Obsah (11)

§ 180§ 182§ 208§ 217§ 218§ 115§ 127§ 103§ 128§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3948 Tsiviilasi Nord Homes OÜ hagi Scandic Material

) § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Seetõttu on hageja väide, nagu oleks võlgnik jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse, tõendamata ja paljasõnaline. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja on plaadid ostnud võlgnikult, plaadid oleksid osutunud praaktooteks ning need oleks välja vahetatud. Menetluse käik Harju Maakohus jättis hagi 16.05.2017 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.08.2017 otsusega Harju Maakohtu 16.05.2017 otsuse ning saatis asja samale maakohtule uuesti lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. 3 Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja müügilepingu rikkumisele Scandic Rock OÜ poolt. Müügileping, mille esemeks oli objektile Tuule 1, Soinaste küla, Ülenurme vald, siseseintele ja lagedele paigaldatavad plaadid, sõlmiti hageja väitel suuliselt 2014 juulis. Kuna hageja nõue kostja vastu tugineb ettevõtte üleminekule Scandic Rock OÜ-lt kostjale, siis hagi rahuldamise esmaseks eelduseks peab kohus tuvastama, kas ettevõte on üle läinud kostjale. Ettevõtte ülemineku tuvastamisest sõltub, kas ettevõtte omandajale on üle läinud ettevõttega seotud kohustused ning kas ta vastutab nende eest solidaarselt ettevõtte üleandjaga. Solidaarvastutus tuleneb

§-st 183 lg 1, mille kohaselt vastutab ettevõte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. 4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

§ 180

lg 1 sätestab, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.

§ 180

lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

§ 182

lg 2 esimese lause alusel lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, st ettevõte saab üle minna mitmel õiguslikul alusel. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-105-09, p 12). 4 Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (Riigikohtu halduskolleegiumi praktika alates

