KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 31. jaanuar 2019 Kriminaalasja number 1-17-6611 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Süüdistatavatel Lauri Landmannil ja Andrei Gritsukil tasuda väljamõistetud kaitsja tasud ja sundraha otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus

1. L. Landmannile esitati süüdistatus KarS § 212 lg 1 järgi selles, et L. Landmann lõi ühiselt ja kooskõlastatult Andrei Gritsukiga L. Landmanni mootorratta KTM 990 Superduke (r/m XXX ) kindlustusandjale Ergo Insurance SE (edaspidi: ERGO) ja A. Gritsuki faktilises kasutuses oleva sõiduki Volvo XC60 (r/m XXX ) kindlustusandjale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi: PZU) kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse. Mõlema süüdistatava tegevuse lõppeesmärgiks oli saada L. Landmanni kasuks pettuse teel kindlustushüvitist liiklusõnnetuse tagajärjel hävinenud L. Landmanni mootorratta ja rikutud sõiduvarustuse osas. L. Landmann ja A. Gritsuk koostasid 11.08.2016 kuupäevaga dateeritud teate liiklusõnnetusest, mis toimus Rakvere vallas Ringtee 2 juures 11.08.2016 kella 19.45 paiku L. Landmanni mootorrattaga KTM 990 Superduke. Teates kinnitasid mõlemad isikud, et eelviidatud liiklusõnnetuses sai kahjustada L. Landmanni poolt juhitud mootorratta vasak külg ning õnnetuse põhjustas A. Gritsuki juhitud auto Volvo XC60, mis liikumisega alustamisel sõitis teele välja ja ei andnud mootorrattale teed. Ühtlasi võttis A. Gritsuk vastutuse liikluskahju põhjustamise eest. Teade liiklusõnnetusest esitati ERGO-le. Samuti esitasid nii L. Landmann kui ka A. Gritsuk 15.08.2016 ERGO-le kahjujuhtumi teated. L. Landmanni poolt esitatud teate kohaselt juhtis ta 11.08.2016 kell 19.45 endale kuuluvat mootorratast KTM Duke (r/m XXX ), sõites sellega Rakveres Ringtee 2 juures. Ootamatult keeras tema mootorrattale järsult ette tee ääres seisnud auto (r/m XXX ), mistõttu L. Landmann pidurdas otsasõidu vältimiseks ja proovis autost paremalt mööduda. Antud manööver ei õnnestunud, mootorratas kukkus külili ja paiskus tee ääres vastu posti, mille tagajärjel on sõiduki esiratas katki, esiots avariiline ning raam purunenud. A. Gritsuki poolt esitatud teate kohaselt peatus ta 11.08.2016 kell 19.45 autoga Volvo XC60 (r/m XXX ) Rakveres Ringtee 2 juures teepervel ja rääkis telefoniga. Telefonikõne lõppedes alustas ta autoga kohalt liikumist, mille tulemusel sõitis ette mootorrattale KTM (r/m XXX ). Antud vahejuhtumiga seoses sõiduauto Volvo vigastusi ei saanud. ERGO võttis L. Landmanni ja A. Gritsuki poolt esitatud teated vastu ja edastas seejärel need kahjukäsitluse edasise menetlemise korraldamiseks õnnetuse väidetavalt põhjustanud sõiduki kindlustusandjale, s.o PZU-le. Kuna A. Gritsuki kasutuses oleval sõiduautol Volvo XC60 (r/m XXX ) kehtis 11.08.2016 PZU liikluskindlustuse poliis nr 1216053840 (kehtivuse perioodiga 10.03.2016 – 09.03.2017), siis liikluskindlustusseaduse § 7 lg 1, § 26 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 510 kohaselt tekkis PZU-l kui liikluskahju tekitanud sõiduki kindlustusandjal kohustus hüvitada sõiduki kasutaja poolt kolmandale isikule, s.o mootorratta KTM 990 Superduke (r/m XXX ) omanikule tekitatud liikluskahju. PZU tellimusel teostas Roheline Laine OÜ L. Landmanni mootorrattale KTM 990 Superduke (r/m XXX ) turuväärtuse hindamise. 21.09.2016 valminud hindamisaktist nr 9554 nähtub, et mootorratta liiklusõnnetuse eelne turuväärtus oli 11.08.2016 seisuga 7000 eurot. 21.09.2016 esitas L. Landmann PZU-le sõidukikahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada liiklusõnnetuse tagajärjel hävinenud mootorratas KTM 990 Superduke (r/m XXX ) väärtusega 8000 eurot ning sõiduvarustus väärtusega 2300 eurot (taotletava hüvitise kogusumma 10 300 eurot). Enne nimetatud taotluse esitamist esitas L. Landmann 20.09.2016 PZU-le liiklusõnnetuse asjaolude kohta seletuse, mille kohaselt oli 11.08.2016 toimunud 3 liiklusõnnetuse süüdlaseks sõiduauto Volvo XC60 juht, kes sõitis ette L. Landmanni poolt juhitud mootorrattale KTM 990 Superduke. Kokkupõrke vältimiseks L. Landmann pidurdas ja proovis talle ette keeranud sõiduautost paremalt mööduda, kuid mootorratas kaotas juhitavuse, kukkus külili ja paiskus vastu tee äärset posti. Analoogse sisuga selgituse esitas PZU-le 04.10.2016 ka A. Gritsuk. Tegelikkuses ei põhjustanud antud liiklusõnnetust A. Gritsuk, vaid põhjuseks oli L. Landmanni enda sõiduviga. 11.08.2016 kella 19.45 paiku liikus L. Landmann mootorrattaga KTM 990 Superduke (r/m XXX ) Rakvere linnast Kreutzwaldi tänava ringteelt Rakvere vallas Taaravainu külas Ringtee 2 asuva Bauhofi ringtee poole. L. Landmann tõstis maanteel sõites mootorratta esiratta maast lahti ja sõitis mõne hetke tagumisel rattal. Kui ta laskis esiratta uuesti maha, kaotas ta sõiduki üle juhitavuse, mille tõttu mootorratas kukkus külili ja paiskus tee ääres vastu posti. Selle tagajärjel sai mootorratas kahjustusi. Mingit sõiduautot sel hetkel tee servas tegelikult polnud, mootorrattale ette ei keeranud ning toimunud õnnetust ei põhjustanud. L. Landmanni mootorrattal KTM 990 Superduke (r/m XXX ) puudus 11.08.2016 kaskokindlustus, mille alusel kuulunuks hüvitamisele mootorratturi sõiduveast tingitud liiklusõnnetusega tekkinud kahju. Sel põhjusel võttis L. Landmann tuvastamata asjaoludel ühendust A. Gritsukiga, pärast mida esitasid L. Landmann ja A. Gritsuk 15.08.2016 ERGO-le kahjujuhtumi teated ning ühise liiklusõnnetuse teate, mis kõik sisaldasid eelnevalt kooskõlastatud/kokku lepitud ning tegelikkusele mittevastavaid väiteid ja andmeid 11.08.2016 toimunud liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Sel moel lõid L. Landmann ja A. Gritsuk ühiselt ERGO-le eksliku mulje nagu oleks L. Landmanni mootorratta avarii ja sellest tingitud kahjustused põhjustanud A. Gritsuki juhtimisel olnud sõiduki Volvo XC60 vale manööver. Samu väiteid esitasid L. Landmann ja A. Gritsuk kokkulepitult ka oma hilisemates seletustes PZU-le, tegutsedes eesmärgiga luua Volvo XC60 kindlustusandjale ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi kohta ning saavutada PZU poolt kindlustushüvitise väljamaksmine L. Landmannile, tulenevalt kindlustusandja lepingulisest kohustusest hüvitada Volvo XC60 kasutaja poolt mootorratta KTM 990 Superduke (r/m XXX ) omanikule tekitatud liikluskahju. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis PZU kahjuhüvitise välja maksmata. Nähtuvalt L. Landmannile teada olevatest liiklusõnnetuse faktilistest asjaoludest ning tema käitumisjoonisest kindlustusandjatele tegelikkusele mittevastavate väidete/seletuste/teadete esitamisel tegutses L. Landmann otsese tahtlusega koosseisuliste asjaolude suhtes. Nähtuvalt püstitatud eesmärgist kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise (välja petmise) osas tegutses L. Landmann kavatsetult. A. Gritsukile oli esitatud põhimõtteliselt süüdistus samadel asjaoludel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Viru Maakohtu 21.06.2018 otsusega mõisteti L. Landmann ja A. Gritsuk süüdistustes KarS § 212 lg 1 järgi õigeks. Kannatanu PZU tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 800,27 eurot jäeti

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

2.

1. Maakohtul tuli anda vastus küsimusele, kas kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatavate L. Landmanni ja A. Gritsuki poolt kindlustusandjale (algselt ERGO-le, seejärel PZU-le) kindlustushüvitise saamise eesmärgil esitatud materjalid sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid (lõid kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse), mille kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse 11.08.2016 kell 19.45 Rakvere vallas Ringtee 2 juures A. Gritsuki kasutuses olnud sõiduki Volvo XC60 reg.märgiga XXX vale manööver (liikumise alustamisel ei andnud mootorrattale teed), mille tulemusena kaotas L. Landmanni juhtimisel olnud mootorratas KTM 990 Superduke reg.märgiga XXX juhitavuse, kukkus ja paiskus tee ääres vastu posti või põhjustas liiklusõnnetuse L. Landmanni enda sõiduviga. 4 Süüdistatav L. Landmann taotles kindlustusandjalt (PZU-lt, mis oli süüdistatava A. Gritsuki kasutuses olnud sõiduki kindlustusandja ja kuna vastutuse liikluskahju põhjustamise eest võttis A. Gritsuk enda kanda) kindlustushüvitist kogusummas 10 300 eurot põhjusel, et liiklusõnnetuse tagajärjel hävines tema mootorratas väärtusega 8000 eurot ja rikutud sai sõiduvarustus väärtusega 2300 eurot. 2.
2. Maakohus jõudis tõendite kogumi pinnalt järeldusele, et puuduvad tõendid, mis usaldusväärselt, tõsikindlalt ning kahtluseta kinnitaksid kindlustuskelmuse toimepanemist süüdistatavate L. Landmanni ja A. Gritsuki poolt. 2.
3. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et PZU ja Hi Kala Consult OÜ vahel ei olnud teenuse (kindlustusuurimise) osutamiseks sõlmitud kirjalikku lepingut. Hi Kala Consult OÜ osutas teenust juhtumipõhiselt, mis tähendas, et e-posti teel oli juhtumi uurimiseks esitatud tellimus, misjärel oli asi võetud töösse. Hi Kala Consult OÜ juhatuse liikmele, tunnistaja K.M. ele oli väljastatud volikiri, mis lubas tal esindada PZU kõikides kahjukäsitlustoimingutes, mis on vajalikud PZU kindlustatud kindlustusobjektidega aset leidnud kindlustusjuhtumite asjaolude tuvastamiseks. 15.09.2016 saatis PZU töötaja J.T. uue juhtumi K.M. ele uurimiseks ning vastavad materjalid, mille kohta saadetud e-kiri algab sõnadega „Saadan uurimiseks uue kelmuse mida ERGO algul menetles kuna kannatanu nende poole pöördus.“ Kuna juba algusest peale oli tegemist kindlustuskelmuse kahtlusega, siis tekkis maakohtu jaoks küsimus, miks PZU ei pöördunud kuriteoavaldusega otse politsei poole. Esitatud süüdistused tuginevad valdavalt Hi Kala Consult OÜ juhatuse liikme, tunnistaja K.M. e poolt kogutud ja politseile üle antud tõenditele. Seega on tunnistaja K.M. e näol tegemist pigem kannatanu esindajaga kui erapooletu tunnistajaga, kuna tema tööandjaks oli kannatanu PZU. 20.09.2016 kopeeris K.M. tema poolt soovitud ajavahemikust Rakveres Ringtee 4 asuva Maiko Eesti OÜ-le kuuluva Carwash autopesula valvekaamera salvestiselt videofailid oma mälupulgale. Seejärel salvestas ta saadud videofailid oma arvutisse ning hiljem DVD-plaadile. Kriminaalasjas on asitõendina DVD-plaat, millel on 10 erinevat videofaili, millist asjaolu põhjendas K.M. autopesulas asuva kaamerasüsteemi salvestamise eripäraga. Maiko Eesti OÜ juhataja, tunnistaja U.V. , kellele autopesula kuulub, kinnitas, et salvestussüsteem salvestab ühtse jooksva filmina, mitte jupiti. Teistkordset autopesulasse pöördumist ja kuvariekraanilt oma telefonikaameraga filmimist põhjendas K.M. sellega, et temal endal ei õnnestunud videopilti suurendada. Maakohtu jaoks tekkis veelkord küsimus, et miks K.M. ei pöördunud abi saamiseks politsei poole. Seda enam, kui leidsid kinnitust tema kahtlused kindlustuskelmuse toimepanemisele. Kuna kriminaalmenetlust alustati 07.10.2016 ja tunnistaja U.V. i kinnitusel säilivad originaalvideofailid serveris ca 3-4 kuud, siis oleks politseil olnud ajaliselt võimalik ise koopia videofailidest Maiko Eesti OÜ-lt välja nõuda, kuid seda ei tehtud. Kuna originaalsalvestist ei ole U.V. i sõnul Maiko Eesti OÜ-l säilinud ning K.M. kinnitas, et mälupulgal olnud algallikast saadud videofailid on ta kustutanud/hävitanud, siis ei ole maakohtul võimalik veenduda kriminaalasjas olevate videofailide autentsuses. Lisaks sellele väärib märkimist, et tunnistaja K.M. on kriminaalmenetluse väliselt tõendeid kogudes videosalvestist oma äranägemisel muutnud (teinud 10 erinevat videofaili). Seega ei ole maakohtu hinnangul antud juhul järgitud tõendite kogumise korda ega tagatud tõendite puutumatust. Kohus peab saama aga kõiki tõendeid vahetult uurida. 2.
4. Veel pidas maakohus vajalikuks märkida, et videofailide kvaliteet on selline, mille pinnalt ei ole võimalik tuvastada ei mootorratast ega ka selle juhti. Rikkumise kõrvaldamise võimatus kohtulikul uurimisel on kaasa toonud selle, et videofailide näol ei ole tegemist maakohtu 5 hinnangul lubatavate tõenditega, mistõttu ei saa neile kohtuotsuse tegemisel tugineda ja need tuleb jätta tõendikogumist välja. 2.
5. Kuna PZU ja Hi Kala Consult OÜ vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut kindlustustegevusega seotud tegevuse edasiandmiseks tulenevalt kindlustustegevuse seaduse §-st 104, siis ei olnud PZU-l õigust kindlustusuurimist üle anda ega K.M. t selliseks tegevuseks volitada. K.M. el puudus isikuandmete kaitse seaduse §-st 14 tulenev seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks ja turvakaamera salvestise väljanõudmiseks. Tõendite põhjal, mis lähtuvad tunnistaja K.K. st, ei ole võimalik süüdistatavaid neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistada, sest K.K. liiklusõnnetuse toimumist vahetult pealt ei näinud. K.K. jäi kohtuistungil ütlusi andes kindlaks sellele, et tema poolt 11.08.2016 Häirekeskusele tehtud telefonikõnes olev lause, et „see mootorrattur sõidab iga õhtu siin ja ta tõstis nokka ja nüüd ta õnneks kukkus“, et sellest kas täpselt see mootorrattur seal igal õhtul sõitis ja ka noka tõstmisest rääkis ta politseile emotsiooni pealt, kuna seal sõidab mootorrattaid palju ja lihtsalt see ajas nii tigedaks, kuna nad kihutavad seal ja politsei seal midagi ette ei võta. 2.
6. Tunnistamaks isikuid süüdi kuriteos, eeldab see tõendatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Ainuüksi tõusetunud kahtlustele ja oletustele tuginevalt, kui neid ei toeta konkreetsed tõendid, ei ole kohtul võimalik isikuid süüdi tunnistada.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kindlustuskelmuse toimepanemist L. Landmanni ja A. Gritsuki poolt, tuleb nad süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi õigeks mõista. 2.7. Kannatanu PZU on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 800,27 eurot, mis koosneb kahjukäsitluskulust summas 360,05 eurot, mootorratta turuväärtuse hindamisega seonduvast kulust summas 37 eurot ja Hi Kala Consult OÜ poolt läbi viidud kahjujuhtumi uurimisega seonduvast kulust summas 403,22 eurot.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna maakohus mõistis süüdistatavad õigeks, siis tuleb

