja ei toetu konkreetse kuriteo osas kogutud faktidele.
42. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väljapakutud kvalifikatsioonide rohkuse võib olla tinginud ka asjaolu, et vastuvaidlematult on tõendatud Ü. Pastla tegevus kannatanu noaga löömisel ja keegi teine lööjaks nimetatud ajahetkel ning kohas ei sobitu. Seetõttu püütakse 15 kannatanu ja süüdistatava vahelise konflikti käivitaja rolli omistada T.P. ule ja selle puhkedes pidi Ü. Pastel ennast noaga justkui „kaitsma“. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on asjas esinevate kahtluste korral püüdnud need tõlgendada süüdistatava kahjuks. Kahtlusi on tekitanud süüdistatav ise oma vastuoluliste ütlustega, mis ei ole kooskõlas asjas kogutud objektiivsete tõenditega. Maakohus on Ü. Pastla väiteid hinnanud ja ümber lükanud, eristades ka seejuures olulise mitteolulisest käesoleva asja kontekstis.
43. Apellatsioonis ei nõustata maakohtu seisukohaga, et Ü. Pastel pani tapmise toime kavatsetult. Samas ei lükka kolleegiumi arvates kaitsja vastuväide kuidagi ümber maakohtu sellekohast põhjendust (kohtuotsus lk 13, KoTo
44. kd, tl 119), kus kohus seejuures õigustatult toetub kannatanu kõnele häirekeskusesse, mida on juba eelpool käsitletud. Süüdistatava mõni minut varem avaldatud verbaalne väljend kannatanule „tera andmisest“, millele järgnes eluvõttev täpne noahoop südamesse, ei jäta kahtlust süüdistatava kui teo toimepanija tahtluse raskemast liigist. Siinjuures on vaja rõhutada, et Ü. Pastel helistas mitu korda häirekeskusele ja teatas, et tappis inimese ära. Esimene kõne oli 14:34, mis kestis 2 minutit ja 2 sekundit. Mind mind ei huvita kurat, teie pajebat no. Ma lihtsalt ütlen, et ma tapsin inimese kurat noh. Ei mind, ma ei taha, et keegi teda elustama hakkab, ma ei taha seda kurat. Hea meel, et ma tapsin ta ära kurat ( KoTo 1 kd, tl 53-54).
45. Kaitsja taotlus süüdistatava karistuse kergendamiseks jääb samuti rahuldamata. Maakohus on KarS § 56 lg 1 nõuetest tulenevalt mõistnud süüdistatavale sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistuse. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Jaatada tuleb seisukohta, et käesolevas asjas on süüdistatava Ü. Pastla süü keskmine. Maakohtu poolt analüüsitud asjaoludel mõistetud vangistus – 9 aastat, ei ole kindlasti ülemäära karm karistus.
46. Ü. Pastla määratud korras kaitsja A. Veski esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kokku 6 tundi. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
47. juuli
48. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10, § 2 lg-st 1 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Uurinud esitatud apellatsiooni leiab kolleegium, et ligikaudu poole selle mahust moodustavad refereeringud maakohtu otsusest ja põhjendustest. Väheoluline pole ka, et kaitsja oli asja materjalidega juba varasemalt kursis ja kohtuasjaga tutvumine ei kujunenud sedavõrd töö- ja ajamahukaks ning paljuski kordab apellatsioonis oma varasemaid kaitseväiteid. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada taotlus 150 euro ulatuses, milles sisaldub käibemaks 25 eurot.
49. Riigi õigusabi tasu puhul soostub ringkonnakohus maakohtu varasema seisukoha ja põhjendusega ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab Ü. Pastla isiku puhul poole määratud kaitsjatasust, so. 75 eurot riigi kanda.
50. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel summas 75 eurot Ü. Pastlalt riigi kasuks välja mõista. 16
51. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.03.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 17 Juhan Sarv