1. juuni 2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-11, vt eelkõige p 11; Euroopa Kohtu praktika alates
2. märtsi 1986 otsusest kohtuasjas nr 24/85: Spijkers, ECLI:EU:C:1986:127, eelkõige p 13): ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; ettevõtja omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Need tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (Euroopa Kohtu
3. novembri 2015 otsus kohtuasjas nr C509/14: ADIF, ECLI:EU:C:2015:781, p 32, samuti
4. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09: CLECE, ECLI:EU:C:2011:24, p 34 ja neis viidatud varasem praktika; sarnaselt Riigikohtu
5. aprilli 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-12, p 12, ning
6. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 17; vt kokkuvõtvalt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10). Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtte üleandja ja omandaja vastavat tahet.
7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ettevõte, s.o Scandic Rock OÜ varjatult üle antud kostjale. Ettevõtte üleminekut kinnitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud ja esitatud tõendid: 5.1 Nii Scandic Rock OÜ kui ka kostja puhul on tegemist klassikaliste mikroettevõtetega, mille tegevus on suunatud konkreetse kaubamärgi toodete jaemüügile ehk MagRock ehitusplaatide müügile. Nii Scandic Rock OÜ kui ka kostja tegevusalaks on äriregistri kohaselt sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük (kd I lk 34, 35). Kostja vastuväide, et MagRock MgO ning MagRock Silver ehitusplaadid erinevad teineteisest oluliselt ning koostisosad on teised, on tõendamata. Vastupidiselt on hageja esitanud kohtule MagRock MgO plaatide tootekirjelduse ning MagRock Silver plaadi kohta maaletoojate ning edasimüüjate info (kd II lk 6). Nimetatust nähtub, et mõlemad ehitusplaadid on nii omaduste kui ka kasutusvõimaluste poolest praktiliselt identsed. 5 Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on vahetult peale Scandic Rock OÜ tegevuse lõpetamist pakkunud mitte ainult MagRock Silver plaate, vaid ka MgO plaati, mis kostja väitel asus samal laopinnal, kus varem olid ladustatud Scandic Rock OÜ poolt müüdavad ehitusplaadid. Nimetatud kinnitab X Xi 03.08.2016 kiri, milles I.X soovitab MagRock Silverit, kuid kinnitab, et MgO on soovi korral laos kohe saadaval nagu ka Silver plaat (kd I 20). 5.2 Scandic Rock OÜ ning kostja on seotud kolme isikuga - X X, X X ja X X. Kostja asutajateks ja osanikeks on X X ja X OÜ ning juhatuse liikmeteks X X, X X, X X (kd I lk 35). Viimased kaks neist on ühtlasi ka X OÜ juhatuse liikmed, mõlemad on X OÜ asutajad, X X on X OÜ osanik ning X X oli osanik alates asutamisest kuni 19.11.2010 (kd I lk 3132). X X ja X X olid varasemalt ka Scandic Rock OÜ juhatuse liikmed (kd I lk 34). 11.04.2016 on Scandic Rock OÜ juhatuse liikmeks määratud X X ning juhatusest on eemaldatud X X ja X X (kd I lk 34 pöördel). T. X on kinnitanud, et Scandic Rock OÜ-l puudub majandustegevus ja kavas ei ole ka tulevikus majandustegevusega tegelema hakata (kd I lk 43). Sellest saab kohtu hinnangul järeldada, et Scandic Rock OÜ on oma tegevuse lõpetanud ja kostja kui uue juriidilise keha alt jätkatakse majandustegevust. Vahetult enne likvideerija juhatuse liikmeks astumist ja seniste juhatuse liikmete eemaldamist on X OÜ (ehk A. X ja Ü. X) ja x OÜ (ehk X X), võõrandanud oma osad Scandic Rock OÜ-s X Xi kontrollitavale x OÜ-le (kd I lk 13 pöördel). 5.3 Samuti ühtivad Scandic Rock OÜ ning kostja kontaktandmed ning kohus on seisukohal, et ka Scandic Rock OÜ domeen on üle läinud kostjale. Kostja aadressiks on äriregistri andmetel Pärnu mnt 142, Tallinn. Samal aadressil oli ka Scandic Rock OÜ müügisalong (kd I lk 37-39). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta nimetatud aadressil ei tegutseks. Nii Scandic Rock OÜ kui ka kostja kasutavad /kasutasid reklaami- ja müügikanalina ühte ja sama kodulehte www.magrock.eu. Kodulehe kontaktandmete all oli hagi esitamise ajal märgitud Scandic Rock OÜ andmed, müügikoha aadressiks Pärnu mnt 142, Tallinn ja lao aadressiks Põhjaranna tee 16A, Maardu. E-posti aadressidena on märgitud info@magrock.eu ja myynti@magrock.eu. Tõenditest nähtuvalt on varasemalt kontaktandmete all lisaks olnud ka X Xi kontaktandmed ning mobiiltelefoninumbrid +x ja +x (kd I lk 39). Kostja kasutab viidatud e-posti aadresse ja telefoninumbreid, kontakttelefonid on jätkuvalt ka magrock.eu/ lehel esile toodud. Hageja poolt esitatud vastuses infopäringule on kostja poolt suhtluses osalenud X K ja X X ning kasutusel on olnud e-posti aadressid x@magrock.eu, myynti@magrock.eu ja info@magrock.eu (kd I lk 19). Kodulehe kaudu esitatud päringule vastates on X X esinenud kostja seadusliku esindajana, kaustades sama e-posti aadressi, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ esindajana ning meilisignatuurist nähtuvalt kasutab I. X kostja esindajana sama kontakttelefoni ja viitab ka samale kodulehe aadressile, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ. 