§ 310

lg 2 alusel jätta kannatanu PZU tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 800,27 eurot läbi vaatamata. Apellatsioonid

1. Viru Maakohtu 21.06.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Kalmer Kask, kes palub tühistada maakohtu otsuse L. Landmanni ja A. Gritsuki õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi. Teha uus, isikuid süüdimõistev otsus, tunnistades L. Landmanni ja A. Gritsuki süüdi kuriteos KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista neile karistus, mis oleks mõlema isiku puhul vastavuses prokuröri poolt I astme kohtus küsitud karistusliigi ja määraga. Samuti taotletakse süüdistatavatelt süüdimõistmisel menetluskulude väljamõistmist. 3.
2. Prokuratuuri hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ning on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. See on toonud kaasa ebaseadusliku ja eksliku lahendi tegemise – L. Landmanni ja A. Gritsuki põhjendamatu õigeksmõistmise. Lisaks eeltoodule leiab apellant, et Viru Maakohus on oma lahendis rikkunud tõendi igakülgse, teiste kogutud tõenditega koosmõjus hindamise kohustust, arvanud osa tõenditest alusetult tõendikogumist välja ja seadnud sellega põhjendamatult K.M. e ütlused ja tema poolt politseile üle antud tõendid kahtluse alla. Samuti leiab apellant, et Viru Maakohus on eksinud olulisel määral K.M. e/Hi Kala Consult OÜ pädevusele/ tegevusele materiaalõiguslikust küljest hinnangu andmisel ja on seetõttu jõudnud valedele lõppjäreldustele. Erinevalt maakohtust leiab apellant, et videofailide väljaarvamine tõendikogumist oli põhjendamatu. Seejuures ei nõustu apellant sellega, et K.M. el puudus kohane ja nõutav pädevus omanikult turvakaamera salvestise küsimiseks saamiseks. 6 3.
3. Viru Maakohus on põhjendamatult ja ekslikult seadnud kahtluse alla kindlustusuurimist teostanud K.M. e pädevuse. Viited K.M. e erapoolikusele on alusetud. Maakohus on tunnistaja erapooletust kahtluse alla seades tuginenud peaasjalikult asjaolule, et tegemist oli tööalastes suhetes olevate osapooltega. Asjaolu, et tunnistaja on osutanud kannatanule tasulist teenust, ei anna süüdistuse hinnangul alust kahelda tema usaldusväärsuses. Nii tunnistaja kui ka kannatanu on kohustatud kriminaalmenetluses andma tõeseid ütlusi. Neid on hoiatatud kriminaalvastutusega. Seega tuleb eeldada nende usaldusväärsust, kui ei esine vastupidist kinnitavaid tõendeid. 3.
4. PZU ja Hi Kala Consult vahelise teenuse osutamisel võimalik kirjaliku lepingu vorminõuete rikkumine ei too süüdistuse hinnangul automaatselt kaasa K.M. e poolt kogutud ja politseile üle antud tõendite lubamatust. Puudub vaidlus, et K.M. tegutses kirjaliku volituse alusel, milline kinnitas kindlustusandja tahet ja piiritles K.M. e tegevuse kindlustusandja huvides. Seetõttu ei saa väita, et tegutseti ilma õigusliku aluseta. Kohtuotsuses sisalduv viide IKS §-le 14 ei ole asjakohane. Viidatud sätte kohaselt võib isikute või vara kaitseks isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Antud säte reguleerib antud juhul autopesula haldaja poolt salvestusseadme kasutamist, mille seaduslikkust ei ole kahtluse alla seatud. Tuleb asuda seisukohale, et autopesulal oli viidatud eesmärgil õigus salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada ning vastuolu viidatud sättega puudub. Kirjaliku lepingu puudumine ei muuda olematuks fakti, et antud salvestised koopiatena eksisteerivad ja on K.M. e poolt uurijale üle antud. Samuti ei muuda see antud materjale tõenditena ebaseaduslikuks. Kui salvestis on iseenesest tehtud seaduslikult, siis selle kolmanda isiku kaudu kriminaalasjale lisamiseks edastamist ei saa pidada ebaseaduslikuks (s.o tegevuseks, milline välistaks salvestise kasutamise tõendina). 3.
5. Nähtuvalt istungil selgunust oli Maiko Eesti OÜ-le kuuluv autode selvepesula üks valvekaameratest suunatud käsitletava liiklusõnnetuse koha ja parkla poole, kuhu väidetavalt parkis (L. Landmanni selgituste kohaselt) oma sõiduki A. Gritsuk. PZU poolt väljastatud volituse alusel tegutsenud K.M. pöördus valvekaamera salvestise saamiseks Maiko Eesti OÜ juhatuse liikme U.V. i poole. Viimane võimaldas K.M. ele juurdepääse salvestusseadmele ja tema abil sai K.M. koopia vastavast salvestisest (failidena mälupulgal). K.M. on kirjeldanud, mil viisil vaidlusalune videosalvestis on tema kätte sattunud ja kuidas see hiljem antud DVDplaadile sai. K.M. e ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega, sh kattuvad need üldjoontes ka tunnistaja U.V. i ütlustega. Sh kinnitas tunnistaja U.V. , et seinale DVD plaadilt kuvatud video näol on tegemist antud autopesula valvekaamera pildiga. Teatavad vastuolud isikute ütluste detailides ei anna süüdistuse hinnangul alust maakohtu poolt osundatud kahtlusteks. 3.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium 29.10.2015 otsuses asjas 3-1-1-83-15 p 9 öelnud, et

§ 63

lg-s 1 kohaselt on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Samas ei ole välistatud aga seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi või siis annavad erinevad isikud selliseid salvestisi menetlejaile üle omal initsiatiivil. Sellised salvestised saavad sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki 9. jaos sätestatut. 7 Käesoleval juhul on DVD-plaat ja sellel asuvad salvestised vormistatud menetleja poolt vastavalt nõuetele. Plaati ja salvestisi on vaadeldud ja DVD-d hoitakse kriminaalasja materjalide juures. Seega on tegemist lubatava tõendiga

§ 63lg 1 ja kohtupraktika tähenduses.

3.6. K.M. kopeeris saadud failid hiljem koos muude kogutud materjalidega DVD plaadile, mille andis üle politseiuurijale ülekuulamisel. Nimetatud DVD-plaat on menetleja poolt vaadeldud 22.11.2016 ja tulemused kajastatud vaatlusprotokollis. Süüdistus asub seisukohale, et antud juhul videofailide kogumisel

§-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimuste rikkumistest rääkida põhjust pole. Asjaolu, et tegemist pole originaalsalvestiste vaid koopiatega, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest ka koopia on kriminaalmenetluses lubatud tõendiks

§ 123lg 1 tähenduses.

3.

1. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K.M. on videosalvestist omal äranägemisel muutnud. Salvestise jagamine videofailideks ei muuda salvestise sisu, milline käesoleval juhul tõenduslikku väärtust omab. Iseenesest on tavapärane, et salvestiste puhul ei esitata tõendina mitte kogu salvestist, vaid üksnes selle osa, milline tõendamiseseme tuvastamisel tähtsust omab. Nimetatud seisukohta toetab kaudselt ka kaitsja poolt maakohtule tõendina esitatud kirjavahetus kaitsja ja Maiko Eesti OÜ juhataja U.V. i vahel 21.03.2018, milles viimane muuhulgas kinnitab, et „…kogu salvestatud materjali saab [kaamerasüsteemis] osadeks lõigata ja failideks vormistada täpselt nii nagu on vajadus või soov…“ ning puudus vajadus mingi perioodi saamiseks salvestada kogu päeva või kogu kõvaketta materjal. 3.
2. Maakohtu poolt osundatud küsimus, miks PZU/Hi Kala Consult ei pöördunud koheselt politsei poole, ei ole süüdistuse hinnangul vaadeldav kannatanu või ka K.M. e kui tõendiallika usaldusväärsust kõigutava argumendina. Kindlustusandja esindaja selgitas istungil, et kindlustusuurimine on tavapärane igapäevane tegevus. Samuti pole kahtlust, et kuriteoteate positiivne lahendamine eeldab kuriteoteatele selle sisu kinnitavate tõendite lisamist. Seetõttu ei saa pidada tavatuks, et kannatanu või ka kuriteoteate esitaja kogub eelnevalt kokku vajalikud materjalid, veenmaks uurimisasutust, et esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Fakt, et enne politsei poole pöördumist tehti kindlustusfirma/volitatud esindaja poolt toiminguid tõusetunud kindlustuspettuse kahtluse kohta kinnituse ja tõendite saamiseks, ei anna alust kindlustusfirma esindaja poolt kogutud/politseile esitatud materjalide kõlbmatuks tunnistamiseks või nende kahtluse alla seadmiseks. 3.
3. Asja materjalidest on võimalik teha järeldus, et video kajastab õigesti ja objektiivselt L. Landmanni juhitava mootorrattaga toimunud liiklusõnnetuse faktilisi asjaolusid. Kuna videost nähtuv ei lange kokku L. Landmanni ja A. Gritsuki esitatud teabega/versiooniga A. Gritsuki ja tema juhitava auto osalusest toimuvas, on alust väiteks, et süüdistatavad on kindlustusandjale valetanud/on esitanud ebaõiget teavet.
4. Viru Maakohtu 21.06.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu PZU kaitsja, kes palub rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada maakohtu otsus kogu ulatuses. Teha asjas uus otsus, millega mõista süüdi L. Landmann ja A. Gritsuk KarS § 212 lg 1 järgi ning karistada prokuröri poolt taotletud karistustega. Lisaks rahuldada kannatanu PZU esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 800,27 eurot ning mõista välja L. Landmannilt ja A. Gritsukilt solidaarselt PZU kasuks 800,27 eurot ning hüvitada PZU apellatsioonimenetluses kantud kannatanu menetluskulud. 4.
5. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja hinnanud tõendeid valesti. Käesolevas asjas on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt, sobitades omavahel n-ö riimuma tõendid või osa neist, mis kattuvad maakohtule meelepärase versiooniga. Samas on aga jätnud tähelepanuta, et esineb kogum tõendeid, millised kinnitavad, et L. Landmann ja A. Gritsuk on 8 toime pannud neile inkrimineeritud kuriteo. Maakohus on tõendi põhjendamatult kogumist kõrvale jätnud ja ebausaldusväärseks lugenud. 4.
6. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et puuduvad konkreetsed tõendid, millised toetaksid süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Kohtuliku menetluse käigus on uuritud mitmeid tõendeid, milliste koosmõjust tulenevalt on süüdistatavate süü tuvastamist leidnud. 4.
7. Maakohtus tõendina uuritud helisalvestiselt K.K. kõnest häirekeskusesse nähtub, et K.K. kirjeldas, et mootorrattur sõidab igal õhtul siin ja ta tõstis nokka ja nüüd ta õnneks kukkus. Kuigi tunnistaja K.K. maakohtus ütlusi andes ei mäletanud enam täpseid asjaolusid, on ta prokuröri küsimustele vastates öelnud, et kahtlustab, et see oli emotsioonide pealt, et kas täpselt see mootorrattur seal igal õhtul sõitis, seadmata kahtluse alla asjaolu, et mootorrattur tõstis nokka ja kukkus. Samuti kinnitab tunnistaja, et vahetult peale sündmusi mäletas asjaolusid õigesti ning varem antud ütlused on usaldusväärsed, maakohtus antud ütluste ebatäpsused on tingitud sellest, et enam ei mäleta. Samuti on tunnistaja L. Landmanni kaitsja küsimustele vastates selgitanud, kus kohas mootorrattur nokka tõstis, et lõik ühest ringteest teise ringteeni, see vahelõik, mis on mänguväljakult iseenesest näha, seal vahepeal on võimalik näha ning et avarii juhtus pigem natuke enne ringteed, hästi vähe enne ringteed. Maakohtu küsimustele seoses mootorratta noka tõstmisega kinnitab tunnistaja, et kohtul on olemas salvestis, selles mõttes kui ta ütles nii, noh, praegusel hetkel ei mäleta. Eeltoodust asjaolusid kogumis hinnates saab järeldada, et häirekeskusele tehtud kõne salvestisel on õigesti kajastatud vahetult tajutud sündmusi puutuvalt mootorratturi poolt nn noka tõstmine. 4.
8. Ühtlasi haakuvad viidatud osas tunnistaja ütlused ja salvestisel sedastatu teiste kogutud tõenditega. K.M. e poolt kogutud videosalvestiselt nähtuvad samad asjaolud, mida tunnistaja on kõnes häirekeskusele teatanud. Samuti on tunnistaja U.V. kinnitanud, et videosalvestuselt oli näha ühte mootorratast, sõitis vähe imelikult, enne ringteed juhtus mingi äpardus tal, see mootorrattas kukkus külili. Eeltoodust tulenevalt esinevad konkreetsed tõendid, millised kinnitavad tõendamiseseme asjaolusid ehk fakti, et mootorratas kukkus n-ö iseseisvalt, mitte tingituna teisest sõidukist. 4.
9. Alusetu ja põhjendamatu on maakohtu etteheide, et tunnistaja K.M. e näol on tegemist pigem kannatanu esindaja kui erapooletu tunnistajaga, kuna tema tööandjaks on kannatanu. Asjaolu, et tunnistaja on osutanud kanntanule tasulist teenust, ei anna alust kahelda tema usaldusväärsuses tunnistajana ütluste andmisel. Nii tunnistaja kui ka kannatanu on kohustatud kriminaalmenetluses andma tõeseid ütlusi, mille osas neid hoiatatakse kriminaalvastutusega. Seega eeldada tuleb usaldusväärsust, kui ei esine vastupidist kinnitavaid tõendeid. K.M. on tunnistajana ütlusi andes üksikasjalikult kirjeldanud, mil viisil vaidlusalune videosalvestis on saadud. Tema ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega, sh kattuvad tunnistaja U.V. i ütlustega. 4.
10. Väär on maakohtu seisukoht, et K.M. on videosalvestist omal äranägemisel muutnud. Salvestise jagamine videofailideks ei muuda salvestise sisu, milline käesoleval juhul tõenduslikku väärtust omab. Kohtupraktikaga kooskõlas on, et salvestiste puhul esitatakse tõendina vaid üksnes osa, milline tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tähtsust omab. Siinkohal väärib märkimist seegi, et tunnistaja U.V. , kelle juhitava äriühingu kaamera on sündmuse salvestanud, on tunnistajana kinnitanud fakti, et K.M. e esitatud salvestis on saadud pesula kaamerast, ühtlasi detailselt ka kirjeldanud, kuidas K.M. salvestise enda andmekandjale n-ö ümber tõmbas. 9 4.
11. Seonduvalt tõstatud probleemiga kirjaliku lepingu puudumisest K.M. e ja kannatanu vahel märgitakse järgmist. Isegi kui jaatada teenuse osutamist kirjaliku lepingu vorminõudeid rikkudes, ei too see automaatselt kaasa K.M. e poolt kogutud tõendite lubamatust. K.M. tegutses kirjaliku volituse alusel, milline kinnitas kindlustusandja tahet ja piiritles K.M. e tegevuse kindlustusandja huvides, mistõttu ei saa väita, et K.M. e poolt teostatud toimingud kindlustusjuhtumi uurimisel olid teostatud õigusliku aluseta. Lubamatuks tõendiks ei muuda vaidlusalust salvestist ka maakohtu viide väidetavale vastuolule IKS §-ga
12. IKS § 14 lg 3 kohaselt isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Ehk säte reguleerib antud juhul pesula omaniku poolt salvestusseadme kasutamist, mille seaduslikkust ei ole kahtluse alla seatud, st pesula omanikul oli viidatud eesmärgil õigus salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada. 4.
13. Juhul kui ringkonnakohus ei peaks nõustuma apellandi eelkirjeldatud käsitlusega ning leiab, et tõendi kogumise korda on siiski rikutud, peab apellant vajalikuks märkida, et ei meie ega EIK kohtupraktika kohaselt ei tingi selline rikkumine automaatselt tõendi lubamatust. Kohtul tuleb igal konkreetsel juhul hinnata rikkumise asjaolusid nende kogumis ning Riigikohtu praktikas märgitu kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Samuti ei saa hinnata oluliseks väidetavat isikuandmete riivet, kuivõrd kriminaalmenetluses on selline riive lubatud. Selle põhjal ei ole ilmselgelt tegemist olulise rikkumisega, milline tooks kaasa tõendi lubamatuse. Seega on maakohus põhjendamatult jätnud nimetatud salvestise tõendikogumist välja. 4.
14. Kannatanu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 800,27 eurot. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 310lg 2 alusel seoses süüdistatavate suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemisega.

Kuivõrd kannatanu õigeksmõistmisega ei nõustu ning on käesoleva kaebuses esitanud seisukohad, mille kohaselt kindlustuskelmuse toimepanemine süüdistatavate poolt on tuvastamist leidnud, kuulub hüvitamisele ka kuriteoga põhjustatud kahju. Kannatanu esitatud varaline nõue koosneb süüdistatavate poolt kindlustuskelmuse toimepanemiseks esitatud valeandmete alusel läbiviidud kindlustusjuhtumi uurimisel tekkinud kuludest. Kahju tekkimine on vahetult seotud süüdistatavate tegevusega kindlustuskelmuse toimepanemisel ning tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud langevad kokku uuritava kuriteoga. Kuriteo ja kahju on vahetus põhjuslikkus seoses, st kui süüdistatavad ei oleks esitanud kannatanule ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, ei oleks kannatanu pidanud läbi viima kahjukäsitluseks vajalikke toiminguid ega kandma nendega seotud kulusid. Seega on esitatud tsiviilhagi menetletava kuriteoga olemuslikult seotud ja selle lahendamine kriminaalmenetluses selgelt kooskõlas tsiviilhagi instituudi eesmärgiga. Kuigi kriminaalasja juurde ei ole esitatud kõiki viidatud kulusid kinnitavaid dokumente (st arvete koopiaid), saab kohus hinnata kannatanu poolt tsiviilhagis kirjeldatud ja kohtuistungil antud ütluste pinnalt kulude suuruse põhjendatust. Samuti on kulusid kinnitanud tunnistaja K.M. . Eeltoodust tulenevalt leiab kannatanu, et tsiviilhagis esitatud varalise nõude suurus on tuvastamist leidnud ja kuulub väljamõistmisele. 10 Eeltoodule tuginedes leiab apellant, et tsiviilhagi kuulub hüvitamisele ning väljamõistmisele L. Landmannilt ja A. Gritsukilt solidaarselt. 4.10. Juhindudes

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 185 lg 1 taotleb PZU kriminaalmenetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Vastused apellatsioonidele

1. Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2018 teatisega anti menetlusosalistele aega teatada oma seisukohad esitatud apellatsioonide osas.
2. Kirjalikud seisukohad nii prokuröri kui ka kannatanu apellatsioonide osas esitas süüdistatav L. Landmanni kaitsja Nele Tammemäe, kes palub jätta prokuröri ja kannatanu apellatsioonid rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Samuti palutakse

§ 185lg-st 2 tulenevalt jätta L.

Landmann menetluskulud riigi kanda. 6.

