) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 14.05.2013. Seega on käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§le 175. 4
lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 15.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 16.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 17.
lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad
lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). 18. Puudub vaidlus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise taotlusele esitanud vastuväited võlausaldajad Swedbank AS, Collect Inkasso OÜ, Tallinna linn ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Võlausaldajate peamiseks argumendiks on see, et võlgnik on menetluse kestel rikkunud
lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkudes nimetatud kohustust süüliselt ning olles kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 19. Võlgnik on vastavalt enda poolt avaldatud andmetele tegelenud menetluse kestel tulutoova tegevusega järgmiselt. 25.06.2014 teatas võlgnik, et töötab osaliste tööaegadega ettevõtetes X OÜ ja X OÜ, saades kokku töötasu 290 eurot netos (I kd tl 139). 06.03.2015 esitatud palgatõendist (I kd tl 144) nähtuvalt oli võlgniku töötasu perioodil jaanuar 2014 – 31.12.2014 X OÜ-s vahemikus 92,08 – 207,91 eurot kuus (neto) ning samal ajavahemikul X OÜ-s 200 – 400 eurot (neto). Seejärel alates 03.01.2015 – 03.08.2015 oli võlgnik töötuna arvel (I kd tl 170). Alates 04.08.2015 asus võlgnik uuesti 5
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on selgitanud, et töötas X OÜ-s müügijuhina ja X OÜ-s laenujuhina. Võlgnik on välja toonud, et kuna X OÜ võimaldab käia tööl vaba graafiku alusel nõudmata kõrgharidust ning tööalast kvalifikatsiooni, siis usub võlgnik, et selliseid tingimusi teistel tööandjatel pakkuda ei ole. Võlgnik on välja toonud, et kuna ta on kriminaalkorras karistatud, siis raskendab see tema töö otsimist. Võlgnikul on kuus alaealist last ning võlgniku selgituste kohaselt ootab tema abikaasa seitsmendat last. Võlgnik aitab abikaasat kodus lastega ning samuti talutöödes. 21. Võlausaldajad heidavad võlgnikule ette, et ta on teeninud vaid miinimumilähedast töötasu. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel olnud 700 eurot. Võlgnikul on keskharidus, ta on minevikus kriminaalkorras karistatud, tal on paljulapseline pere, kellega elatakse linnast väljas talus. Seega võttes arvesse võlgniku haridustaset, kriminaalset tausta ning ühtlasi ka perekondlikku elukorraldust, ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on suurema osa menetluse perioodist töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka
lgst 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Lisaks näeb
173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Seega eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku ülalpeetavate arvu. Võlgnik on selgitanud, et lisaks palgatööle tuleb tal aidata abikaasal nende ning nende alaealiste laste ühiseks koduks olevat talu ülal pidada, samuti abistada ka lastega.
§-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning seega ei esine
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 25.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 26.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 27. Tulenevalt
lg-st 4 avaldav kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.