03.08.2016 vastuskirjas on I. X kinnitanud, et ka kostja laoruumide asukohaks on Põhjaranna tee 16A, Maardu ehk kostja kasutab samu laoruume, mida varasemalt kasutas Scandic Rock OÜ (kd I lk 41). Samuti kinnitab I. X, et kuigi asutatud on uus ühing 6 (kirjas märgitud, et väidetavalt seoses omanike vaheliste erimeelsustega ja ühe osaniku Aasiasse kolimisega), tegutsetakse jätkuvalt sama tegevusega ning Magrock kaubamärk on nähtavasti varasemalt olnud Scandic Rock OÜ omandis, kuid nüüdsel ajal on vastavad õigused/omand üle läinud kostjale ja jätkatakse Magrock toodete müüki. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et Magrock.eu domeeni omanikuks on saanud kostja (kd I lk 42). Seega veebidomeen, mida varem kasutas Scandic Rock OÜ on üle läinud kostjale. Seega nähtub nimetatud tõenditest, et kostja kasutab jätkuvalt samu e-posti aadresse, mida varem kasutas Scandic Rock OÜ. Scandic Rock OÜ endine juhatuse liige ning kostja praegune juhatuse liige X X vastab e-kirjadele ja veebidomeeni kaudu esitatud päringutele sama e-posti aadressi alt, mida varasemalt on kasutatud Scandic Rock OÜ. Seega on üle võetud nii müügisalong, laoruumid, kui ka domeen. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. 5.4 Kohtu hinnangul saab ettevõtte üleminekut järeldada ka võrreldes kostja 2015 majandusaasta ja Scandic Rock OÜ 2014 majandusaasta aruandeid (kd I lk 117-134). Majandusaasta aruannetest nähtuvalt on olulisimad majanduslikud näitajad Scandic Rock OÜ-l ning kostjal keskmiselt peaaegu identsed, s.h müügitulu, käive, kulud, kasum ja tööjõukulud. Kohtu hinnangul on eriti märkimisväärne tööjõukulude kattuvus, s.o keskmiselt 1 euro kalendrikuus. Mõlemast aruandest nähtub, et äriühingutel on/oli 1 töötaja. Sellest võib järeldada, et töötasu on jäänud samaks ja tööleping on üle läinud. 5.5 Pooled ei ole välja toonud, et Scandic Rock OÜ-le või kostjale oleks kuulunud või kuuluks kinnisavara. Seega võib eeldada, et müügisalongi ja laoruumi üüriti /üüritakse. Vaidlus puudub selles, et samu ruume (s.o müügisalongi, laoruumi) kasutas enne Scandic Rock OÜ ja nüüd kostja. Kohus järeldab sellest, et kasutusõigus on kostjale üle läinud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna nii müügisalongi kui ka laoruumi kasutas eelnevalt Scandic Rock OÜ ning nüüd kostja, siis on usutav, et ka seal asuvad vallasasjad on kostjale üle antud. Kohus märgib, et vallasvara osas saab käesoleval juhul kõne alla tulla müügisalongi inventar, näidised, laoruumi jäägid. Scandic Rock OÜ praegune juhatuse liige X X on m.h kinnitanud, et muud vara peale vastutuskindlustuse 4 juhtumi osas kindlustushüvitise saamise nõuete Scandic Rock OÜ-l ei ole (kd I lk 22). Kohus järeldab eeltoodust, et mistahes vara, mis asus laoruumides või poes, samuti rendilepingud poeruumide ja laoruumide osas on üle läinud kostjale, kes tegutseb samades ruumides, müües sama kaupa, ladustades kaupa samas kohas ning kasutades samu kontaktandmeid ja müügikanaleid. 5.6 Kohus ei pea vajalikuks eraldi pikemalt hinnata kliendi- ja hankijasuhete jätkumist. Mõlemad osaühingud pakuvad/pakkusid oma tooteid Eesti turul läbi interneti ning seega said klientideks olla kõik, kes kodulehele sattusid ning plaate vajasid. Samuti ei ole pooled vaielnud asjaolu üle, et vaidlusaluseid plaate toodetakse Hiinas. 7 5.7 Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete lauseitamine ei ole piisav (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-54-04 p 18, 19). Seega muutub varjatud ettevõtte ülemineku korral poolte tõendamiskoormis. Kohus on 23.01.2018 kirjaga nimetatut ka kostjale selgitanud (kd I lk 184). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ettevõte ei ole temale üle läinud. 5.8 Seega on kohtu hinnangul tõendanud, et kostja jätkab Scandic Rock OÜ tegevust samades ruumides, sama identiteediga, samade isikute ja vahenditega ning täpselt sama majandustegevust ehk MagRock toodete müüki ning kohtu eeltoodud kriteeriumid ettevõtte üleminekuks on täidetud. Kohus selgitab, et varjatud üleandmise puhul ei sõlmita reeglina mistahes lepinguid vara ja õiguste üleandmiseks, vaid lihtsalt ühe äriühingu majandustegevus lõpetatakse ning alustatakse sama tegevusega uue äriühingu alt. Kohtu hinnangul näitavad kohtu eelnevalt välja toodud asjaolud ning hageja poolt esitatud tõendid, et ettevõte on varjatult üleantud.