1. Kohtuotsuses on märgitud, et „seega on tunnistaja K.M. e näol tegemist pigem kannatanu esindajaga kui erapooletu tunnistajaga, kuna tema tööandjaks oli kannatanu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal.“ Seega on tegemist üksnes ilmselge fakti konstateerimisega, et K.M. on tegutsenud tõendeid kogudes kannatanu esindajana, mille kinnituseks on kohtuistungil avaldatud kannatanu poolt antud volikiri K.M. ele. Maakohus ei ole eelviidatud põhjusel käsitlenud tema ütlusi ebausaldusväärsetena. Mõisted „erapoolik“ ja „ebausaldusväärne“ ei ole teatavasti ka sünonüümid – see, kui keegi on erapoolik, ei tähenda automaatselt, et ta on ka ebausaldusväärne. Maakohus ei ole jätnud K.M. e ütlusi ka tõendite kogumist välja. Seega on prokuröri apellatsioonis toodud etteheited paljasõnalised. 6.
2. Prokuratuuri apellatsioonis on leitud, et „PZU ja Hi Kala Consult vahelise teenuse osutamisel võimalik kirjaliku lepingu vorminõuete rikkumine ei too süüdistuse hinnangul automaatselt kaasa K.M. e poolt kogutud ja politseile üle antud tõendite lubamatust.“ Kuivõrd kohtuotsuses vastavasisuline järeldus puudub, jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on apellatsioonis eeltoodud väide esitatud. Maakohus on käsitlenud videosalvestist lubamatu tõendina mitmetel kohtuotsuses loetletud põhjustel, maakohus ei ole väitnud, et vorminõuete rikkumine oleks automaatselt kaasa toonud tõendi lubamatuse nagu prokurör on väitnud, seega on tegemist meelevaldse järeldusega. 6.
3. Prokurör leiab ka, et kohtuotsuses sisalduv viide IKS §-le 14 ei ole asjakohane, kuna see säte reguleerib prokuröri hinnangul autopesula haldaja poolt salvestusseadme kasutamist, mille seaduslikkust ei ole kahtluse alla seatud. IKS § 14 lg 2 käsitleb justnimelt olukorda, millises toimub isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule, milline tegevus on lubatud andmesubjekti nõusolekuta vaid siis, kui kolmas isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks. K.M. el ei ole seadusest tulenevat õigust nimetatud isikuandmete töötlemiseks, kuivõrd kindlustusandja võib kindlustustegevusega seotud tegevuse teisele isikule üle anda üksnes kirjaliku lepingu alusel, millises on detailselt reguleeritud. 6.
4. Kriminaalasja materjalide hulgas on ka A. Gritsuki elukaaslase N.A. kui kindlustusvõtja ja PZU vahel 09.03.2016 sõlmitud liikluskindlustuse poliis, millisel on tüüptingimusena märgitud kinnitus selle kohta, et kõigi klientide isikuandmete volitatud töötlejatega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping, eesmärgiga tagada klientide isikuandmete kaitse. Eelviidatud kinnitus ei vasta aga tõele, millist asjaolu on kinnitanud kohtuistungil nii PZU esindaja K.V. kui ka K.M. , kes on osutanud PZU-le alates 2013 aastast kindlustusuurimise teenust üksnes volikirja alusel – puudub kirjalik leping nii kindlustustegevusega seotud tegevuse edasiandmiseks kui ka isikuandmete kaitset tagav konfidentsiaalsuskohustuse leping. 11 Asjaolu, et PZU ja K.M. e ja/või HI Kala Consult OÜ vahel polnud sõlmitud kirjalikku kokkulepet kindlustustegevusega seotud tegevuse edasiandmiseks, tähendab seda, et PZU-l ei olnud õigust vastavat kindlustusuurimise teenust üle anda ega K.M. t selliseks tegevuseks volitada. Vastav tegevus oli ebaseaduslik ning K.M. el puudus seadusest tulenev õigustus autopesulast videofaili välja nõuda ja enda valdusesse saada. Vastavalt IKT §-le 14 on keelatud väljastada turvakaamera salvestisi isikule, kellel puudub seadusest tulenev õigus isikuandmete töötlemiseks. Seega on autopesula turvakaamera salvestis saadud ebaseaduslikul teel, kuivõrd K.M. el ei olnud seadusest tulenevat õigust kindlustusuurimise teenust osutada ega ka videofaili pesulast välja nõuda ega enda valdusesse saada. 6.
5. Prokurör leiab, et K.M. e ütlused kattuvad üldjoontes tunnistaja U.V. i ütlustega, jättes seega tähelepanuta esinenud vastuolud olulistes aspektides. Nimelt põhjendas K.M. politseile üleantud DVD plaadil 10 erineva videofaili esinemist sellega, et „See on kaamerasüsteemi eripära, tal lihtsalt on niimoodi salvestatud ja see üks tükk, või millal, või mitmekordselt ta seda teeb, ta saab ikka täpselt samasugused lõigud, et ta ei ole jooksev edastus.“ U.V. kinnitas, et salvestussüsteem salvestab siiski jooksva filmina mitte jupiti nagu K.M. väitis. Tegemist on äärmiselt olulise vastuoluga, milline asjaolu tõendab, et autopesula valvekaamera salvestust on K.M. e poolt töödeldud. Lisaks tuleneb K.M. e ütlustest, et videofail anti talle U.V. i poolt mälupulgale salvestatuna üle ning tema üksnes (võib-olla) viibis selle koopia tegemise juures. U.V. kinnitas, et materjali salvestas mälupulgale K.M. ise, kes toimetas autopesula serveriruumis täiesti iseseisvalt, viibides seal kokku ca tund aega, kusjuures U.V. isegi ei viibinud sel ajal tema juures, vaid toimetas enda kinnitusel ka muid asju. 6.
6. K.M. selgitas, et esmalt salvestas ta autopesula valvekaamerast saadud salvestise oma mälupulgale, seejärel kopeeris selle oma arvutisse ja seejärel salvestas ta selle 10 videofailina DVD-le koos teiste tema hinnangul oluliste tõenditega, millised andis üle politseile. Seega ei saa vaidlust olla, et K.M. e poolt koostatud DVD ei ole „kuriteosündmusega seotud asendamatu objekt“, vaid kannatanu esindaja poolt koostatud andmekandja. Asitõendiks saaks käesoleval juhul olla autopesula valvekaamera originaalsalvestis, milline säilib valvekaamera serveris tunnistaja U.V. i kinnitusel ca 3-4 kuud. Arvestades asjaolu, et käesolevat kriminaalmenetlust alustati ajal, mil originaalfailid olid veel säilinud, s.o 07.10.2016, siis oleks kohtueelsel menetlejal olnud kõik võimalused ise autopesula poole pöörduda ja videofailid, millised on käsitletavad asitõenditena, algallikast välja nõuda. Kuna originaalfail on kustutanud, siis ei ole võimalik enam üheselt tuvastada, kas videofaili on redigeeritud või mitte. On äärmiselt tõenäoline, et just sel eesmärgil ta videofaili justnimelt kustutaski. 6.
7. Apellatsioonis on väidetud, et „et hilisemalt võib muutuda küll kopeerimise aeg, kuid mitte faili muutmise aeg. Failide muutmine eeldaks muudatusi failide muutmise kuupäevades. Selliseid viiteid pole.“ Arvestades asjaolu, et muutmise kellaaeg tekib eelduslikult selle seadme kellaaja järgi, kustkohast faile muudeti, siis tuleks tuvastada nii konkreetne seade, kus faile muudeti, kui ka asjaolu, kas kuupäev ja kellaaeg selles seadmes/arvutis olid muutmise ajal õiged. Seda aga ei saagi kindlaks teha. Ainult originaalsalvestuse analüüsimine, originaalandmekandjal, ilma kopeerimisteta, annab mingisuguse kindlustunde kellaaegade kohta. Samuti tuleb rõhutada, et vastavaid meta-andmeid on võimalik muuta vastavate programmidega, seega saab luua sellised tingimused, kus logifailidesse ei jää midagi või jäetakse see, mida tahetakse näidata, et seal on. 6.
8. Kaitsja juhib veel tähelepanu, et tõendite kogumine on tõendusteabe hankimine

-ga reeglistatud korras ning selle jäädvustamine

-s ettenähtud vormis. Tulenevalt

§ 211

lg-st 1 on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Tõendite (tõendusteabe) kogumine toimub üksnes isiku poolt, kellel on selleks seaduslikud volitused. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on menetlejaks kuriteo 12 asjaolude selgitamisel uurimisasutus ja prokuratuur. 6.

1. Arvestades asjaolu, et PZU 18.09.2018 apellatsioon kordab suures ulatuses prokuröri 07.09.2018 apellatsioonis toodut (apellatsioonid ühtivad kohati lausa sõna-sõnalt), siis jäi kaitsja prokuratuuri apellatsioonile esitatud vastuväidete juurde, märkides täiendavalt vaid järgmist. Peamine erinevus PZU ja prokuröri apellatsioonide vahel seisneb selles, et PZU hinnangul on tunnistaja K.K. ütlustega tõendatud kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt, millele prokurör ei ole isegi mitte viidanud, nõustudes seega kohtuotsuses toodud järeldusega, et „tõendite põhjal, mis lähtuvad tunnistaja K.K. st, ei ole võimalik süüdistatavaid neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistada, sest K.K. liiklusõnnetuse toimumist vahetult pealt ei näinud“. Kannatanu apellatsioonis on leidnud, et „häirekeskusele tehtud kõne salvestisel on õigesti kajastatud vahetult tajutud sündmusi puutuvalt mootorratturi poolt nn noka tõstmine.“ Tegemist on täiesti ebaõige järeldusega, milline ei ole kooskõlas tõendite sisuga. Nimelt on tunnistaja K.K. 23.03.2018 kohtuistungil kinnitanud, et õnnetuse toimumise ajal asus ta koos oma lapsega Rakveres Kreutzwaldi 15 maja ees asuval mänguväljakul, kust ringtee ega liiklusõnnetuse toimumise koht näha ei ole. Tunnistaja kinnitas, et „otseselt seda õnnetust mina pealt ei näinud, mina kutsusin ainult politsei. /.,../ See sündmuskoht jäi sinna põõsaste taha, niimoodi ma ei näinud, mis seal toimus“. Sündmuskohale jõudis tunnistaja K.K. enda kinnitusel alla 10 minuti, vahemaa oli üle 100 meetri, aga alla kilomeetri. Tunnistaja K.K. rõhutas, et: „Teisi sõidukeid sündmuskohal ei mäleta.“ Seoses tunnistaja K.K. poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõnega küsis prokurör, et millest tingituna on tunnistaja väitnud, et mootorrattur sõidab igal õhtul siin ja nüüd ta tõstis nokka. Tunnistaja vastas: „Pigem ma kahtlustan, et see oli emotsioonide pealt sel hetkel, et kas täpselt see mootorrattur seal igal õhtul sõitis, seda ma küll ei saa teile öelda. Seal sõidab mootorrattaid palju ja lihtsalt see ajas nii tigedaks, kuna nad suht kihutavad seal ja politsei seal midagi ette ei võta“. 6.
2. Kannatanu apellatsioonis on tehtud viide sellele, et K.M. ei olnud kannatanu esindajaks kriminaalõiguslikus mõttes. Samas nähtub kohtuotsusest, et kohus ei olegi käsitlenud K.M. t kannatanu esindajana kriminaalõiguslikus mõttes, mistõttu tuleb PZU eelviidatud etteheited jätta tähelepanuta. K.M. on tegutsenud tõendeid kogudes kannatanu esindajana, mille kinnituseks on kohtuistungil avaldatud kannatanu poolt antud volikiri K.M. ele. 6.
3. PZU on jätnud tähelepanuta asjaolu, et K.M. sai enda valdusesse autopesula videovalvesüsteemi serverist kopeeritud videofaili, milline salvestati mälupulgale, kuid seda mälupulka K.M. politseile üle ei andnud, ta ei osanud kohtuistungil nimetada ka ühtki põhjust, miks ta algallikast saadud videofaili muutmata kujul politseile üle ei andnud. Selle asemel salvestas ta saadud videofaili enda arvutisse ning seejärel DVD plaadile, mille tagajärjel oli ühest videofailist saanud 10 erinevat faili. Eelkirjeldatud tegevus on käsitletav videofaili töötlemise/muutmisena. 6.
4. Kannatanu apellatsioonis on PZU esitanud väite, et tunnistajate kinnitusel ei ole salvestisel olevaid kuupäevi sisuliselt võimalik muuta – tegemist on täiesti ebaõige väitega. Ei ole välistatud, et käesolevas kriminaalasjas tõendina esitatud videofailidel kuvatud kuupäev ja kellaaeg ei vasta tegelikkusele. Lisaks tuleb märkida, et ka vastavate andmete hilisem muutmine videofailide töötlemise käigus ei ole samuti välistatud. Ükski tunnistaja ei ole kinnitanud PZU apellatsioonis esitatud väidet salvestisel olevate kuupäevade muutmise võimatuse kohta, mistõttu tuleb vastavad väited jätta tähelepanuta. 6.
5. PZU on täiendavalt pidanud vajalikuks väita, et „isegi kui sama tõendi oleks kogunud menetleja, oleks selle kogumise viis olnud sama, st originaal kõvaketas ei oleks ära võetud, vaid selleks oleks menetleja poolt analoogselt tehtud ümbersalvestus teisele teabekandjale“. Esmalt tuleb viidata, et politsei otsustab siiski igal üksikjuhtumil ise, milliseid töömeetodeid 13 kasutab ning kas peab vajalikuks võtta kaasa kogu arvuti koos selle kõvakettaga või teeb kohapeal kõvakettast koopia vms. Tõendite kogumise seaduslikkus ja tõendite puutumatus on tagatud siis, kui tõendite (tõendusteabe) kogumine toimub isiku poolt, kellel on selleks seaduslikud volitused. Käesoleval juhul on tõendeid kogunud ja omal äranägemisel töödelnud kannatanu volitatud esindaja K.M. , kes sai tavapäraselt süüdistusakti esitamise korral PZU-lt ka tulemustasu. 6.
6. Seoses tsiviilhagiga on PZU esitanud väite, et „kuigi kriminaalasja juurde ei ole esitatud kõiki viidatud kulusid kinnitavaid dokumente (st arvete koopiaid), saab kohus hinnata kannatanu poolt tsiviilhagis kirjeldatud ja kohtuistungil antud ütluste pinnalt kulude suuruse põhjendatust.“ Olukorras, millises kannatanu väidab, et tema tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad erinevad tõendid, millised ta on jätnud esitamata, ei ole võimalik neid tõendeid asendada kannatanu enda ütlustega.

§ 154

¹ lg 1 p 5 kohaselt tuleb tsiviilhagis märkida tõendid, mis kinnitavad kannatanu nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist. PZU on oma tsiviilhagis viidanud vaid 26.05.2017 kahjuõiendile – ühelegi teisele tõendile tsiviilhagis viidatud ei ole. Tsiviilhagil on kriminaalmenetluses samaväärne tähendus nagu süüdistusaktil ja kaitseaktil – kohtus uuritakse vaid neid tõendeid, millised on loetletud vastavates dokumentides.

1. Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2018 määrusega võeti prokuröri ja kannatanu apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 18.10.
3. Nimetatud ajaks esitasid menetluskulude hüvitamise taotlused süüdistatav L. Landmanni kaitsja ning kannatanu esindaja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, kohtuistungite protokolle, apellatsioone ning vastust apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

§ 338p-de 1, 3 alusel L.

Landmanni ja A. Gritsuki õigeksmõistmises ning L. Landmann ja A. Gritsuk tuleb esitatud süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb käesolevas asjas tühistada kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt ei ole põhimõtteliselt taunitav see, kui ringkonnakohus jõuab samade tõendite hindamise põhjal esimese astme kohtuga võrreldes kardinaalselt vastupidistele järeldustele, kuid sel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid esimese astme kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-107-12).
2. Maakohus leidis, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et L. Landmann ja A. Gritsuk panid toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Nõustuvalt apellatsioonides märgituga, leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus on olulises ulatuses rikkunud kriminaalmenetlusnorme ja kohtulik uurimine on toimunud puudulikult, ei takista need asjaolud tegemast teise astme kohtul vastavalt

§-s 337 lg 1 p 4 sätestatule uut kohtuotsust.

1. Maakohus asus tõendeid uurides riikliku süüdistusega mittenõustuvalt seisukohale, et asjas puuduvad tõendid, mis usaldusväärselt ja ilma vähimagi kahtluseta kinnitaks süüdistatavate süüd ning ainult kahtlustele ja oletustele tuginevalt ei saa kohus teha süüdimõistvat otsust. 14
2. Taolise maakohtu järeldusega ringkonnakohus ei nõustu ja leiab, et maakohus pole hinnangute andmisel küllaldaselt süüvinud asjas kogutud olemasolevasse tõendusteabesse, mis on viinud kohtu ekslike järeldusteni ja süüdistatavate õigeksmõistmiseni. Samuti ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtu otsuse põhiosas sisalduva, samuti korduvalt kaitseväidetena nimetatud asjaoluga, et pole järgitud tõendite kogumise reegleid ja tegemist on lubamatute tõenditega, mida ei saa arvestada.
3. Käesoleva asja tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti hinnates, mida kohus käsitleb allpool, leiab ringkonnakohus, et tegemist on süüdistatavate ilmselge sooviga luua kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustusandjale ebaõige ettekujutus, et saada kindlustusandjalt kätte kindlustushüvitis. Kohus hindab asjas tõendeid oma siseveendumuse kohaselt vastavalt

§ 61lg-le 2.

Samas ei saa faktiliste asjaolude õigeks tuvastamiseks tähelepanuta jätta kogutud tõendites sisalduva tõendusliku teabe elulist usutavust, samuti asjaolu, et süüdistatavad ongi käesolevas asjas teinud nende arvates olulisema, et õiguskaitseorganitel poleks võimalik tuvastada nende süüd kindlustuskelmuse toimepanemises. Kuna ringkonnakohus peab tõendatuks prokuröri versiooni uuritavast sündmusest, siis on paratamatu, et käsitletakse põhjalikult riikliku süüdistaja sellekohast jälgitavat ja motiveeritud analüüsi, millel on kaasuv abi kohtu siseveendumuse kujunemisel. Samas ei jäeta uurimata süüdistatavate kaitseversioonina esitatud väiteid ja asjaolusid.