8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhinõudena 37 752 eurot tuginedes X OÜ ja Scandic Rock vahelisele müügilepingule. 6.1 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on x OÜ loovutanud oma nõude hagejale (kd I lk 18). Selles osas ka pooltel vaidlus puudub. 6.2 Kostja on menetluses esitanud vastuväited, et hageja tõendid ei kinnita, et hageja oleks Scandic Rock OÜ-lt kõnealused plaadid ostnud, et hageja oleks need paigaldanud, et plaadid oleks osutunud praaktooteks ning et need oleks välja vahetatud. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et hagejale oleks kahju tekkinud just nende Magrock plaatide paigaldamisega, mis olid ostetud Scandic Rock OÜ-lt ning tõendamata on, et kahju üldse tekkis. 6.3 Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja tõendanud müügilepingu olemasolu ning ka asjaolu, et müüdud plaadid ei vastanud lepingutingimustele.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 8 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 2014 suvel on X OÜ Scandic Rock OÜ-ga sõlminud siseviimistlusmaterjalide (Magrock MgO plaadid) müügilepingu, mille kohaselt müüs Scandic Rock OÜ X OÜ-le plaate, mis paigaldati objektile aadressil x. Pärast plaatidel defektide ilmnemist pöördus Scandic Rock OÜ vastutuskindlustuse poliisi alusel kindlustusandja poole, kes maksis välja kahjuhüvitise. Nimetatu aga eeldab plaatide müügilepingut ja et müüja (s.o Scandic Rock OÜ) on lepingut rikkunud (s.o müünud defektseid plaate). Nimetatud asjaolud on kohtu hinnangul tõendatud muuhulgas X OÜ ning Scandic Rock OÜ vahel 2014 peetud kirjavahetusega (kd I lk 8-14, kd II lk 37-44), millest selgub, et: objekt kuhu plaadid tarniti oli x; plaatidel ilmnesid defektid ja X pöördus Scandic Rock OÜ poole kahju hüvitamiseks; Scandic Rock OÜ ei vaidlustanud seda, et plaadid on defektsed ja pöördus kindlustuse poole; Kindlustus leidis, et aset on leidnud lepingu rikkumine ja maksis vastutuskindlustuse poliisi alusel kahjuhüvitise välja; Scandic Rock OÜ tarnis uuesti MgO plaadid objektile (470 m2), andis juhised paigaldamiseks ning müüs ka kinnitusvahendid. Ka asendusplaatide paigaldamine ei andnud tulemust, mistõttu esitas X OÜ uue pretensiooni (kd I lk 15). Eeltoodut kinnitab ka 2015 juuli kirjavahetus X ja Scandic Rock OÜ vahel (kd I lk 16, kd II 45-46), millest nähtuvalt pärib E. K (X OÜ juhatuse liige) X Xilt aru seoses x objektiga ning vajadusega teostada uuesti plaatide vahetus. Seejuures 23.07.2015 kirjavahetusest selgub ka, et tegemist oli nn „teise sordi“ plaadiga. X X ei vaielnud seega vastu sellele, et ka teistkordselt paigaldatud plaadid on defektsed ning kinnitas, et on edastanud pretensiooni G, kes omakorda esitaks selle siis L. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et eelviidatud kirjavahetustes ei ole X X kordagi seadnud kahtluse alla müügilepingu olemasolu. Samuti selgub tsiviilasja materjalidest, et Scandic Rock OÜ on pöördunud ka teistkordselt kindlustusandja poole, kuid hüvitist enam välja ei makstud tulenevalt sellest, et Scandic Rock OÜ oli tahtlikult ja teadlikult oma kliente – s.h. ka X OÜ-d – petnud (01.07.2015 kindlustusandja dokument, kd I lk 23-24). Kindlustusandja dokumendist nähtub, et samu defektseid ja Eesti oludes kasutamiseks sobimatuid Magrock MgO plaate oli tarnitud teistelegi objektidele. Kindlustus on tellinud ka riiklikult tunnustatud ehitusekspert Toivo Xalt eksperthinnangu, kes on tuvastanud, et samade Magrock ehitusplaatide koostis on Scandic Rock OÜ poolt esitatud erinevates kanalites oluliselt erinev ning teave ei saa olla seega õige. Kindlustuse 01.07.2015 teate kohaselt on tuvastanud ka m.h järgmised asjaolud: - 03.11.2014 on Scandic Rock OÜ pöördunud PZU poole seoses elamu plaatidel ilmnenud puudustega. Ehitusseire OÜ teostas ehitustehnilise ekspertiisi, mille kohaselt on defektide põhjuseks plaatide füüsikalised ja keemilised omadused. Scandic Rock OÜ nõustus ekspertiisiga ega soovinud lisaekspertiisi tellimist. - 04.12.2014 otsusega hüvitas PZU kahjunõudest Scandic Rock OÜ-le ilma omavastutuseta 15 070,34 eurot (ilma käibemaksuta). 9 - - - - - jaanuaris-veebruaris pöördus Scandic Rock OÜ PZU poole veel 3 kahjujuhtumiga samade plaatide osas – 26.12.2014 kohtumisel on Scandic Rock OÜ tunnistanud, et tegemist on praaktootega ning lubas kõik kahjud hüvitada. Scandic Rock OÜ on erinevates kanalites esitanud oluliselt erinevat infot plaatide koostise kohta. Ekspert tegi kindlaks, et Scandic Rock OÜ poolt avaldatud teave on vale. Kindlustusjuhtumite uurimise käigus tuvastati, et kõigi kahjujuhtumite puhul oli tegemist ühe ja sama praakpartiiga, mis saabus Eestisse mais 2014.a. Scandic Rock OÜ väljendas juba 23.05.2014 kuni 04.06.2014 kirjavahetuses vahendajale, et ehitusplaadid ei ole kvaliteetsed. Kuivõrd kõik juhtumid on sarnased, nende põhjuseks on T. Rekspertiisiakti kohaselt plaatide koostis, mille tõttu plaadid ei kannata Eestis tavapärast õhuniiskust, siis saanuks Scandic Rock OÜ kõik kahjunõuded ära hoida, kui oleks hiljemalt 15.07.2014 seniseid ostjaid hoiatanud ja neilt plaadid tagasi ostnud ning plaatide müügi lõpetanud. Scandic Rock OÜ müüs klientidele teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes. 6.4 Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-173-12, p 15 ja nr 3-2-1-130-15) leidnud, et

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4).” 6.5 Käesoleval juhul on lepingut rikutud sellega, et müüdud on plaate, mis ei ole sobilikud kasutamiseks Eesti tingimustes. Scandic Rock OÜ oli teadlik, et plaadid paigaldatakse Eestis, Tartumaal asuvasse elamusse ning teadis seega ka seda, et plaadid peavad selleks otstarbeks olema sobilikud. Kuivõrd Scandic Rock OÜ seda kohustust rikkus ja tarnis defektsed plaadid, mida Eesti tingimustes ei olegi võimalik kasutada, siis on selle rikkumise tagajärjena tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Tulenevalt

§-st 115 lg 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise eest, kui ta ei suuda tõendada ega põhjendada, et rikkumine oli vabandatav

§ 103mõttes.

Antud juhul ei ole olnud tegemist vääramatu jõu olukorra või mistahes muu situatsiooniga, mis võiks Scandic Rock OÜ rikkumist vabandada. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Kuna plaadid olid defektsed, siis on elamu lõpptellijal õigus nõuda ka plaatide väljavahetamist ja seega tekivad kulutused, mis on käesoleval juhul varaliseks kahjuks. Samuti märgib kohus, et kuna plaadid ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes, siis saab sellest järeldada, et müüdud plaatide mittevastavus müügilepingu tingimustele esines juba plaatide üleandmisel ehk tarnimisel elamu ehitusplatsile ja seega ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Kindlustusandja teates märgitu kohaselt on plaatide mittevastavuse ja sobimatuse Eesti oludes kasutamiseks tuvastanud ka riiklikult 10 tunnustatud ekspert T. X. Kuivõrd vastutust välistavad asjaolud puuduvad, vastutab Scandic Rock OÜ lepingu rikkumise eest ja tulenevalt ettevõtte üleminekust vastutab solidaarselt ka kostja. 6.6