1. Asjas kogutud tõendusteabe objektiivsel hindamisel ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdistatavad on ise peale esmaste seletuste andmist järgneva menetluse jooksul keeldunud ütluste andmisest, mida ei saa neile küll tõepoolest otseselt ette heita. Samas oleks tavaolukorras igati mõistetav ja üldreeglina ju ongi nii, et asjast huvitatud isik ja kindlustusjuhtumi osaline annab juhtumi õiglaseks ja objektiivseks lahendamiseks selgitusi ja osutab sellega seaduskuuleka kodanikuna kaasabi. Ilmekas on siinkohal kaitsja A. Matvejevi osundus kaitseaktis, mille kohaselt A. Gritsuk soovib üldmenetluse kohtuistungil selgitada, et süüdistuse asjaolud ei vasta mingil juhul tegelikkusele, aga istungi toimumise ajaks ja olukorras, kus tõepoolest on võimalus ütlusi anda, keeldutakse ootamatult ikkagi lubatud „tõe“ väljatoomisest, mida algselt kaitseaktis suuremeelselt lubati (KoTo
2. kd, lk 24).
3. Ringkonnakohus uuris samuti maakohtu poolt käsitletud järgmisi tõendeid. 17.
4. Kannatanu „AB Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali volitatud esindaja K.V. andis maakohtus ütlusi järgmises. „Kahjukäsitlusjuhtum algas siis, kui Ergo kindlustusest saadeti meile teade, et süüdistatavad on pöördunud nende poole kahjuhüvitamise nõudega…Üldjuhul, kui tegemist on kahtlusega, et võib olla kindlustuskelmus, siis kõigepealt me vaatame ise üle, mis tõendid meil olemas on ja kas me saame esitada ise avalduse või vajavad mingid asjaolud täpsustamist. Sel juhul me võtame ühendust K.M. ega, kes on spetsialiseerunud erinevate kindlustusjuhtumite lahendamisele… Kuna oli informatsioon, et tegemist võib olla kindlustuskelmusega ja meil on ka varasemalt olnud Lauri Landmanniga mingisuguseid juhtumeid, kus on olnud kahtlusi, et tegemist on kindlustuskelmusega, aga meil endil puudusid tõendid selle tõendamiseks, siis sellepärast pöördusimegi K.M. e ja HI Kala poole.“ (Ko To
5. kd, lk 52). Prokuröri küsimusele, miks PZU volitatud esindaja esitas kuriteoavalduse, vastas kannatanu esindaja, et “ Kuna HI Kala poolt koostatud uurimiskokkuvõttes on välja toodud, et tegemist on selge kindlustuskelmusega, antud juhtum, mootorratta kukkumine, on salvestatud videolindile, siis tegemist ei ole hüvitatava juhtumiga.“ Ründavate kaitseväidete osas maakohtus märkis esindaja, et „Aga seda lähenemist, et kindlustusandja igal juhul otsib mingeid aluseid keeldumiseks ja läheb nii kaugele, et hakkab ise selleks tõendeid võltsima, see on esmakordne. Tegemist on summaliselt tegelikult 15 kindlustusandaja jaoks väikse summaga ja võtta risk, et kaotada selle nimel tegevusluba, sellist teed ei hakka küll Eestis karta on et kindlustusandja minema.“ Kaitsja küsimusele, miks kohe ei esitatud avaldust politseile, selgitas esindaja, „Sest paraku praktika on selline, et me oleme andnud küll neid varasemalt politseile, aga politsei ei taha neid menetleda, ütleb, et korjake ise tõendid kokku, et ei ole piisavalt tõendatud. Sest üldjuhul kahjuks politsei ei ole nõus enne, kui kindlustusandja ise ei ole neid materjale kokku kogunud, keeldub nende menetlemisest“ (Ko To
6. kd, lk 54). Kannatanu esindaja selgitas maakohtus, et K.M. e ütluste kohaselt teenendab ta ligi 10-t kindlustusseltsi ja tal pole ühegi seltsiga kirjalikku lepingut ning selleks on lihtne põhjus. Nimelt kindlustuskelmuste uurimine ei ole kindlustustegevuse edasiandmine. Kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on definitsioon selline: Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju hüvitamine, kokkulepitud rahasumma maksmine või lepingu täitmine muul kokkulepitud viisil. K.M. e ülesanne ei olnud üle võtta ühtegi kindlustusriski, tema ülesanne ei olnud hüvitada ühtegi kahju, tema ülesanne ei olnud mingisugust raha maksta. Tema ülesanne on uurida seda juhtumit, et kas need asjaolud ja asjaosaliste selgitused vastavad tõele. Üldjuhul eeldatakse, et kindlustusvõtja on aus ja eeldatakse, et ei esita mingeid valeandmeid. K.V. selgitas veel maakohtus, et kuna selle juhtumi puhul olid nii selged tõendid, siis nad leidsid, et siin on vajalik kriminaalmenetluse avalduse esitamine. Üldjuhul oli neil K.M. e ja Hi Kala Consult OÜ-ga fikseeritud tasu, aga väga keeruliste juhtumite puhul on nad kokku leppinud ka suuremas summas. Üldjuhul ei sõltu tasu sellest, et kas kõik on korras või et tegemist on kindlustuspettusega, kuid ta ei saa välistada, et kahjukäsitlusosakond ja K.M. on mõne juhtumi puhul sellise kokkuleppe võib-olla teinud. Selle juhtumi puhul ei olnud küll selleks vajadust. K.M. on endine politseinik ja If kindlustuse endine uurija, tema kogemus on kõigile teada ja teda kasutavad paljud seltsid. Turul keegi teine sellist teenust kindlustusandjatele ei paku ja ega kindlustusandjatel endal ei ole ka ressursse, et üksikute juhtumitega nii põhjalikult tegeleda. K.M. on esitanud arve ja nad on selle arve ära maksnud (arvel oli juhtumi uurimine 250 eurot + käibemaks + sõidukulud). Hi Kala Consult OÜ tegevusele ei ole neil otseselt ühtegi etteheidet. 17.
7. Tunnistaja K.M. andis maakohtus põhjalikke ütlusi järgmises. „Eestis on meil klientidena 10 kindlustusseltsi, lisaks Balti regioonis Skandinaavia kindlustusseltsid. Põhitegevus selle raames on kindlustusandjale kahjumenetluse käigus vajalike täiendavate andmete kogumine. Meil on sündmuskohtade ülevaatused, tunnistajate küsitlemised, võimalike videotõendite kogumine jne….
8. aastal asusin tööle If P&C Insurance Baltikumi kindlustusuurimise üksuse juhina, kus töötasin aastani
9. Peale seda alustasin tegevust oma ettevõttega selles valdkonnas….“ „Me üldjuhul saime kahjujuhtumi kohta esmased andmed, teostasime esmased menetlustoimingud, see on töö sündmuskohal, sündmuskohal või juhtumiga seotud tunnistajate ütluste võtmine, videosalvestiste kogumine, väljanõudmine. See oli tasustatud kokkuleppeliselt, kui üldised esmased menetlustoimingud, see oli kindel tasu. Juhul, kui oleksid jätkunud täiendavad ressursimahukad tegevused, siis oleks kokku lepitud täiendav tasu tehtud töö eest.“ Prokurör küsis tunnistajalt, „Samas te ütlesite ka, et kui asi läheb kohtusse, või kui asi jõuab süüdistusaktini, siis ikkagi resultaaditasu on teemaks. Kuna antud konkreetne juhtum, millest 16 me täna räägime, on jõudnud süüdistusaktini ja on jõudnud kohtusse, miks siis sellel juhul ei ole põhjust rääkida erijuhtumist ja resultaaditasust?“ K.M. vastas sellele, et „See on väga lihtne ja vähetöömahukas juhtum, siin ei olnud täiendavaid toiminguid, mis kuuluksid tasustamisele.“ K.M. selgitas ka asjade käiku uuritavas asjas. „Selleks ajaks, kui mina selle juhtumi oma menetlusse sain, oli möödunud, kui ma õigesti mäletan, natuke üle kuu. Algselt oli see juhtum registreeritud Ergo Kindlustuses. Seal mingi aeg seda menetleti ja hiljem edastati PZU Kindlustusele ja sealt edastati kindlustusuurimise toiminguteks see minule.“ Tellimus edastati elektronposti teel ja edastaja oli kontaktisik J.T. kindlustusest. K.M. selgitas, et „Seekord oli mõneti ebatavaline. Seekord oli juba tõstatatud kindlustuskelmuse kahtlus, või et tuleb täiendavalt kontrollida, kas see kahtlus vastab tõele. Ergo Kindlustusele oli laekunud ühelt tunnistajalt viide, et liiklusõnnetuse asjaolud ei olnud sellised nagu algselt deklareeriti.“ Tunnistaja selgitas, et tema tegevus oli tavapärane. „See on töö sündmuskohal, kahjujuhtumis osalenute küsitlemine, tunnistajate, antud juhul siis tunnistaja küsitlemine ja samuti võimalus muude tõendite, muuhulgas videosalvesiste leidmine. Aja mõttes meil alati on kokkulepe, et nii kiiresti kui võimalik.“ Küsimusele „Kas ja kuivõrd kuulub teie ülesannete hulka taoliste juhtumite puhul kindlustuspettuse kahtluse ilmnemisel kuriteoteate esitamine?“, vastas tunnistaja, et „Valdavalt meie esitame, aga seda ei otsusta meie, seda otsustab kindlustusselts, meie tööandja. Juhul kui on otsus kuriteoavalduse koostamiseks, siis me teeme seda.“ Prokurör pidas vajalikuks tunnistajalt veel küsida, et kui te selle juhtumi uurimisega tegelete ja lõppkokkuvõttes selle kokkuvõtte koostate, “kas ja kuivõrd sõltub teie tasu sellest, et lõppjäreldus on negatiivne selles mõttes, et ei ole kindlustuskelmust, või lõppjäreldus on positiivne, et on kindlustuskelmus?“, millele K.M. vastas, et „See ei sõltu sellest absoluutselt. Kui protsentuaalselt võtta, siis kindlasti juhtumeid, kus ei ole mingit probleemi, kus ei ole mingeid kahtlusi, on oluliselt rohkem.“ Käesolevas asjas suhtles K.M. ühe tunnistaja ja liiklusõnnetuse asjaosalistega. „Lisaks muidugi me küsitlesime kohapeal rohkem inimesi, aga lihtsalt keegi kas ei teadnud midagi sündmusest ja lisaks, keda siis isikuliselt võib nimetada, on veel autopesula juhatuse liige, kes hiljem meile väljastas ka videosalvestised.“ Seejärel tekkis K.M. el asjas idee pöörduda autopesulasse. „Seal olid kaamerad, mis olid suunatud täpselt kahjujuhtumi sündmuskoha poole. Selleks ajaks oli meil küsitletud kahjujuhtumis kannatanu, või siis kahjujuhtumi põhjustaja, et me teadsime, mis sündmused olid, mida me peaksime ja me väga lootsime, et me leiame sealt midagi.“ Siis kontakteerus ta autopesula juhatajaga. „Juhataja tuli kohapeale ja ega ta ise ei olnud ka kindel, et kaamera vaatenurk seda katab. Aga kaamera ekraan näitas seda, et ta katab ja ta võttis sealt siis ajavahemiku, kuhu pidi langema see vahejuhtum ja andis koopiad üle… selgitasin asjaolud, tutvustasin volitusi ja kokkuleppeliselt järgmisel päeval edastasin elektronposti teel ametliku päringu.“ Prokuröri küsimusele „Oskate te öelda, kui te käisite esmakordselt autopesula juhatajaga kohtumas, kas ja kuivõrd lepiti kokku juba tol ajal koopiate väljastamine?“, vastas K.M. , „Jah, loomulikult. Need anti kohe esimesel kohtumisel mulle üle.“ „Kuna nendel on spetsiifiline kaamerasüsteem ja need salvestised, mis meile üle anti, neid ei olnud võimalik suurendada või zuumida, et saada pilti suuremaks ja siis me leppisime kokku, et me saaksime neid kaamerasalvestisi veelkord üle vaadata nende aparatuuriga. Algselt me 17 lootsime ja leppisime kokku, et me saame ka zuumitud või suurendatud koopia, aga siis selgus, et ka juhataja ei oska seda koopiat sisse zuumida, et sai selle pildi ekraanil suureks ajada, ei osanud seda. Siis ma lihtsalt filmisin kuvariekraanilt telefoniga, et oleks suuremalt näha need sündmused, mis seal toimuvad.“ K.M. selgitas, et originaallindistusest salvestis kopeeriti mälupulgale, sealt edasi arvutisse ja hiljem plaadile. Plaat anti hiljem üle politseile, uurijale avalduse juurde. Prokuröri küsimusele „Kas te taotlesite, või küsisite ka võimalust, või uurisite ka võimalust saada enda kätte originaallindistus?“, vastas K.M. , et „Originaalvideot ei olnud võimalik saada teistmoodi, kui tuleb salvestav server ära võtta, sest vastasel korral on tegemist nii ehk naa koopiaga.“ Küsimusele „Oskate te öelda, miks te saite lõigud, mitte täispika video kellast kellani?“ vastas tunnistaja „See on kaamerasüsteemi eripära, tal lihtsalt on niimoodi salvestatud ja see üks tükk, või millal, või mitmekordselt ta seda teeb, ta saab ikka täpselt samasugused lõigud, et ta ei ole jooksev edastus.“ Prokurör pidas vajalikuks tunnistajalt küsida, et „Olukorras, kus te saite originaalist koopia, millest te tegite omakorda koopia, võite te öelda, millega on tagatud, või millega teie tagasite, et see videofail ei muutunud või ei modifitseerunud?“, millele K.M. vastas, „Mina võin seda kinnitada kolmel moel. Tahtlikult seda keegi ei muutnud, ei kohendanud. Videosalvestisel nähtu lihtsalt niisama ei muutu. Kolmandaks võin kinnitada, et see, mida ma nägin seal esimesel korral või teisel korral või kolmandal korral, ma ei ole küll märganud, et seal midagi oleks muutunud.“ Prokuröri ettepanekul esitleti tunnistajale maakohtus asja juures olevat DVD plaati. K.M. selgitas, et plaadil avanevad kaustad ja alamkaustad on tema käekirja järgi koostatud. Prokurör küsitles, et „Oskate te öelda, et milleks üldse oli vaja selline ketas koostada, või millistel kaalutustel selline ketas koostati?“, mille osas K.M. selgitas, et „Sellepärast, et politseis ei ole võimalik maha laadida filme, kui ma oleks selle kusagile üles laadinud. Seda lihtsalt politsei arvutisüsteem ei võimalda. Kas see on nendel füüsiline takistus, või tulemüüri takistus, või kas see on juhendite pealt kehtestatud, seda ma ei oska öelda. See on tavapärane, igale kuriteoavaldusele me pakume sellist plaati.“ K.M. selgitas samuti, et algupäraselt sai ta videofailid mälupulgal, kuid „Kuna siin on faile palju, mis oli vaja edasi anda, siis oli mõistlik see kopeerida üheks….See on tavapärane, mis on meil ka teiste analoogsete kindlustusuurimiste käigus esile tulnud, et videosalvestaja faili mahu väikemaks tegemiseks jagame salvestised ise juppideks, osadeks.“ Kaitsja küsimusele „Kui te olite käinud autopesulas tutvumas nende salvestistega, mis oli see põhjus, et ei kutsutud politseid neid salvestisi ära võtma?“, vastas K.M. , et „Kuna kriminaalmenetlust ei olnud selleks ajaks alustatud, me tegelesime kahjukäsitluse kindlustusuurimise toimingutega, siis see on täiesti tavapärane, igapäevane…Politsei sekkub kuriteoteate esitamisest, kui alustatakse kriminaalmenetlust. Kuni selle momendini kindlustusandja, või kindlustusandja esindaja tegeleb tõendite ja muu materjali kogumisega kahjujuhtumi raames vastavalt kindlustustegevuse seadusele.“ (Ko To 2.kd, lk 65-69). Apellatsioonivastustes märgib kaitsja, et maakohus ei ole jätnud K.M. e ütlusi ka tõendite kogumist välja ja selles osas on prokuröri apellatsioonis toodud etteheited paljasõnalised. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole tõepoolest K.M. e ütlusi sõnaselgelt mitteusaldusväärseks lugenud, kuid see aimub siiski maakohtu järeldustest. Oluline on 18 siinjuures see, et kuna maakohus tõstatas kahtluse K.M. e ütluste osas, siis kohus ei süüvinud rohkem kogutud tõenditesse, sealhulgas videomaterjali. Kohus on tunnistaja erapooletust kahtluse alla seades tuginenud peaasjalikult asjaolule, et tegemist oli tööalastes suhetes olevate osapooltega. Asjaolu, et tunnistaja on osutanud kannatanule tasulist teenust, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda tema usaldusväärsuses. Nii tunnistaja kui ka kannatanu on kohustatud kriminaalmenetluses andma tõeseid ütlusi. Neid on hoiatatud kriminaalvastutusega. Käesoleval juhul tulebki tunnistada K.M. e ütluste usaldusväärsust, sest vastupidist kinnitavaid tõsiseltvõetavaid tõendeid kriminaalasjas pole. Samas ei olegi maakohtul võimalust otseselt viidata ühelegi objektiivsele tõendile, mis annaks aluse tunnistaja K.M. e ütlusi mitte uskuda. 17.
10. Tunnistaja K.K. andis maakohtus järgmisi ütlusi. Ta oli koos lapsega oma elukohas Kreutzwaldi 13 Rakvere lähedal mänguväljakul, mis jääb tema maja eest vaadates paremat kätt teise maja ette. See teine maja on sellest teest, mis läheb Bauhofi eest läbi, kaugemal. Mänguväljakult on näha ühele jupile teele, aga ringteele ei ole näha. Enne seda, kui ta kuulis metalli raginat, sõitis üks mootorratas ja ta sai aru, et on mingi õnnetus juhtunud. Tunnistaja selgitas, et sündmuskohale jõudes ta nägi, et „Mootorrattur oli kukkunud, õnnetus oli juhtunud, mootorratas oli seal maas. Tee ääres pigem.“ Mootorrattur seisis sealsamas. Tunnistaja ei mäleta, et sündmuskohal oleks olnud teisi sõidukeid. „Seisin, vaatasin, tundus, et mootorratturiga on korras ja ma olin politseisse enne seda helistanud, siis lahkusin lootes, et politsei tuleb kohale.“ Tunnistaja väitis, et politseisse helistas ta „Sel hetkel, kui ma nägin, et on juhtunud õnnetus. Ma ei olnud otseselt seal lähedal, ma nägin, et on juhtunud õnnetus ja ma eeldasin, et mootorrattur võib vajada abi. …Ma nägin, et seal inimene seisab ja midagi oli seal maas, et ju see oli mootorratas.“ (KoTo
11. kd, lk 74-77). Seejärel läks ta sündmuskohalt ära ja juba kodus olles nägi aknast, et politseibuss sõidab. Mingi hetk enne politseibussi saabumist nägi ta sündmuskohal mingit sõidukit, kuid selle marki ta ei mäleta. Mingi aeg hiljem pärast sündmust võttis temaga ühendust inimene kindlustusest, kes vestles temaga. Maakohtus esitati tunnistajale ka kõnesalvestis Häirekeskusesse, mida oli eelnevalt kohtus uuritud ja mille protokoll on toimikus (KoTo
12. kd, lk 98-99). Kuna kõnest oli kuulda tunnistaja lause, et see mootorrattur sõidab igal õhtul siin ja ta „tõstis nokka“ ja nüüd ta õnneks kukkus, siis küsiti tunnistajalt, millega seoses ta taoliselt väitis ning tunnistaja selgitas, et „Pigem ma kahtlustan, et see oli emotsioonide pealt sel hetkel, et kas täpselt see mootorrattur seal igal õhtul sõitis, seda ma küll ei saa teile öelda.“ „Ma kuulsin, see mootorratas tegi väga spetsiifilist heli, ta oli väga kõva häälega.“ Tunnistaja väitis, et kohtuistungi toimumise ajaks ta enam ei mäleta, kas mootorratas “tõstis nokka“ ja pidas võimalikuks, et
13. aasta novembris, kui teda üle kuulati, mäletas ta sündmusi paremini. Kuna sündmuskoht oli tema koduaknast näha, siis ta mäletas, et kui politseinik sinna kohale jõudis, edasi-tagasi kõndis, siis see mootorrattur ja mootorratas olid sündmuskohalt juba lahkunud. Kuhu nad kadusid ta ei tea. Seoses vastuoluga tunnistaja maakohtus antud ütlustes, mis puudutavad seda, et tunnistaja ei tea, mismoodi mootorratas ja mootorrattur sündmuskohalt lahkusid, palus prokurör

§ 289

lg-te 1,2 alusel avaldada eeluurimisel antud tunnistaja ütlused: „Sel hetkel kui mina juba kodus olin ja enne politsei tulekut, tulid sinna kohale 2 kaubikut ja need aitasid mootorratturi ja mootorratta sealt minema.“ Tunnistaja K.K. selgitas, et sellest on nii palju aega möödas, et ta ei saa mäletada nii ammuseid asju üksikasjalikult, kuid pidas võimalikuks, et 22.11.2016, kui ta andis ütlusi, mäletas asju loomulikult paremini ning toonased ütlused on usaldusväärsed. 19 Maakohus leidis, et asjas ei ole usaldusväärseid tõendeid ja süüdistatavaid pole võimalik süüdi tunnistada tunnistaja K.K. ütluste ja tema poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõnega seoses. Ringkonnakohus leiab, et K.K. ütlusi tuleb hinnata kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, milliseid ringkonnakohus usaldusväärseks peab ja leiab, et pole mingit alust kahelda K.K. poolt antud ütlustes ja tema poolt objektiivselt nähtus ja tajutus. On üldteada asjaolu, et aja möödudes sündmuste meenutamisel detailid tihtipeale ununevad. Seetõttu on ka arusaadav, et tunnistajad sageli usaldavad oma varasemalt kohtueelsel uurimisel antud ütluste detaile rohkem. 17.

1. Tunnistaja U.V. andis ütlusi, et Maiko Eesti OÜ haldab autopesulat Ringtee 4, Taaravainu külas, Rakvere vallas. Pesulal on turvasüsteemidena G4S valve ja ööpäevaringne videovalve (Ko To
2. kd, lk 99-103). Kokkusaamine K.M. e nimelise isikuga toimus pesulas. K.M. e tegevuse osas märkis tunnistaja järgmist. „Edasi küsis ta meie kaamera salvestuste kohta. Ta selgitas, et on üks juhtum, mida oleks vaja uurida. Kuna meie salvestusi käib päris tihti politsei ja ka muidu sellised uurijad vaatamas just mingite vargustega seoses, siis ma ei näinud mingit probleemi seda varjata… Siis hakkasime konkreetset aega otsima, mida ta ütles, et on vaja vaadata. Leidsime selle kaamera, mis teda huvitas... Tema ütles mulle kuupäeva ja kellaaja ligilähedaselt, mis aeg see võis juhtuda.“ Tunnistaja selgitas, et kõik salvestised on kõvakettal ja kõvaketas salvestab kogu informatsiooni kaamerate liikumisega. „Edasi leidsime Kalevile sobiliku videomaterjali. Siis Kalev tahtis seda materjali endale salvestada. Kuna mina salvestist sellest salvestajast välja ei andnud, siis ütlesin, et kui tema oskab, siis ta selle sealt võtab. Minu mäletamist mööda oli tal kaasas oma mälupulk. Vahepeal ma toimetasin ka muid asju, aga minu arvates salvestas ta selle mälupulgale. Kui ma ei eksi, siis ta käis 2 korda minu juures, salvestas üks kord ka video telefoniga meie ekraanilt... Teda huvitas kaamera, mis näitas Rakvere ringtee peale.“ Prokurör palus tunnistajalt selgitust asjaolu kohta, et käesoleva kriminaalasja raames on kohtule esitatud U.V. i kirjavahetus, täpsemalt vastuskiri päringule, mille ta on saatnud kohtu meiliaadressile 02.10.2017 ja seal on kirjas: „Peame teatama, et salvestussüsteem ei võimaldada säilitada nii ammu juhtunud materjale, mille tulemusel ei saa me väljastada originaalsalavestist 11.08.2016 toimunud sündmuste kohta. Originaalsalvestis on esitatud juhtumi järgselt kindlustusseltsi volitatud esindajale.“ Tunnistaja selgitas, et sõltub salvestushulgast palju kaameratele informatsiooni tuleb, aga salvestussüsteem säilitab sellised originaalsalvestised suurusjärgus kuskil 3-4 kuud. Prokurör küsis, et „Kui te ütlete, et originaalsalvestis on esitatud juhtumi järgselt esindajale, mida te selle originaalsalvestise esitamise all mõtlesite?“ ning tunnistaja vastas sellele, et „Selles mõttes, et kui tuli K.M. , sai ta kõvakettalt originaalinformatsiooni“, aga originaalsalvestis jäi ikka U.V. i enda kätte, sest „me ei saa kõvaketast kaasa anda.“ Küsimusele „Kui räägime telefonikaameraga salvestamisest või filmimisest, kas te võite täpsustada, mida siis filmiti, kas filmiti originaalsalvestist teie serverist, või filmiti mälupulgalt?“, vastas tunnistaja U.V. „Otse meie salvestist, meie ekraani pilti.“ Samas tunnistaja selgitas, et kaamerapilti saab näidata nii nagu kodus videomaki või DVD pealt, kuid neil oli pesulas ka omal ekraan. 20 Tunnistaja kirjeldas, et viibis selle video vaatamise juures, milline huvitas K.M. t. Ta nägi selle videol mootorratast, mis sõitis vähe imelikult ja enne ringteed juhtus selle mootorrattaga mingi äpardus ja selgitas „See mootorratas minu meelest kukkus külili, avarii või mingi asi.“ Maakohtus prokurör demonstreeris tunnistajale seda faili, mis on telefonikaameraga salvestatud, selgitamaks asjaolusid, mida tunnistaja oskab öelda nimetatud failil nähtu kohta. Eesmärk oli tuvastada, kas tunnistaja saab kinnitada, et nimetatud failil kujutatu on tema autopesula valveruum või teenindusruum, kas nimetatud videol kujutatu käsitleb tõepoolest video vaatamist ja salvestamist tema juuresolekul nimetatud valveruumis, mida tunnistaja oli just selgitanud. Samamoodi plaadil kujutatud videod, kuivõrd tunnistaja kinnitab, et ta on neid videosid K.M. e juuresolekul oma arvutist vaadanud ja näinud. Prokurör näitas DVD plaadilt kaustast „Lauri Landmann XXX “, milles alamkaust „Hi Kala“, milles alamkaust „CarWash Rakvere“, milles alamkaust „Vastus“. Videofail lõpuga
3. Prokurör küsis kas tunnistajale on tuttav see ruum, kus video on tehtud, milles osas U.V. selgitas, et tegemist on autopesula tehnoruumiga, kus on salvesti, samuti kuvar. Prokurör küsis: „Kui te rääkisite eelnevalt, et leidis aset selle video vaatamine, telefoniga salvestamine, kas tegemist on selle sama juhtumi filmimisega?“ ning tunnistaja U.V. vastas sellele, et „just“. Tunnistaja selgitas, et K.M. filmis oma telefonikaameraga ning ka nende valvekaamera ekraanipilti oli võimalik zuumida. Ning küsimusele „See, mis praegu filmitakse, see on teie kõvakettal olev originaalsalvestus?“, vastas tunnistaja „jah“. Tunnistaja selgitas veel, et politsei on ka varasemalt pöördunud nende poole nende kaamerate piltidega tutvumiseks ja vajadusel on neid kaamerasalvestisi ikka võtnud mälupulgale, aga mitte originaalsalvestisi, vaid ikka koopiaid. Politsei tegi tavaliselt neid koopiaid ise, sest tunnistaja ei tea ise täpsemalt seda salvestamise süsteemi.
4. Uurinud kriminaalasjas kogutud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid annavad need ringkonnakohtule vastuse millistel asjaoludel toimus liiklusõnnetus 11.08.2016 Rakveres Ringtee 2 asuval teelõigul kella 19.40-19.45 vahel ning kas L. Landmann ja A. Gritsuk on esitanud kindlustusandjale tegelikkusele vastava versiooni toimunust või mitte. Kirjalikest tõenditest, mis maakohtus avaldati, uuris ringkonnakohus järgmisi: - J.T. e-kiri K.M. ele 15.09.2016 (Ko To
5. kd, lk 117) – „Saadan uurimiseks uue kelmuse mida ERGO algul menetles kuna kannatanu nende poole pöördus. … Landmann ei julgenud otse meie poole pöörduda kuna 2012 ta tegi ka ühe mittekontaktse mille me proksi andsime. Selle lõpetamise määrus on manuses.“ - Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 27.04.2012 (Ko To
6. kd, lk 118119), millega Ida prefektuur lõpetas kriminaalasjas nr 12740000064 menetluse, kuna kriminaalmenetluses ei tuvastatud, et Lauri Landmann ja R.K. oleksid eelnevalt kavandanud kindlustuspettuse toimepanemist ning et nad oleksid esitanud kindlustusseltsile 21.02.2012 Vinni alevikus Rakvere-Mõdriku ristmikul toimunud liiklusõnnetuse kohta ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Lauri Landmanni ja R.K. u käitumises puudus kuriteokoosseis KarS § 212 lg 1 tunnustel, puudus kriminaalmenetluse alus

§ 199lg 1 p 1 sätestatu kohaselt.

Seetõttu tuli kriminaalmenetlus vastavalt

§ 200sätestatule lõpetada.

- K.M. e e-kiri 15.09.2016 J.T. le (Ko To 1.kd, lk 117) – „Asi selge, töösse! Vaata palun XXX värv!?“ - Hi Kala Consult OÜ poolt 05.10.2016 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale esitatud kuriteoavaldus (Ko To

1. kd, lk 3-7), mille kohaselt Hi Kala Consult OÜ menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU) volikirja alusel kahjujuhtum Rakveres Ringtee 2 21 juures 11.08.2016.a kella 19.40 paiku mootorrattaga KTM 990 Superduke, registreerimisnumber XXX , mida juhtis Lauri Landmann ik 38304125216, toimunud liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamiseks. Lauri Landmann on kindlustusandjale esitanud sõidukikahju hüvitamise taotluse summas 10 300 eurot, millest hävinenud KTM 990 Superduke, registreerimisnumber XXX väärtusega 8000 eurot ja kahjustatud sõiduvarustus väärtusega 2300 eurot. Lauri Landmanni poolt on deklareeritud, et liiklusõnnetuse põhjustas sõitva mootorratta ees teepervelt ootamatult liikuma hakanud punane Volvo XC60, registreerimisnumber XXX , mida juhtis Andrei Gritsuk ik
2. A. Gritsuk kinnitab omapoolses kahjuteates, et põhjustas liiklusõnnetuse, kui ta autoga liikumist alustades sõitis ette tagant lähenenud mootorrattale. Lauri Landmanni seletuse kohaselt sõitis liiklusõnnetuse põhjustanud juht, kes oli L. Landmannile võõras ja keda ta nägi esmakordselt, oma punase Volvoga Ringtee 4 asuva Magaziin kaubanduskeskuse juurde Carwash selvepesula ette parklasse ning seejärel toimus juhtide omavaheline asjaajamine kohapeal. Nii L. Landmann kui A. Gritsuk kinnitavad, et on teineteisele võõrad ja käsitletav liiklusõnnetus oli nende esmakordne kohtumine. A. Gritsuk ei suuda kirjeldada liiklusõnnetuses osalenud mootorratast ega mootorratturi varustust. A. Gritsuk ja L. Landmann on andnud vastuolulised ütlused liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal toimunud tegevuse osas. A. Gritsuk kinnitab, et parkis liiklusõnnetuse järgselt oma Volvo ringristmiku kõrvale, läks liiklusõnnetuse teatise blanketiga tagasi sündmuskohale ning kirjutas sündmuskohal blanketile omapoolse kinnituse süü tunnistamiseks, peale mida lahkus. A. Gritsuki väitel keegi möödujatest avariikohal ei peatunud ning rohkem inimesi avariikohale ei saabunud. L. Landmanni väitel parkis liiklusõnnetuse põhjustanud juht oma punase Volvo Ringtee 4 asuva autopesula parklasse, kust tuli jalgsi sündmuskohale ja sealt läksid A. Gritsuk ning L. Landmann koos süülise juhi Volvosse, kus koos täideti liiklusõnnetuse teatise blankett. L. Landmanni väitel peatusid avariikohal mitmed sõidukid ja talle pakuti abi ning samuti saabus sündmuskohale tema sõber, kes ootas kohapeal, kuni dokumente vormistati. Rakvere Ringtee 4 asub Maiko Eesti OÜ-le kuuluv autode selvepesula. Selvepesula valvekaamera on suunatud käsitletava liiklusõnnetuse koha ja parkla poole, kuhu väidetavalt parkis oma sõiduki A. Gritsuk. Maiko Eesti OÜ poolt väljastatud valvekaamera salvestisel on näha L. Landmanni mootorrattaga toimunud liiklusõnnetuse hetk. Kaamerasalvestistel on näha, et mootorratas ilmub valvekaamera vaatevälja F. R. Kreutzwaldi-Ringtee ringristmikul salvestisel fikseeritud ajal 19.40.34, läheneb Tallinna maantee poolt Ringtee 2 eesasuvale ringristmikule ja tõstab esiotsa salvestisel 19.40.39, liigub tagarattal kuni salvestisel 19.40.41 ja enne Ringtee 2 ees asuvat ringristmikku laseb mootorratta juht esiratta maha, mootorratas kaotab juhitavuse ja kukub 19.40.41 ning libiseb teelt välja vastu posti 19.40.
3. Liiklusõnnetuse hetkel ei seisa teepervel mootorratta ees ühtegi sõidukit, samuti ei liigu mootorratta sõidusuunas selle ees ühtegi sõidukit ja seega puuduvad sõidukid, mis oleksid võinud häirida L. Landmanni kui mootorratta juhti ning põhjustada käsitletava liiklusõnnetuse. Maiko Eesti OÜ videosalvestistest nähtub, et punast Volvo XC60 ei ole liiklusõnnetuse kohal viibinud ning samuti ei ole sellist sõidukit viibinud L. Landmanni poolt kirjeldatud parklas ega A. Gritsuki poolt kirjeldatud parkimiskohal ringristmiku lähedal. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemkomissari, Aare Soosalu, poolt edastatud info kohaselt teatas 11.08.2016.a kella 19:42 ajal telefoni teel liiklusõnnetust pealt näinud K.K. ik 47905115220 (tel +372XXX ) käsitletavast liiklusõnnetusest. - AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt 30.12.2015 Hi Kala Consult OÜ töötaja K.M. ele väljastatud volikiri (Ko To 1 kd. lk 8-9), millega volitatakse teda esindama neid kõikides 22 kahjukäsitlustoimingutes, mis on vajalikud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustatud kindlustusobjektidega aset leidnud kindlustusjuhtumite asjaolude tuvastamiseks (volitatakse muuhulgas taotlema, kätte saama ja esitama kõiki vajalikke originaaldokumente, ärakirju ja koopiaid, õiendeid ja väljavõtteid, esitama volitaja nimel avaldusi ja taotlusi, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitaja käsundi täitmiseks ja tema huvides (õigus)toimingu tegemiseks). Volikiri on välja antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni 31.12.
4. - kindlustusandjale ERGO Insurance SE Andrei Gritsuki poolt esitatud kindlustusjuhtumi teade 15.08.2016 (Ko To
5. kd, lk 10-13), mille kohaselt tema 11.08.2016 kell 19:45 autoga Volvo XC60 XXX peatus ringtee kõrval, rääkis telefoniga, kui lõpetas kõne, sõitis tee äärelt, ei näinud mootorratast XXX KTM ning mootorratta juht sõitis vastu posti. - koopia sõiduki Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistusest ja Andrei Gritsuki juhiloast (Ko To
6. kd, lk 14). - kindlustusandjale ERGO Insurance SE Lauri Landmanni poolt esitatud kahjujuhtumi teade 15.08.2016 (Ko To
7. kd, lk 15), mille kohaselt tema 11.08.2016 kell 19.45 liikus mootorrattaga XXX Bauhofi ringliikluse poole. Tee ääres seisnud auto XXX keeras teele järsult ette ja otsasõidu vältimiseks ta pidurdas ja proovis paremalt mööduda. Mootorratas kukkus külili ja paiskus tee ääres vastu posti. Esiratas katki, esiots avariiline ja raam puru. - teade liiklusõnnetusest (Ko To
8. kd, lk 16), mille on koostanud Andrei Gritsuk ja Lauri Landmann 11.08.2016 ning millega Andrei Gritsuk on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. - koopia Lauri Landmanni juhiloast ja mootorratta KTM registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistusest (Ko To
9. kd, lk 17-18). - AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile (PZU) Lauri Landmanni poolt 21.09.2016 esitatud sõidukikahju hüvitise taotlus (Ko To
10. kd, lk 19-20), mille kohaselt kahjujuhtumi tagajärjel hävines mootorratas KTM 990 Superduke reg märk XXX väärtusega 8000 eurot ja sõiduvarustus väärtusega 2300 eurot. - liikluskindlustuse poliis 09.03.2016 (KoTo
11. kd, lk 21-23), millest nähtub, et kindlustusvõtja Nadežda Alfjorova on kindlustanud sõiduki Volvo XC60 reg märk XXX AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis (PZU) kindlustusperioodiga 10.03.2016-09.03.
12. - Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna teade 13.09.2016 ERGO Insurance SE-le (Ko To
13. kd, lk 24-25), et 11.08.2016.a kella 19:42 ajal teatas telefoni teel K.K. ik 47905115220 (tel +372XXX ), et Rakvere vallas Ringtee 2 juures „mootorratas sõitis vastu liiklusmärki ja kukkus ümber, teataja näeb eemalt“. Politseipatrulli sündmuskohale saabudes kohapeal kedagi ei olnud. Liiklusmärk ei ole kahjustatud. Sündmuskohal näha maas ratta jälgi, millest tehtud fotod. Juhtum on registreeritud infona nr 3130160058197 – väärteomenetlust ei alustatud. - AV Motors/Aimet Invest OÜ remondikalkulatsioon mootorratta KTM 990 Superduke reg nr XXX kohta (Ko To
14. kd, lk 26-27), mille kohaselt on taastusremondi maksumus vähemalt 10 289 eurot. - Hi Kala Consult OÜ päring 21.09.2016 Maiko Eesti OÜ-le (Ko To
15. kd, lk 28-29), milles palutakse väljastada Rakvere Ringtee 4 asuva Maiko Eesti OÜ hallatava Carwash automaatpesula Ringtee 2 poole suunatud valvekaamera salvestised 11.08.2016.a ajavahemikul 19.35-20.25, et tuvastada sündmusega seotud liiklusvahendite ja isikute liikumine sündmuskohal. 23 - Roheline Laine OÜ poolt 21.09.2016 koostatud sõiduki, mootorratta KTM 990 Superduke reg nr XXX hindamise akt nr 9554 (Ko To
16. kd, lk 30-32), mille kohaselt hinnatava objekti turuväärtus seisuga 11.08.2016 on 7000 eurot. - õiend kriminaalasjast nr 16259000751 ühes lisadega (Ko To
17. kd, lk 33-43), millest nähtub, et politsei menetlussüsteemis MIS on 11.08.2016 kella 19.42 ajal registreeritud juhtum
18. Teate sisu on järgmine „mootorratas sõitis vastu liiklusmärki ja kukkus ümber. Teataja näeb eemalt.“ Kohal käis avariipolitseinik. Sel hetkel sündmuskohal kedagi ei olnud. Liiklusmärki ei ole kahjustatud, maas on näha ratta jälgi ja tehtud fotod. Kriminaalasja juurde on antud juhtumi kohta menetlussüsteemist võetud väljatrükid ja lisatud politsei andmebaasi ühiskettalt
19. aasta liiklusõnnetuste kaustast seitse fotot, samuti Maa-Ameti ortofoto, millele on märgitud liiklusõnnetuse toimumise koht ja Maiko Eesti Carwashi pesula asukoht. - väljatrükk andmebaasist Partcom Häirekeskuse lühinumbrile 112 saabunud kõnest 11.08.2016 kell 19.40 mobiiltelefoni numbrilt XXX ning asitõendi vaatlusprotokoll 12.12.2016 ühes sinna juurde kuuluva CD-plaadiga (Ko To
20. kd, 44-47), milles vaadeldavaks objektiks oli 11.08.2016 ajavahemikul kell 19:40:03 – 19:41:29 häirekeskuse lühinumbrile 112 mobiiltelefoni numbrilt XXX tehtud kõne salvestus. - väljatrükk ARK andmebaasist 06.02.2017 sõiduki Volvo XC60 reg märgiga XXX kohta (Ko To
21. kd lk 48), millest nähtub, et tegemist on registris oleva sõidukiga, mille vastutav kasutaja on Nadežda Alfjorova ja omanik on CarCapital OÜ