§ 127

lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on Scandic Rock OÜ rikkunud lepingut tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna müües teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes. Nimetatu on välja toodud ka 01.07.2015 PZU kindlustuse teates (kd I lk 23-24). Scandic Rock OÜ kui ehitusmaterjalide hulgimüügi alal majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidi olema ettenähtav, et ebakvaliteetsete (kasutuskõlbmatute) ja lepingu tingimustele mittevastavate ehitusmaterjalide müük võib põhjustada kahju, muuhulgas võib see kahju seisneda ka selles, et kolmandatel isikutel tekib nõudeid ostja vastu, kes need ehitusmaterjalid objektile paigaldab. Müügilepinguga vastutab müüja, kui erialaste oskuste ja teadmistega isik, kauba vastavuse eest lepingutingimustele. Seega antud juhul oli kahju igal juhul ettenähtav. 6.7 Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Antud juhul kui Scandic Rock OÜ ei oleks tarninud defektseid plaate, siis ei oleks X OÜ neid elamusse paigaldanud, kahju ei oleks tekkinud ning elamu ostjal ei oleks õigust nõuda puuduste kõrvaldamist ja seetõttu ei tekkinuks ka kahju. Kahju tekkis käesoleval juhul üksnes seetõttu, et Scandic Rock OÜ tarnis defektsed plaadid, millel ilmnenud puudused tuleb kõrvaldada ja seeläbi tekib kahju. 6.8 Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et Scandic Rock OÜ-le kui ehitusmaterjalide hulgimüügi alal majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule peab olema ettenähtav, et ebakvaliteetsete ja lepingu tingimustele mittevastavate ehitusmaterjalide müük võib põhjustada kahju. Müügilepinguga vastutab müüja kui erialaste oskuste ja teadmistega isik kauba vastavuse eest lepingutingimustele. Kuna üleantud plaadid olid defektsed ning sihtotstarbeliselt kasutuskõlbmatud, siis kohustub Scandic Rock OÜ hüvitama ka müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju (s.o puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused). Tekkinud kahju on ka kohtu hinnangul otseses põhjuslikus seoses Scandic Rock OÜ poolse lepingu rikkumisega. Kui Scandic Rock OÜ ei oleks X OÜ-le üle andnud defektseid plaate, ei oleks neid elamusse paigaldatud ning ei esineks vajadust plaatide väljavahetamiseks ja elamus puuduste kõrvaldamiseks. 7. Hageja on palunud hagis kostjalt välja mõista defektsete plaatide eemaldamiseks ja asendustööde teostamiseks vajalikud kulud summas 37 752,60 eurot. 11 Tegemist on seega hageja poolt tulevikus kantavad kulutuste (

§ 128lg 3) hüvitamise nõudega.

Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Hageja on esitanud hinnakalkulatsiooni defektsete plaatide eemaldamiseks ja asendustööde teostamiseks vajalike kulude ja tööde kohta (kd I lk 17). Nimetatud kalkulatsiooni kohaselt kulub defektidest tulenevate tagajärgede kõrvaldamiseks elamus vähemalt 37 752,60 eurot. Hageja esindaja on 09.05.2017 istungil kinnitanud, et kalkulatsiooni on koostanud professionaalne ettevõtja. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kalkulatsioonis märgitud kulu võiks olla väiksem. Arvestades plaatide väljavahetamise ulatusega (kõik plaadid tuleb välja vahetada, s.h pesuruumis, elutoas, magamistoas) on kohtu hinnangul usutav, et tööde tegemiseks tuleb elamus asuval perel ajutiselt elamispinnalt koos mööbli ja sisustusega lahkuda. See toob paratamatult endaga kaasa lisaks teostatavate tööde ja uute plaatide maksumusele ka ajutise elamispinna kulud ning kolimise kulud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhinõude osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 37 752,60 eurot. 8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhjendatud on viivist arvestada alates 19.03.

1. 11.03.2016 on hageja esitanud nõudekirja, milles palub kahju hüvitada hiljemalt 18.03.
2. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt kahju hüvitamist enne nõudnud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 19.03.2016 ning põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 19.03.2016 kuni 12.03.2017 summas 2977,69 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates 13.03.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 12 Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdseliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 93% ulatuses kostja kanda ning 7 % ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 13