§ 63

lg 1 mõttes ja asjaolu, et isik muutub pärast süüdistatavaks, kes saab süüdistatava kaitse garantii ja kes ka nendest oma esialgsetest ütlustest lahti võib öelda, et see ei muuda tema eelnevalt esitatud selgitusi, kohtumenetluse väliselt esitatud selgitusi kasutuskõlbmatuks ja selliseid asju on võimalik käsitleda muu dokumendina

§ 63lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolude õige tuvastamise eesmärgil on nimetatud seletus käsitletav tõendina. K.M. ele antud seletuses on L. Landmann ise märkinud, et see on koostatud tema sõnade järgi õigesti ja tema poolt läbi loetud. 27 Nimetatud seletuses on L. Landmann Volvo XC 60 edasise tegevuse osas pärast liiklusõnnetust märkinud, et „Volvo juht jõudis auto Magazini kaubanduskeskuse kõrval asuva autode selvepesula parklasse Ringtee poolsesse serva ära parkida ning naasis jalgsi avariikohale minu juurde ja pakkus abi. Volvo juht oli esimene, kes minu juurde tuli.“ Veel märgib L. Landmann seletuses, et kui oli avariikohal, siis „…peatus meie juures ka politsei operatiivvärvides buss, kus oli üks inimene. Politseinik välja ei tulnud, seisis natuke aega (ilmselt pani meie autode numbrid kirja) ja sõitis ära.“ Veel on L. Landmann märkinud, et vahepeal läks ta Volvo juhiga pargitud Volvosse, kus vormistati esmased dokumendid liiklusõnnetuse kohta (Ko To

1. kd, lk 62-63). Siinkohal märgib ringkonnakohus järgmist. L. Landmanni seletuses esitatud punase VolvoXC60 ja selle juhi tegevus ning asjaolude kirjeldus pärast liiklusõnnetust ei ole vastavuses Maiko Eesti OÜ autopesula valvekaamera videosalvestusel fikseerituga. Nimelt ei ole näha sellist sõidukit, samuti ei ole näha isikute edasi-tagasi liikumist liiklusõnnetuse kohast nimetatud parklasse. See asjaolu viitab üheselt, et tegemist on pettusliku väljamõeldisega.
2. Maakohus on leidnud, et kuna originaalsalvestist ei ole U.V. i ütluste kohaselt Maiko Eesti OÜ-l säilinud, tunnistaja K.M. on kinnitanud, et mälupulgal olnud algallikast saadud videofailid on ta kustutanud, siis pole kohtu võimalik veenduda asja juures olevate videofailide autentsuses. Veel pidas maakohus vajalikuks välja tuua, et tunnistaja K.M. on kriminaalmenetluse väliselt tõendeid kogudes videosalvestist omal äranägemisel muutnud, tehes 10 erinevat videofaili. Maakohus leidis eelnenust tulenevalt, et pole järgitud tõendite kogumise korda ja tagatud tõendite puutumatust. Maakohus lisas veel, et kohtule esitatud videofailide kvaliteet on sedavõrd halb, et selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada ei mootorratast ega selle juhti. Maakohus leidis seega, et uuritavate videofailide asja juurde võtmisel on tuvastatud rikkumised, mida pole võimalik kõrvaldada ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta. 24.
3. Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. Maakohus rõhutab, et kohtul peab igal juhul säilima võimalus kontrollida originaalsalvestust, kuid sellega ei saa ülimuslikult nõustuda ja arvestada tuleb konkreetset asja. On üldteada asjaolu, et originaalvideofailid ei säili paljudes serverites lõpmatult ning mingi aja möödudes need kustutatakse. Tõepoolest ei ole tegemist originaalsalvestistega, mis olid algselt Maiko Eesti OÜ autopesula valvekaamera kõvakettal. See aga ei tähendada, et vahepealsel ajal originaalist tehtud salvestised ja koopiad minetavad igal juhul üldse tõenduslikus mõttes tähenduse. Nii ka käesoleval juhul. Samas on Maiko Eesti OÜ autopesula valvekaamera salvestiselt saadud videofailidele teekond ehk salvestiste kättesaamise asjaolud ja jõudmine tõendina prokuratuuri ning maakohtusse arusaadavalt jälgitav ja ei tõusetu küsimust, et mingil etapil on see mitteusaldusväärne või mingis mõttes „hämar.“
4. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga seega ei nõustu ja leiab, et kohtu jaoks omab asitõendi staatust ka K.M. e poolt tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde antud DVD plaat, mille puhul on tegemist K.M. e poolt kahjukäsitluse ja kindlustusuurimise käigus kogutud materjalidega, sh dokumentidega, foto-, video- ja helisalvestisega. DVD kui asitõendi vaatlusprotokollis 22.11.2016 on välja toodud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust omavad materjalid (Ko To
5. kd, lk 49-50). Siinjuures on asitõenditena vaadeldavad ka koopiad originaallindistusest ning ei pea olema ilmtingimata originaallindistused. Situatsioonis, kus koopiate kujunemine ja päritolu on jälgitav ning need kajastavad uuritaval ajaperioodil toimunud sündmusi, ei saa olla mingit sisukohast tõsiseltvõetavat põhjendust neid tõendite hulgast kõrvale jätta. 28
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K.M. on videosalvestist omal äranägemisel muutnud. Salvestise jagamine videofailideks ei muuda salvestise sisu, milline käesoleval juhul tõenduslikku väärtust omab. Iseenesest on tavapärane, et salvestiste puhul ei esitata tõendina mitte kogu salvestist, vaid üksnes selle osa, milline tõendamiseseme tuvastamisel tähtsust omab. Nimetatud seisukohta toetab kaudselt ka kaitsja poolt kohtule tõendina esitatud kirjavahetus kaitsja ja Maiko Eesti OÜ juhataja U.V. i vahel 21.
7. 2018, milles viimane muuhulgas selgitab, et „…kogu salvestatud materjali saab [kaamerasüsteemis] osadeks lõigata ja failideks vormistada täpselt nii nagu on vajadus või soov…“ ning puudus vajadus mingi perioodi saamiseks salvestada kogu päeva või kogu kõvaketta materjal.
8. Riigikohus on oma 29.10.2015 otsuses asjas 3-1-1-83-15 p 9 öelnud (viidates varasemale 2009 lahendile), et

§ 63

lg-s 1 kohaselt on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Samas ei ole välistatud aga seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi või siis annavad erinevad isikud selliseid salvestisi menetlejaile üle omal initsiatiivil. Sellised salvestised saavad sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki 9. jaos sätestatut. Käesoleval juhul on DVD-plaat ja sellel asuvad salvestised vormistatud menetleja poolt vastavalt nõuetele. Asjaolu, et tegemist pole originaalsalvestiste vaid koopiatega, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest ka koopia on kriminaalmenetluses lubatud tõendiks

§ 123lg 1 tähenduses.

Plaati ja salvestisi on vaadeldud ja DVD-d hoitakse kriminaalasja materjalide juures. Seega on tegemist lubatava tõendiga

§ 63

lg 1 ja kohtupraktika tähenduses ning on jälgitud tõendite kogumise üldtingimusi. Kohtu jaoks on arusaadavalt ja usutavalt jälgitav ka prokuröri selgitus järgmises. Nähtuvalt DVD vastavas alamkaustas olnud failide andmetest (olid kuvatud maakohtus tõendite uurimisel kohtuistungil), on salvestised (10 videofaili) loodud originaalsalvestusseadmest eksportimise teel 20.09.2016. Viidatud 10 videofaili (mp4) on vastavalt failiandmetele muudetud 20.09.2016 ajavahemikul kell 12.42 –12.43. Failinimed algavad alati ühe ja sama tähenumbri kombinatsiooniga CH09 20160811(kaamera number